Määr.Otsing

Tallinna puuetega inimeste toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Puudega lapse toetus

200 €aastas

Toetust saab kuni 16-aastane laps, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude, kellel ei ole tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja kelle vähemalt üks vanem on Tallinna elanik olnud katkematult vähemalt taotlemisele eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist. Toetus on 200 eurot aastas alates 1. jaanuarist 2026 ja seda makstakse üks kord aastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal. Kui taotlus esitatakse hiljemalt sünnikuu 15. kuupäevaks, makstakse toetus samal kuul, hilisema taotluse korral 30 päeva jooksul.

Taotlemine: e-teenus või e-post [email protected] · Tähtaeg: hiljemalt lapse sünnikuu 15. kuupäevaks, muidu 30 päeva jooksul

Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust on õigus saada kuni 16-aastasel lapsel:

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 lg 4

puudega lapse toetus 200 eurot kalendriaastas alates 1. jaanuarist 2026;

§ 3 p 12

Juhtkoera pidamise toetus

210 €kvartalis

Toetust saab inimene, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud nägemisfunktsiooni häire tõttu raske või sügava puude, kes kasutab igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse väljaõppe saanud juhtkoera, kellega on läbinud kokkuõppe ja sooritanud eksami, kelle juhtkoer on kantud kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistrisse ja läbib igal aastal veterinaarkontrolli. Toetus on 210 eurot kvartalis.

Taotlemine: e-teenus või linnaosavalitsus

Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 11 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee

Määruse tekst
Juhtkoera pidamise toetust on õigus saada inimesel:

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 11 lg 1

Juhtkoera pidamise toetust makstakse üks kord kvartalis.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 11 lg 3

juhtkoera pidamise toetus 210 eurot kvartalis;

§ 3 p 13

Reklaam

Pensionilisa

250 €aastas

Pensionilisa saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni saaja, teatud tingimustel täisealine toitjakaotuspensioni saaja, või vähemalt 17-aastane inimene, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kui tema pensioni või töövõime andmed on riiklikus registris ja kelle elukoht on olnud Tallinn katkematult vähemalt alates taotlemisele eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist. Pensionilisa koosneb rahalisest toetusest (250 eurot aastas alates 1. jaanuarist 2026) ja lisaks soodustustest. Toetust makstakse üks kord aastas saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust ega soodustusi ei anta inimesele, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest on samal aastal tasutud Tallinna linna eelarvest. Soodustusi saab kasutada alates toetuse maksmise kuule järgnevast kuust.

Taotlemine: e-teenus või linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond · Tähtaeg: alates saaja sünnikuust, pensionile jäämisele järgneval aastal

Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 12 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee

Määruse tekst
Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 12 lg 2

Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta inimesele, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest tasutakse või on sel kalendriaastal tasutud Tallinna linna eelarvest.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 12 lg 7

pensionilisa 250 eurot kalendriaastas alates 1. jaanuarist 2026;

§ 3 p 14

Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest. … Toetuse määramise aastal saab pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 12 lg 2 ja 5

Eluruumi kohandamise kulu hüvitis

kuni3200 €ühekordselt

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Hüvitis soodustab puudega inimese iseseisvat toimetulekut, leevendades või kõrvaldades puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja väljumisel. Kohandatav eluruum peab asuma Tallinna haldusterritooriumil. Hüvitisega kaetakse kohandamiseks vajaliku materjali ja ehitustööde kulu (vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist vajalik), kuid mitte tehniliste abivahendite ostmise ja paigalduse kulu, kui neid on võimalik saada muu korra alusel. Hüvitis on kuni 3200 eurot inimese kohta, platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel kuni 6400 eurot, ja seda makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul. Enne kohandamise algust tuleb esitada eluruumi omaniku(te) kirjalik nõusolek.

3200 €
eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta
6400 €
eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel

Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosa sotsiaalhoolekande osakond

Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee

Määruse tekst
Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 lg 1

Eluruumi kohandamise hüvitist makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 lg 9

eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta kuni 3200 eurot;

§ 2 p 6

eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel kuni 6400 eurot;

§ 2 p 61

Hooldajatoetus (täisealise hooldamine)

50 €kuus

Toetuse liik: Täisealise hooldajatoetus

Hooldajatoetust makstakse hooldajale, kes hooldab täisealist inimest, kes vajab raske või sügava puude tõttu igapäevaelu toimingutes kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet või kellel on kuni kuus kuud kestev erivajadusest põhjustatud hooldusvajadus. Toetust makstakse juhul, kui hooldajal ei ole hooldamise tõttu võimalik täiskoormusega tööl käia ja hooldatava abivajadust ei saa katta muu abimeetmega. Raske puudega inimese hooldaja saab 50 eurot ja sügava puudega inimese hooldaja 100 eurot kuus, lühiajalise hooldusvajadusega inimese hooldaja 30 eurot kuus.

50 €
raske puudega täisealise hooldajale
100 €
sügava puudega täisealise hooldajale
30 €
kuni kuus kuud kestva hooldusvajadusega täisealise hooldajale

Taotlemine: kirjalik taotlus linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale

Võrdlus: täisealise hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–150 € kuus)

Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 · Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 15 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee

Määruse tekst
Hooldajatoetust makstakse hooldajale (sh puudega lapse seaduslikule esindajale või last vahetult kasvatavale isikule), kes hooldab:

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 lg 1

Hooldajatoetust ei maksta taotlejale, kes saab hooldatava lapsega seotud vanemahüvitist või kelle hooldatava puhul on võimalik hooldusvajadus katta teiste sotsiaal-, haridus- või meditsiiniteenustega.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 lg 2

hooldajatoetus vähemalt 3-aastase raske puudega inimese hooldajale 50 eurot kalendrikuus;

§ 2 p 4

hooldajatoetus vähemalt 3-aastase sügava puudega inimese hooldajale 100 eurot kalendrikuus;

§ 2 p 5

hooldajatoetus erivajadusest põhjustatud, kuni kuus kuud kestva hooldusvajadusega lapse või täisealise inimese hooldajale 30 eurot kalendrikuus;

§ 2 p 51

Väljaspool kodu osutatav ööpäevane üldhooldusteenus

kuni856 €kuus

Toetuse liik: Üldhooldusteenus

Teenus tagab turvalise keskkonna ja toimetuleku täisealisele inimesele, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei suuda kodus ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega. Tallinn võtab teenuse eest tasumise kohustuse vajaduspõhiselt osaliselt üle: linna eelarvest kaetakse hoolduskuludena hooldustöötajate tööjõukulu, tööriided, tervisekontroll ja koolitus, piirmääraga 856 eurot ühes kalendrikuus. Majutus-, toitlustus- ja muud kulud tasub teenuse saaja ise omaosalustasuna. Kui teenuse saaja sissetulek on väiksem kui Statistikaameti avaldatud eelmise aasta II kvartali keskmine vanaduspension, katab linn omaosalustasu ja sissetuleku vahe, kuni selle pensionisumma ulatuses. Perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuslase omaosalustasu maksmise kohustusest vabastatakse see osa, mis ületab eelmise aasta II kvartali keskmist vanaduspensioni, kuni piirmäärani 70 eurot.

Taotlemine: kohapeal, teenusele suunamine linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu

Võrdlus: üldhooldusteenus teistes valdades ja linnades (500–856 € kuus)

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 23 · Sotsiaaltoetuste määrad § 41 · Sotsiaaltoetuste määrad § 42 · tallinn.ee

Määruse tekst
Väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele inimesele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest ja elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 23 lg 1

Kui teenuse saaja sissetulek on väiksem kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmine vanaduspension, katab Tallinna linn teenuse saaja omaosalustasuna tasutavate kulude ja tema sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 23 lg 7

Üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäär on 856 eurot ühes kalendrikuus.

§ 41

Omaosalustasu maksmisest vabastatakse perekonnaseaduse kohane ülalpidamiskohustuslane osas, mis ületab eelmise kalendriaasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurust, kui teenuse saaja sissetulek ei kata omaosalustasu. Omaosalustasu maksmise kohustusest vabastamise piirmäär on kuni 70 eurot.

§ 42

Reklaam

Eraüldhariduskooli toetus

100 €aastas

Tallinn maksab toetust eraüldhariduskooli pidajale, et mitmekesistada põhihariduse omandamise võimalusi ja aidata tagada tõhustatud/eritoe vajajatele sobiv õpikeskkond. Tingimused: koolil ei ole maksuvõlgu, koolil on tähtajatu tegevusluba, kool on tegutsenud Tallinnas vähemalt viis aastat ja õppekeel on vähemalt osaliselt eesti keel (viimased kaks tingimust ei kehti haridusliku erivajadusega õpilaste eest makstavale toetusele), õpilase elukoht oli eelmise aasta 31. detsembril Tallinn, õpilane õpib põhikooliastmes. Toetus on 100 eurot õpilase kohta aastas, kuid mitte üle 25 000 euro kooli kohta; tõhustatud toe korral 400 eurot ja eritoe korral 900 eurot õpilase kohta. Kui kõigi kvalifitseerunud koolide toetuste summa ületab eelarves ette nähtud vahendeid, vähendab haridusamet kõikide toetusi proportsionaalselt.

100 €
tavaõpilase kohta aastas (kuni 25 000 € erakooli kohta)
400 €
koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tõhustatud toe korral õpilase kohta
900 €
koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud eritoe korral õpilase kohta

Taotlemine: vormikohane taotlus Haridusametile · Tähtaeg: 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini

Allikad: Eraüldhariduskooli toetamise kord § 3 · Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 · tallinn.ee

Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on erakoolide toetamine, et mitmekesistada põhihariduse omandamise võimalusi ning aidata tagada tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele sobiv õpi- ja kasvukeskkond.

Eraüldhariduskooli toetamise kord § 1 lg 3

100 eurot õpilase kohta, kuid mitte rohkem kui 25 000 eurot erakooli kohta;

Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 1

koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tõhustatud toe korral 400 eurot õpilase kohta;

Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 2

koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud eritoe korral 900 eurot õpilase kohta.

Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 3

Erivajadusega üliõpilase stipendium

kuni510 €kuus

Maksja: Riik

Erivajadusega üliõpilase stipendiumi saab kõrgkooli üliõpilane, kaasa arvatud doktorant, kellel on tuvastatud puue. Stipendium sõltub puude raskusastmest ja liigist: sügava või raske puude korral 510 eurot kuus kuulmisfunktsiooni, 148 eurot liikumis- või nägemisfunktsiooni ja 80 eurot muu funktsiooni kõrvalekalde korral; keskmise puude korral vastavalt 325, 68 ja 60 eurot kuus. Osakoormusega õppides on stipendium väiksem. Taotluse saab esitada Haridus- ja Noorteametile igal kuul peale juuli ja augusti ning stipendium määratakse kuni kümneks kuuks. Seda saab koos teiste stipendiumitega.

510 €
sügav või raske puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
148 €
sügav või raske puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
80 €
sügav või raske puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
325 €
keskmine puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
68 €
keskmine puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
60 €
keskmine puue, muu funktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Haridus- ja Noorteameti taotluskeskkond · Tähtaeg: jooksvalt kogu õppeaasta vältel, välja arvatud juulis ja augustis; igal õppeaastal uus taotlus

Allikad: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord § 2, § 3, § 7 · harno.ee

Määruse tekst
erivajadusega üliõpilaste stipendium;

§ 1 lg 2 p 4

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi

§ 2 lg 1 p 2

ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;

§ 2 lg 1 p 4

ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.

§ 2 lg 1 p 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

§ 2 lg 1¹

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.

§ 2 lg 2

Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

§ 2 lg 3

Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

§ 2 lg 4

Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.

§ 3 lg 1

Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.

§ 3 lg 3

Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.

§ 3 lg 3

tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;

§ 3 lg 4 p 3

Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

§ 7 lg 1

Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.

§ 7 lg 3²

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega tööealise inimese toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 100 eurot ja raske puudega inimesele 50 eurot kuus. Keskmise puude korral sõltub summa sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle on: liikumisfunktsiooni korral 42 eurot, nägemisfunktsiooni korral 38 eurot, muu funktsiooni korral 37 eurot, vaimse funktsiooni korral 35 eurot, kuulmisfunktsiooni korral 31 eurot ning keele- ja kõnefunktsiooni korral 29 eurot kuus; mitme funktsiooni kõrvalekalde korral 42 eurot. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest.

100 €
sügava puudega tööealine inimene
50 €
raske puudega tööealine inimene
42 €
keskmise puudega tööealine inimene, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle
38 €
keskmise puudega tööealine inimene, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
37 €
keskmise puudega tööealine inimene, muu funktsiooni kõrvalekalle
35 €
keskmise puudega tööealine inimene, vaimse funktsiooni kõrvalekalle
31 €
keskmise puudega tööealine inimene, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
29 €
keskmise puudega tööealine inimene, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7 · Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 9 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7 lg 1

Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.

§ 9 lg 2

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

41 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 41 eurot, raske puudega inimesele 27 eurot ja keskmise puudega inimesele 13 eurot kuus. Kui inimene sai enne vanaduspensioniiga puudega tööealise inimese toetust ja puue tuvastatakse uuesti aasta jooksul, ei ole uut taotlust vaja. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega; kolme kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust puude tuvastamise päevast. Liikumistakistusega või hajaasustuses elavale inimesele võib toetuse tuua koju postiga.

41 €
sügava puudega vanaduspensioniealine inimene
27 €
raske puudega vanaduspensioniealine inimene
13 €
keskmise puudega vanaduspensioniealine inimene

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7¹ · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7¹ lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Õppetoetus

kuni25,57 €kuus

Toetuse liik: Puudega õppija õppetoetus

Maksja: Riik

Õppetoetust makstakse mittetöötavale puudega õppijale, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puude tõttu õppimisega seotud lisakulusid. Toetus on olenevalt tegelikest lisakuludest 6,39 kuni 25,57 eurot kuus ja seda makstakse igal kuul peale juuli ja augusti. Taotlusele lisatakse dokument puudest tingitud ja õppimisega seotud lisakulude kohta. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 10 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

§ 10 lg 1

Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.

§ 10 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;

§ 5 p 1

dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;

§ 5 p 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Kulude hüvitamine

Õppelaenu kustutamine laenusaaja puuduva töövõime korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saajal tuvastatakse puuduv töövõime, ei pea ta riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutatakse enne töövõime tuvastamist tekkinud kohustused riigi tagatud summa ulatuses. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

§ 22 lg 2

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 28 lg 16

Õppelaenu kustutamine laenusaaja lapse raske või sügava puude korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saaja lapsel tuvastatakse raske või sügav puue, ei pea last pidevalt hooldav vanem riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutada saab ühe vanema laenu ja teine vanem peab sellega nõus olema. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

§ 22 lg 3

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.

§ 23 lg 1⁴

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Täienduskoolitustoetus

Omaosaluse tegelik kulu

Maksja: Riik

Täienduskoolitustoetus hüvitab töötava puudega inimese täienduskoolituse või tasemeõppe kulusid osaliselt: kokku kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esimesest määramisest. Toetus makstakse koolitajale või, kui inimene on koolituse eest ise tasunud, inimesele endale. Taotlusele lisatakse dokument koolituskulude kohta.

613,68 €
koolituskulude osaline hüvitamine, kuni selle summani kokku kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 12 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 7 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

§ 12 lg 1

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

§ 12 lg 2

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud toetus toetusesaajale teenust osutanud asutusele.

§ 22 lg 1¹

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Töövõimetoetus

57%päevas

Maksja: Riik

Töövõimetoetust saab 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene, kellel Töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime. Puuduva töövõimega inimene saab päevas toetust päevamäära ulatuses, osalise töövõimega inimene 57% päevamäärast. Päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil ja Töötukassa avaldab selle oma kodulehel. Osalise töövõimega täiskasvanu peab lisaks töötama, õppima, olema töötuna arvel, kasvatama alla kolmeaastast last või hooldama puudega pereliiget. Kui inimese sissetulek ületab 90-kordse päevamäära, toetust vähendatakse. Taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega; toetust makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

57%
osalise töövõimega isik
100%
puuduva töövõimega isik

Taotlemine: taotlus Töötukassale, ka koos töövõime hindamise taotlusega

Ülevaade: töövõimetoetus Eestis

Allikad: Töövõimetoetuse seadus § 2, § 8, § 9, § 11, § 12, § 13, § 14, § 15, § 16, § 17 · Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine § 1

Määruse tekst
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

§ 11

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 1

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.

§ 8 lg 3

Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.

§ 9 lg 1

Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.

§ 12 lg 2

Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.

§ 12 lg 3²

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

§ 12 lg 4

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

§ 12 lg 6

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).

§ 13 lg 1

Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

§ 13 lg 3

Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

§ 13 lg 5

Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

§ 13 lg 7

Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.

§ 14 lg 1

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.

§ 14 lg 2

Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.

§ 14 lg 3

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.

§ 1

Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

§ 15 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

§ 16 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 16 lg 1¹

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

§ 17 lg 1

Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

§ 2 lg 1

Vajaduspõhine

Tervisedenduse valdkonna projektitoetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Sotsiaalhoolekande alastele ja tervist edendavatele tegevustele toetus

Toetatakse tervisedenduse valdkonna projekte, mille eesmärk on kujundada lastel ja noortel tervist väärtustav käitumine ja elulaad, kaasata sotsiaalselt tundlikud rühmad tervisekäitumist puudutavate otsuste tegemisse ning suurendada linnaelanike kehalist aktiivsust ja tasakaalustatud toitumist. Projekti sihtrühm peab olema selgelt määratletud, tegevused tõenduspõhised ja toetuma rahvatervise edendamise riiklikele suunistele ning projekti idee teostus peab olema jätkusuutlik pärast projekti lõppu. Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Tervisedenduse projektid“).

Taotlemine: iseteeninduskeskkond · Tähtaeg: 20. jaanuar, 20. aprill, 31. august ja 31. oktoober

Allikad: Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord § 5, § 6, § 7 · Mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused § 50, § 52 · tallinn.ee

Määruse tekst
lastel ja noortel on kujunenud tervist väärtustav ja soodustav käitumine ning elulaad;

Mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused § 50 lg 1 p 1

Projektile esitatavad sisulised nõuded on järgmised: 1) projekti sihtrühm on selgelt määratletud ja kirjeldatud;

Mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused § 52 lg 1 p 1, p 21, p 3

Taotlus esitatakse projektitoetuse vormil (valdkond „Tervisedenduse projektid“).

Mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused § 52 lg 2

Teenused

Sotsiaaltransporditeenus

Mitterahaline toetus

Teenust saab kasutada erivajadusega inimene, kes funktsioonihäire tõttu kasutab liikumisabivahendeid või vajab liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel kõrvalabi ning kes ei saa kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot — eesmärk on võimaldada käia tööl, koolis, kasutada avalikke teenuseid või teha muid igapäevaelu toiminguid. Juhuveoteenusel on kasutajal kuni 12 tasuta sõidukorda aastas linna piires, seejärel kuni neli osaliselt tasulist sõidukorda kuus (omaosalus 2 eurot linna piires, 13 senti/km linnast väljas), ja piiramatult täistasulisi sõite. Taksoveoteenusel (linna piires ja kuni 30 km väljas) katab linn kuni 190 eurot kasutaja kohta kuus, sh 8,70 eurot kohandatud sõidukiga sõidu alustamise tasu, ning kasutaja tasub omaosalusena veerandi teenuse igakordsest maksumusest kuni kuulimiidi ulatuses. Taksoveoteenust võib kasutada vähemalt kolmeaastane Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puudega inimene, kelle puue takistab ühissõiduki või isikliku auto kasutamist ning kes nägemis- või liikumisfunktsiooni kõrvalekalde tõttu ei saa liini- või juhuveoteenust kasutada.

Taotlemine: tellimus ametile (juhuveoteenus) · Tähtaeg: vähemalt 5 tööpäeva enne sõitu (juhuveoteenus)

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 12 · Sotsiaaltoetuste määrad § 4 · tallinn.ee

Määruse tekst
Sotsiaaltransporditeenust on õigus kasutada erivajadusega inimesel, kes funktsioonihäirest tingituna kasutab liikumisabivahendeid või vajab liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel kõrvalabi ning kes ei saa kasutada ühistransporditeenust või isiklikku sõiduautot.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 12 lg 2

maksimaalselt 12 tasuta sõidukorda kasutaja kohta kalendriaastas;

§ 4 lg 1 p 1

maksimaalselt neli osaliselt tasulist sõidukorda kasutaja kohta kalendrikuus. Osaliselt tasulise sõidukorra omaosalustasu on 2 eurot;

§ 4 lg 1 p 2

linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kasutaja kohta kalendrikuus 190 eurot;

§ 4 lg 3 p 1

linnaeelarve vahenditest kalendrikuu limiidi ulatuses tasutav maksumus kohandatud sõidukiga sõidu alustamise tasust on 8,70 eurot;

§ 4 lg 3 p 11

kes on vähemalt kolmeaastane ja

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 12 lg 4

Koduteenus

Mitterahaline toetus

Koduteenus tagab täisealise inimese iseseisva ja turvalise toimetuleku kodus, pakkudes koduabi (sisseostud, asjaajamine, küttematerjal, koristus) ja isikuabi (hügieen, toitumine, riietumine, ravimite manustamise jälgimine). Teenust ei osutata sõltuvusprobleemidega ega voodikesksetele inimestele, kes vajavad täielikku kõrvalabi, ega sisalda koduõendust. Omaosalustasu sõltub sellest, kui palju teenuse saaja netosissetulek ületab linna kehtestatud sissetulekupiiri: alla piiri jäädes omaosalustasu ei rakendata, ületamisel 1–150 euro võrra on tasu 2 eurot tunnis, 151–300 euro võrra 4 eurot tunnis, 301–450 euro võrra 6 eurot tunnis ja üle 450 euro 10 eurot tunnis. Kui eluasemekulud mõjutavad omaosalustasu maksmist, võib linn võtta omaosalustasu maksmise kohustuse kuni kuueks kuuks osaliselt või täielikult üle.

Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosa sotsiaalhoolekande osakond

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 19 · tallinn.ee

Määruse tekst
Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 19 lg 1

kui tema netosissetulek ületab sissetulekupiiri 1–150 euro võrra, on omaosalustasu 2 eurot tunnis;

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 19 lg 7 p 2

Tallinna linn võib võtta käesoleva määruse § 19 lõike 7 punktides 2 kuni 5 kirjeldatud juhtudel koduteenuse täishinnast omaosalustasu maksmise kohustuse osaliselt või täielikult üle kuni kuueks kuuks juhul, kui eluasemekulud mõjutavad omaosalustasu maksmist.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 19 lg 8

Reklaam

Tugiisikuteenus

Mitterahaline toetus

Teenus toetab inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Täisealisel toetatakse iseseisvat toimetulekut juhendamise ja motiveerimise kaudu, last kasvataval inimesel aidatakse tagada lapse hooldamine ja turvaline keskkond, lapsel toetatakse arengut ja igapäevaelus toimetulekut. Teenuse saaja valib teenust vahetult osutava isiku ise.

Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosavalitsus

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 · tallinn.ee

Määruse tekst
Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Abi vajavale lapsele osutatava tugisikuteenuse puhul on abi korraldaja amet.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 lg 1

Päevakeskuseteenus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Päevakeskuse teenus

Teenus tagab inimesele sotsiaalse suhtluse võimaluse ning igapäevase eale ja oskustele vastava mõtestatud tegevuse. Õpi- ja/või käitumisraskustega või koolikohustuse täitmise probleemidega lapsele tagatakse sobivad õppimistingimused, tugi õppetöös, toit ja vajadusel psühholoogiline abi; igapäevaelu sisustamisel abi vajavale täisealisele tagatakse sotsiaalnõustamine ja toetavad tegevused.

Taotlemine: kohapeal, päevakeskuse kaudu

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 11 · tallinn.ee

Määruse tekst
Päevakeskuseteenuse eesmärk on tagada inimesele sotsiaalse suhtluse võimalus ning igapäevane eale ja oskustele vastav mõtestatud tegevus. Abi vajavale lapsele osutatava päevakeskuseteenuse puhul on abi korraldaja amet.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 11 lg 1

Isikliku abistaja teenus

Mitterahaline toetus

Teenus abistab teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi — liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes. Teenuse saaja valib teenust vahetult osutava isiku ise.

Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosavalitsus

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 13 · tallinn.ee

Määruse tekst
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 13 lg 1

Sotsiaalvalveteenus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Häirenuputeenus

Teenus suurendab kodus elava täisealise erivajadusega inimese ja tema pereliikmete turvatunnet ning tagab abi jõudmise abivajajani. Teenuse saaja eluruumi paigaldatakse selleks vajalikud seadmed, mis tagavad abi ootamatult tekkinud olukorras, näiteks kukkumisel, kus inimene ise ei ole suuteline abi kutsuma.

Taotlemine: e-post, telefon või kohapeal linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 20 · tallinn.ee

Määruse tekst
Sotsiaalvalveteenuse eesmärk on suurendada kodus elava täisealise erivajadusega inimese ja tema pereliikmete turvatunnet ning tagada abi jõudmine abi vajava inimeseni.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 20 lg 1

Omastehooldaja asendamise teenus

Mitterahaline toetus

Teenus toetab suure hooldusvajadusega täisealise inimese omastehooldaja toimetulekut, võimaldades talle lühiajalist puhkust ja vaba aja kasutamise võimalust. Teenusega tagatakse suure hooldusvajadusega inimese hooldus ja järelevalve tema kodus, sh riietumine, söömine, hooldusabivahendite kasutamine ja hügieen.

Taotlemine: e-post, telefon või kohapeal linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 21 · tallinn.ee

Määruse tekst
Omastehooldaja asendamise teenuse eesmärk on toetada suure hooldusvajadusega täisealise inimese omastehooldaja toimetulekut, võimaldades talle lühiajalist puhkust ja vaba aja kasutamise võimalust.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 21 lg 1

Mäluhäiretega inimeste päevahoiuteenus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Päevahoiuteenus

Teenus tagab mäluhäiretega inimesele turvalise ning toimetulekut toetava keskkonna ja järelevalve ning vähendab pereliikmete hoolduskoormust. Teenust osutatakse tervishoiutöötaja saatekirja või arvamuse alusel inimesele, kellel on mäluhäired ja kognitiivsete võimete langus ning kes ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla.

Taotlemine: perearsti/psühhiaatri saatekiri, suunamine sotsiaalhoolekande osakonna kaudu

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 22 · tallinn.ee

Määruse tekst
Mäluhäiretega inimeste päevahoiuteenuse eesmärk on tagada mäluhäiretega inimesele turvaline ning toimetulekut toetav keskkond ja järelevalve ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 22 lg 1

Tasuta sõit Tallinna ühistranspordis

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Bussisõidu soodustus

Tallinna elanikuna rahvastikuregistrisse kantud inimesel (tallinlasel) on õigus sõita Tallinna bussi-, trammi- ja trolliliinidel tasuta — selleks tuleb valideerida isikustatud Ühiskaart. Tasuta sõidu õigus on elukohast olenemata ka koolieelikul, alla kolmeaastase lapse saatjal, puudega lapsel ja tema saatjal, sügava puudega 19-aastasel või vanemal ja tema saatjal, sügava või raske nägemispuudega 19-aastasel või vanemal ja tema saatjal, 65-aastasel ja vanemal Eesti elanikul, represseeritul ja temaga võrdsustatud isikul, Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnul, vormiriietuses ajateenijal ja politseiametnikul. Tallinlase sõidusoodustus on seotud rahvastikuregistri aadressiga, mida e-piletisüsteem kontrollib automaatselt vähemalt üks kord kuus — väljaspool Tallinna registreerimisel õigus kaob.

Taotlemine: automaatne, isikustatud Ühiskaardi valideerimine

Allikas: Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5

Määruse tekst
tallinlane - valideeritud isikustatud Ühiskaart koos isikut tõendava dokumendiga;

Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5 lg 1 p 15

65-aastane ja vanem isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik - valideeritud isikustatud Ühiskaart koos isikut tõendava dokumendiga või isikut tõendav dokument;

Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5 lg 1 p 6

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud sõidusoodustuse tõendamiseks on tallinlane kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima isikustatud Ühiskaardi (kehtib koos isikut tõendava dokumendiga). Isiku rahvastikuregistrijärgset elukohta kontrollib e-piletisüsteem automaatselt vähemalt üks kord kuus. Kui isik registreerib enda elukohaks väljaspool Tallinna linna asuva aadressi, kaotab ta õiguse saada sõidusoodustust.

Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5 lg 3

Sõidusoodustus ühistranspordis (mittetallinlastele)

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Bussisõidu soodustus

Elukohast sõltumata on õigus kasutada ühe tunni sooduspiletit (ja teatud juhtudel ka 30 päeva sooduspiletit ning Põhja-Eesti soodusühispiletit) õpilasel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Eesti, üliõpilasel, pensionäril, raske või keskmise puudega 19-aastasel ja vanemal inimesel ning kolme ja enama lapsega pere vanemal (kes ei ole Tallinna elanik).

Taotlemine: sooduspilet ostetakse Ühiskaardile/QR-piletina, tõendi alusel

Allikas: Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5

Määruse tekst
kolme ja enama lapsega pere vanem (kes ei ole tallinlane) - valideeritud isikustatud Ühiskaart koos isikut tõendava dokumendiga ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna tõend.

Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 5 lg 6 p 4

Parkimistasust vabastus

Mitterahaline toetus

Avalikul tasulisel parkimisalal on parkimistasu maksmisest ilma taotluseta vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht (sotsiaalministri kehtestatud parkimiskaardi alusel), kaherattalise mootorsõiduki juht ning diplomaatilise esinduse CMD-seeria sõidukid. Taotluse alusel on vabastatud Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse liige, kesklinna tsoonis pargitud null-heitega sõiduk (kui selle omaniku või vastutava kasutaja elukoht on Tallinn) ning Eestis elav olümpiavõitja — kõik ainult B-kategooria sõiduki parkimisel.

Taotlemine: iseteenindusportaal parkimine.tallinn.ee, e-post või kohapeal · Tähtaeg: 14 päeva enne soovitud vabastuse algust

Allikad: Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 · tallinn.ee

Määruse tekst
liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul;

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 1 p 1

kesklinna tsoonis pargitud sõiduk, mille heitgaasi süsinikdioksiidi heide (CO2-heide) on null grammi kilomeetri kohta. Parkimistasu maksmisest vabastatakse sõiduk, mille omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn.

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 3

Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all toimunud olümpiamängude võitja, kes elab Eesti Vabariigis ja kelle andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).

Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 4

Tallinna toetused

Puuetega inimeste toetused Harjumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam