Määr.Otsing

Tallinna taristu toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Heitevabale kütteviisile ülemineku toetus

kuni50 000 €ühekordselt

Korteriühistu, mille registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht on Tallinnas ja mille korterelamus on vähemalt 80% korteriomanditest füüsiliste isikute omandis, saab taotleda toetust õhk-vesi- või maa-vesi-soojuspumbaga küttesüsteemile üleminekuks piirkonnas, kuhu kaugküte ei ulatu või ei ole perspektiivne. Soojuspumba energiatõhususklass peab olema vähemalt A++ ja seadmetele-töödele peab olema vähemalt kaheaastane garantii. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse pärast tööde valmimist, 180 päeva jooksul.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast heitevabale kütteviisile üleminekuks vajalike seadmete valmis ehitamist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 17 · tallinn.ee

Määruse tekst
Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 17

Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4

korterelamus asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 6 lg 2 p 1

Korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetus

kuni10 000 €ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise projekteerimise toetus

Korteriühistu saab taotleda toetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks koostatava põhiprojekti (koos ekspertiisiga) või tehases toodetud soojustuselementidest tervikliku uuendamise eelprojekti koostamiseks. Tehnilised lahendused peavad lähtuma majandus- ja taristuministri määrusest korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste kohta. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast ekspertiisi aruande koostamist või eelprojekti valmimist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast põhiprojekti ekspertiisi aruande koostamist või eelprojekti valmimist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 22 · tallinn.ee

Määruse tekst
Projekteerimistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 22

Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4

Reklaam

Kaugküttega liitumise toetus

kuni50 000 €ühekordselt

Korteriühistu saab taotleda toetust kaugküttega liitumiseks ja soojusvarustuseks vajaliku tarbijapaigaldise ehitamiseks — liitumisprojekti koostamiseks, ehitustöödeks soojussõlmest liitumispunktini, tarbijapaigaldise ehitamiseks ja kaugküttevõrguga liitumise tasu maksmiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast kaugkütte-ettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast kaugkütte-ettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 27 · tallinn.ee

Määruse tekst
Liitumistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 27

Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4

Soojussõlme uuendamise toetus

kuni10 000 €ühekordselt

Korteriühistu saab taotleda toetust kaugkütte soojuskandja otsevooluga soojussõlme tervikliku väljavahetamise eest tehases toodetud soojusvahetiga soojussõlme vastu, et parandada varustuskindlust ja tarbijate ohutust ning optimeerida hoone kütteks antavat soojushulka. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast soojussõlme valmis ehitamist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast soojussõlme valmis ehitamist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 31 · tallinn.ee

Määruse tekst
Soojussõlme uuendamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 31

Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4

Lifti ehitamise toetus

kuni100 000 €ühekordselt

Korteriühistu saab taotleda toetust lifti ehitamiseks nelja- ja enamakorruselisse liftita korterelamusse — liftišahti projekti koostamiseks, lifti ostmiseks ja ehitamiseks ning omanikujärelevalve teenuse ostmiseks. Mitme trepikojaga korterelamus tuleb hoone arhitektuurse välimuse ühtlustamiseks ehitada lift igasse trepikotta. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse pärast eelprojekti koostamist ja ehitusloa saamist, enne ehitustööde alustamist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: pärast ehitusloa saamist, enne ehitustööde algust

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 35 · tallinn.ee

Määruse tekst
Lifti ehitamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 35

Mitme trepikojaga korterelamus tuleb ehitada liftid hoone arhitektuurse välimuse ühtlustamiseks igas trepikojas.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 36 lg 2

Toetus „Roheline hoov“

kuni20 000 €aastas

Toetuse liik: „Roheline hoov“ toetus

Korteriühistu saab taotleda toetust hoovi kliimamuutustega kohanemiseks: maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti koostamiseks ja projektikohaste tööde (puude, põõsaste, ronitaimede istutamine) tegemiseks, vett mitteläbilaskva katendi asendamiseks, puude ja põõsaste hoolduslõikuseks, looduslähedase sademeveesüsteemi rajamiseks, vett läbilaskva katendiga teede ja platside ehitamiseks, abihoone lammutamiseks, avaliku mänguväljaku rajamiseks ning jäätmemaja või jäätmete süvamahuti ostmiseks ja paigaldamiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot taotleja kohta kalendriaastas (kõigi "Hoovid korda" toetuste liikide peale kokku kuni 20 000 eurot). Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Projekteerija peab olema volitatud maastikuarhitekt (tase 7 või kõrgem) ja rajajal peab olema äriregistris ja majandustegevuse registris asjakohane EMTAK-kood. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 39 · Korteriühistule toetuse andmise korra lisatingimused (Roheline hoov) · tallinn.ee

Määruse tekst
Toetuse „Roheline hoov“ piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 39

Hoovid korda“ toetustest antakse üht või mitut alamliiki toetust taotleja kohta kokku mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 5

Reklaam

Rattamaja ja -parkla toetus

kuni10 000 €aastas

Korteriühistu saab taotleda toetust hoovi jalg- või tõukerataste hoidmiseks vajaliku rattamaja ehitamiseks või valmis rattamajamooduli ostmiseks ja paigaldamiseks, varikatusega või katuseta rattaparkla ehitamiseks ja rattahoidikute paigaldamiseks, korterelamu üldkasutatava ruumi ümberehitamiseks rataste hoiupaigaks ning rataste akude laadimise seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta kalendriaastas. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond, esitatakse korteriühistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 43 · tallinn.ee

Määruse tekst
Rattamaja ja -parkla toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 43

Turvakaamera paigaldamise toetus

kuni2000 €aastas

Korteriühistu saab taotleda toetust vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks mõeldud turvakaamera ja selle tööks vajaliku seadmestiku ostmiseks ja paigaldamiseks korteriühistu territooriumile. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot taotleja kohta kalendriaastas. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Toetuse saaja peab tagama, et kaamera pilt ja salvestised on ainult toetuse saaja valduses, salvestisi väljastatakse vaid õigustatud isikutele ning on täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded (õigustatud huvi hindamine, teavitussildid, kaamera kasutamise kord). Miljööväärtuslikul alal või vanalinnas asuva ehitise puhul on vaja asjaomase asutuse kooskõlastust. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast turvakaamera paigaldamist.

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond, esitatakse korteriühistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast turvakaamera paigaldamist

Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 47 · tallinn.ee

Määruse tekst
Turvakaamera paigaldamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 47

Toetuse saaja tagab, et turvakaamera pilt ja salvestised oleksid üksnes toetuse saaja valduses ning salvestisi väljastataks üksnes õigustatud isikutele ning täidetud oleks muud isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuded.

Korteriühistule toetuse andmise kord § 48 lg 3

Varjumiskoha kohandamise toetus

kuni7000 €ühekordselt

Toetuse liik: Korteriühistu varjumiskoha kohandamise toetus

Korteriühistu, kelle korterelamu suletud netopind on vähemalt 1200 m2, saab taotleda toetust korterelamus asuva üldkasutatava ruumi kohandamiseks varjumiskohaks: ligipääsu ja avariiväljapääsu korrastamiseks, akende kindlustamiseks, lagede toestamiseks, vee ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, varutoiteseadme soetamiseks, hädaolukorra tarvikute (nt raadio, esmaabivahendid, tulekustuti) soetamiseks ning konsultandi teenuse ostmiseks varjumisplaani koostamiseks. Toetust antakse kuni 70% kavandatud tegevuste ja abikõlblike kulude eelarvest, kuid mitte rohkem kui 7000 eurot ühe korterelamu kohta. Kuni 10% taotletavast summast võib moodustada konsultandi teenuse maksumus ja kuni 5% hädaolukorra tarvikute maksumus. Taotlus esitatakse enne tööde alustamist ja seadmete-tarvikute soetamist. Toetus makstakse välja pärast tegevuse lõpuleviimist ja aruande kinnitamist.

Taotlemine: taotlus koos dokumentidega TTR infosüsteemis · Tähtaeg: aastaringselt (Hooned korda meetme eelarve lõppemiseni)

Allikas: Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 5

Määruse tekst
Korteriühistul on õigus saada ühe korterelamu kohta varjumiskoha kohandamise toetust kuni 70% kavandatud tegevuste ja abikõlbulike kulude eelarvest, aga mitte rohkem kui 7000 eurot. Kuni 10% taotletavast kogusummast võib moodustada konsultandi teenuse maksumus ja kuni 5% hädaolukorra tarvikute maksumus.

Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 5 lg 3

Varjumiskoha kohandamise toetus on mõeldud korterelamule, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2.

Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 15 lg 1

Restaureerimistoetus

kuni250 000 €ühekordselt

Toetust saab taotleda Tallinnas paikneva mälestise, sh selles asuva kunstiväärtuse, muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise või üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitise omanik või (omaniku kirjalikul loal) valdaja. Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise interjööridetailide restaureerimiseks. Toetuse määr on kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi puhul ning kuni 75% muudel juhtudel. Toetuse maksimaalse suuruse objekti kohta määrab Tallinna Linnaplaneerimise Amet igal aastal käskkirjaga; 2026. aastal olid maksimumsummad 250 000 eurot kiriku restaureerimiseks (kogumaht 750 000 eurot), 35 000 eurot muu mälestise, muinsuskaitseala hoone või väärtusliku üksikobjekti restaureerimiseks, 2000 eurot hauatähise või -piirde restaureerimiseks ja 10 000 eurot ettevalmistava tegevuskava või projekti koostamiseks. Taotlusele tuleb lisada kolm võrreldavat hinnapakkumist, fotod objektist ja selle restaureerimist vajavast osast. Mälestise restaureerimiseks on vaja muinsuskaitse osakonna tööde tegemise luba; restaureerimise hinnapakkujal ja tegijal peab olema muinsuskaitseseaduses sätestatud pädevus. Toetuse saamiseks tuleb restaureerimistöö täies mahus oma- või kaasfinantseeringust ette rahastada — toetus makstakse üldjuhul välja pärast töö valmimist, aruande esitamist ja ameti paikvaatlust, kuid pühakodade puhul võib ettemaksuna maksta kogu toetatava summa ja muudel juhtudel kuni 25% ette.

250 000 €
pühakoja (kiriku) restaureerimine — kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest
35 000 €
mälestise, muinsuskaitseala, miljööväärtusliku hoonestusala ehitise või väärtusliku üksikobjekti restaureerimine — kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest
2000 €
ajaloomälestisel asuval kalmistul asuva hauatähise või -piirde restaureerimine — kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest
10 000 €
restaureerimistööde ettevalmistav tegevuskava või projekt — kuni 75%, pühakodade puhul kuni 90% maksumusest

Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond · Tähtaeg: taotlus tuleb esitada enne toetusega rahastatavate töödega alustamist; tööd peavad valmima sama kalendriaasta 30. novembriks

Allikad: Restaureerimistoetuse andmise kord § 4 · Restaureerimistoetuste taotluste esitamise tähtaja, toetusteks eraldatava summa ja toetuse maksimaalse suuruse määramine 2026. aastal (käskkiri nr T-11-1/26/7) · tallinn.ee

Määruse tekst
1) pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi puhul kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest; 2) muudel juhtudel kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest.

Restaureerimistoetuse andmise kord § 4 lg 2

Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva või üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitise interjööridetailide restaureerimiseks.

Restaureerimistoetuse andmise kord § 3 lg 2

Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal restaureerimistöö täies mahus rahastada oma- või kaasfinantseeringust. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üldjuhul üle pärast taotluse alusel tehtava töö lõpuleviimist, aruande esitamist, sh kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamist, ning ameti tehtud paikvaatlust ja aruande kinnitamist.

Restaureerimistoetuse andmise kord § 12 lg 21

1) ettemaks pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi restaureerimiseks võib olla kogu toetatava summa ulatuses; 2) ettemaks kõigil muudel juhtudel võib olla kuni 25% toetatavast summast.

Restaureerimistoetuse andmise kord § 12 lg 3

Määrata punktis 1.1 nimetatud taotlusvoorus kirikute restaureerimiseks eraldatavaks summaks 750 000 (seitsesada viiskümmend tuhat) eurot ja toetuse maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot. Määrata punktides 1.2, 1.3 ja 1.4 nimetatud tööde teostamiseks eraldatavaks summaks 750 000 (seitsesada viiskümmend tuhat) eurot.

p 1.3-1.4

Projektide koostamise toetamise maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 10 000 (kümme tuhat) eurot; Mälestiste, muinsuskaitsealal asuvate hoonete ja miljööalade hoonete ning väärtuslikuks tunnistatud üksikobjektide restaureerimise maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot; Tallinna ajaloomälestistest kalmistutel asuvate haudade tähiste ja piirete restaureerimise toetuse maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 2 000 (kaks tuhat) eurot.

p 2

Reklaam

Nakatunud puude asendamise toetus

kuni200 €ühekordselt

Füüsiline isik, kelle omandis on Tallinnas asuv korteriomanditeks jagamata kinnisasi, saab taotleda toetust kiirelt leviva haiguse (nt jalakasurm, tamme-äkksurm, saaresurm) või kahjuri (nt hiina sikk, aasia sikk, saare-salehundlane) tõttu raiutud puu asendamiseks uue puuga, kui raie on kantud Tallinna raielubade andmekogusse. Määrus ei kehti korteriühistutele. Uus puu tuleb istutada raiutud puu kasvukoha kinnisasjale toetuse taotlemise aastal, valida Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti soovituslikust puuliikide nimekirjast ning olla vähemalt 4 cm läbimõõduga (lehtpuu tüve läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt). Taotlus tuleb esitada enne puuistiku ostmist ja istutamist; kuludokumendid ja fotod tuleb esitada hiljemalt 15. novembriks. Toetuse suuruse määrab amet igal kalendriaastal hiljemalt 1. märtsiks; Tallinna veebileht nimetab maksimaalseks summaks 200 eurot puu kohta ja 800 eurot kinnistu kohta.

200 €
ühe puu eest — puu kohta
800 €
ühe kinnistu kohta kokku — kinnistu kohta

Taotlemine: taotlus koos lisadokumentidega TTR iseteeninduskeskkonnas · Tähtaeg: enne puuistiku ostmist ja istutamist

Allikad: Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 3 · tallinn.ee

Määruse tekst
Määrus reguleerib nakatunud puude asendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimusi, taotluste menetlemist ja toetuste väljamaksmist. Määrus ei reguleeri toetuse andmist korteriühistutele.

Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 1 lg 1

Toetuse suuruse määrab amet igal kalendriaastal hiljemalt 1. märtsiks.

Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 3

Maksimaalse toetuse summa 200 € puu kohta, 800 € kinnistu kohta.

lehe jaotis "Puude asendamise toetus"

3) istutatud lehtpuu tüve läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt on vähemalt 4 cm; 4) puu istutatakse toetuse taotlemise aastal; 5) pärast puu istutamist, hiljemalt 15. novembriks esitatakse ametile kuludokumendid (arved ja tasumist tõendavad dokumendid) ning fotod puu istutamisest (enne ja pärast tööde tegemist).

Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 4

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamine

kuni15 000 €ühekordselt

Toetuse liik: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetus

Tallinnas asuva ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituva kinnistu omanik saab taotleda liitumistasu hüvitist, kui Tallinn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist, kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa alusel ehitatud hoone, kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud ning kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Hüvitist antakse ainult ühe liituva kinnistu kohta ja ühe kinnistu kohta saab esitada ainult ühe taotluse. Hüvitise suurus ja määr sõltub sellest, kas liitumiseks vajalik torustik oli juba olemas ja millal kinnistu omandati: 50% liitumistasust (kuni 5000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; 30% (kuni 3000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva; 50% (kuni 15 000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; ja 30% (kuni 9000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva. Hüvitis makstakse välja vee-ettevõtjale, kes vähendab selle võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustust.

5000 €
torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
3000 €
torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)
15 000 €
torustik puudub; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
9000 €
torustik puudub; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)

Taotlemine: e-post [email protected]

Allikad: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3 · tallinn.ee

Määruse tekst
(1) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 5000 eurot. (2) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 3000 eurot. (3) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 15 000 eurot. (4) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 9000 eurot.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3

1) Tallinna linn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne hüvitise määramise taotluse esitamist; 2) liituval kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa või muu vastava loa alusel ehitatud hoone; 3) liituv kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud; 4) liituva kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 2 lg 1

Vee-ettevõtja vähendab saadud hüvitise võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustuse suurust.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 7 lg 5

Kulude hüvitamine

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Teenused

Parkimistasust vabastus

Mitterahaline toetus

Avalikul tasulisel parkimisalal on parkimistasu maksmisest ilma taotluseta vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht (sotsiaalministri kehtestatud parkimiskaardi alusel), kaherattalise mootorsõiduki juht ning diplomaatilise esinduse CMD-seeria sõidukid. Taotluse alusel on vabastatud Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse liige, kesklinna tsoonis pargitud null-heitega sõiduk (kui selle omaniku või vastutava kasutaja elukoht on Tallinn) ning Eestis elav olümpiavõitja — kõik ainult B-kategooria sõiduki parkimisel.

Taotlemine: iseteenindusportaal parkimine.tallinn.ee, e-post või kohapeal · Tähtaeg: 14 päeva enne soovitud vabastuse algust

Allikad: Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 · tallinn.ee

Määruse tekst
liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul;

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 1 p 1

kesklinna tsoonis pargitud sõiduk, mille heitgaasi süsinikdioksiidi heide (CO2-heide) on null grammi kilomeetri kohta. Parkimistasu maksmisest vabastatakse sõiduk, mille omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn.

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 3

Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all toimunud olümpiamängude võitja, kes elab Eesti Vabariigis ja kelle andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 4

Elaniku parkimissoodustus

Mitterahaline toetus

Elanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel olnud vähemalt kaks kuud enne taotlemist avaliku tasulise parkimisala piires, kelle elukoht on ka taotlemise ajal seal ja kelle nimi on sõiduki registreerimistunnistusel, saab elaniku parkimissoodustuse oma elukohale vastavas parkimistsoonis B-kategooria sõiduauto või neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki parkimiseks. Soodustusega tasub elanik parkimise eest 120 eurot aastas (tavapärase minutipõhise tasu asemel). Soodustust ei saa isik, kelle elukoht on hoones, mille ehitusluba on saadud pärast 1. jaanuari 2022. Ühe korteri kohta antakse üks soodustus ühe sõiduki parkimiseks 12 kuuks.

Taotlemine: iseteenindusportaal parkimine.tallinn.ee, e-post või kohapeal

Allikad: Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 · tallinn.ee

Määruse tekst
Elanikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on olnud vähemalt kaks kuud taotluse esitamisele vahetult eelnenud perioodil avaliku tasulise parkimisala piires, kelle elukoht taotluse esitamise ajal asub rahvastikuregistri andmetel avaliku tasulise parkimisala piires ja kelle nimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana, on õigus saada elaniku maksusoodustust B-kategooria sõiduauto või neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki parkimiseks tema elukohale vastavas parkimistsoonis.

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasub elanik parkimise eest 120 eurot aastas.

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 3

Elaniku maksusoodustust ei ole õigus saada isikul, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel hoones, mille püstitamiseks on saadud ehitusluba pärast 1. jaanuari 2022.

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 11

Linnavara tasuta kasutusse andmine korteriühistule (rattamaja, jäätmemaja)

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine

Korteriühistu saab taotleda linnamaa tähtajatut tasuta kasutamist rattamaja püstitamiseks või jäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmemahutite (sh süvamahuti) paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks, kui rattamaja, jäätmemahuti või -maja ei mahu korteriomandite esemeks olevale kinnisasjale või seda ei saa sinna liikluskorralduslikel, tehnilistel vms mõjuvatel põhjustel paigutada. Rattamaja jaoks tuleb selleks, et linn saaks maa kasutusse anda, skeem kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Liikuvusametiga. Jäätmemahutite või -maja jaoks tuleb ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja Tallinna Liikuvusametiga ning vajaduse korral energia-, side-, vee-, kanalisatsiooni- või gaasiettevõttega. Korteriühistule võib anda kasutusse ka linna maal asuva jäätmemaja, mille on ehitanud linn. Taotlevaid korteriühistuid tuleb kohelda võrdselt.

Allikas: Linnavara kasutusse andmise kord § 41 ja § 42

Määruse tekst
tähtajatult, kui kasutusse antav linnavara on maa, mis antakse korteriühistutele kasutusse rattamajade püstitamiseks, ning kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Liikuvusamet on kiitnud heaks skeemi, mis on lisatud linnavaraks oleva maa kasutusse saamise taotlusele ja millelt nähtub rattamaja paiknemine maaüksusel, ning kui linnavara valitseja on taganud rattamaja püstitamiseks linnamaa kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise;

Linnavara kasutusse andmise kord § 41 lg 1 p 12

tähtajatult, kui korteriühistu kasutusse antakse linna maa jäätmemahutite (sh süvamahutite) paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks. Maa kasutusse andmise taotlusele peab olema lisatud ehitusprojekt, mille on kooskõlastanud Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Liikuvusamet ning vajadusel energia-, side-, vee-, kanalisatsiooni- või gaasiettevõte. Linnavara antakse kasutusse tingimusel, et linnaosa valitsus on taganud linnavara kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise. Korteriühistu kasutusse võib anda ka linna maal paikneva jäätmemaja, mille on ehitanud linn;

Linnavara kasutusse andmise kord § 41 lg 1 p 17

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 12 ja 17 alusel antakse linnamaa korteriühistu kasutusse vaid juhul, kui paigaldatav rattamaja, jäätmemahuti või –maja ei mahu korteriomandite esemeks olevale kinnisasjale või seda ei saa sinna paigutada liikluskorralduslikel, tehnilistel vms mõjuvatel põhjustel.

Linnavara kasutusse andmise kord § 41 lg 2

Korra § 41 lõike 1 punktide 12, 16, 17 ja 18 alusel antakse linnavara kasutusse tasuta.

Linnavara kasutusse andmise kord § 42 lg 5

Linnavara tasuta kasutusse andmine kogukonnaaia pidajale

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine

Kogukonnaaia pidaja saab taotleda linnavara tasuta ja tähtajatut kasutusse andmist.

Allikas: Linnavara kasutusse andmise kord § 41 ja § 42

Määruse tekst
tähtajatult, kui linnavara antakse kasutusse kogukonnaaia pidajale;

Linnavara kasutusse andmise kord § 41 lg 1 p 18

Korra § 41 lõike 1 punktide 12, 16, 17 ja 18 alusel antakse linnavara kasutusse tasuta.

Linnavara kasutusse andmise kord § 42 lg 5

Soojussõlme varutoitevalmiduse toetus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Korteriühistu soojussõlme varutoitevalmiduse toetus

Korteriühistu saab taotleda, et linn tagab kaugküttega ühendatud korterelamu soojussõlme peakilbile varutoite ühendamise võimaluse elektrikatkestuse korral, et soojussõlm suudaks kaugkütte soojusenergiat majale edastada ka elektrikatkestuse ajal. Varutoitevalmiduse ehitab töövõtja, kelle linn valib riigihankega, ja toetus makstakse sellele töövõtjale; toetussumma määrab hanke maksumus.

Allikas: Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 16

Määruse tekst
(2) Toetust antakse linna poolt riigihanke korras välja valitud töövõtjale või töövõtjatele korterelamu soojussõlme varutoitevalmiduse valmisehitamise kulude tasumisega vastavalt hanke maksumusele (toetussumma).

Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 16

Tallinna toetused

Taristu toetused Harjumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam