Tallinna eluasemetoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks
kuni450 €aastas
Toetuse liik: Igapäevase toimetuleku soodustamise toetus
Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks, ennekõike nende põhjendatud kulude — tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulude — osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Toetus on kuni 450 eurot kalendriaastas lapsele ja kuni 350 eurot täisealisele. Toetust saab peamiselt üks kord kalendrikuus dokumentaalselt tõendatud kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot ja mis on tehtud taotluskuul või sellele eelnenud kuul. Toetus määratakse pere netosissetuleku ja eluasemekulude alusel — sissetulekuna arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek.
- 450 €
- lapsele (alla 18-aastasele ning kuni 19-aastasele, kes õpib üldharidus- või kutseõppeasutuses)
- 350 €
- täisealisele inimesele
Taotlemine: kohapeal või posti teel linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 13 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulud.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 lg 2
sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks lapsele (alla 18-aastasele lapsele ja kuni 19-aastasele (kaasa arvatud) noorele, kes õpib üldharidus- või kutseõppeasutuses) kuni 450 eurot kalendriaastas;
§ 2 p 1
sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks täisealisele inimesele kuni 350 eurot kalendriaastas;
§ 2 p 2
perekonna sissetuleku hulka arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek;
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 13 lg 4 p 1
Eluruumi kohandamise kulu hüvitis
kuni3200 ۟hekordselt
Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus
Hüvitis soodustab puudega inimese iseseisvat toimetulekut, leevendades või kõrvaldades puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja väljumisel. Kohandatav eluruum peab asuma Tallinna haldusterritooriumil. Hüvitisega kaetakse kohandamiseks vajaliku materjali ja ehitustööde kulu (vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist vajalik), kuid mitte tehniliste abivahendite ostmise ja paigalduse kulu, kui neid on võimalik saada muu korra alusel. Hüvitis on kuni 3200 eurot inimese kohta, platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel kuni 6400 eurot, ja seda makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul. Enne kohandamise algust tuleb esitada eluruumi omaniku(te) kirjalik nõusolek.
- 3200 €
- eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta
- 6400 €
- eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel
Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosa sotsiaalhoolekande osakond
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee
Määruse tekst
Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 lg 1
Eluruumi kohandamise hüvitist makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 15 lg 9
eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta kuni 3200 eurot;
§ 2 p 6
eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta platvormtõstuki soetamisel ja paigaldamisel kuni 6400 eurot;
§ 2 p 61
Reklaam
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamine
kuni15 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetus
Tallinnas asuva ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituva kinnistu omanik saab taotleda liitumistasu hüvitist, kui Tallinn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist, kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa alusel ehitatud hoone, kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud ning kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Hüvitist antakse ainult ühe liituva kinnistu kohta ja ühe kinnistu kohta saab esitada ainult ühe taotluse. Hüvitise suurus ja määr sõltub sellest, kas liitumiseks vajalik torustik oli juba olemas ja millal kinnistu omandati: 50% liitumistasust (kuni 5000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; 30% (kuni 3000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva; 50% (kuni 15 000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; ja 30% (kuni 9000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva. Hüvitis makstakse välja vee-ettevõtjale, kes vähendab selle võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustust.
- 5000 €
- torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
- 3000 €
- torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)
- 15 000 €
- torustik puudub; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
- 9000 €
- torustik puudub; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)
Taotlemine: e-post [email protected]
Allikad: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
(1) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 5000 eurot. (2) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 3000 eurot. (3) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 15 000 eurot. (4) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 9000 eurot.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3
1) Tallinna linn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne hüvitise määramise taotluse esitamist; 2) liituval kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa või muu vastava loa alusel ehitatud hoone; 3) liituv kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud; 4) liituva kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 2 lg 1
Vee-ettevõtja vähendab saadud hüvitise võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustuse suurust.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 7 lg 5
Lasterikaste perede kodutoetus
kuni12 000 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
- 12 000 €
- esmakordsel taotlemisel
- 6000 €
- kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.
§ 1
taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.
§ 2 p 7
laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;
§ 2 p 3
leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;
§ 2 p 4
Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.
§ 3
Omandada võib ühe eluruumi.
§ 4 lg 3
Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 2
Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 3
Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.
§ 6 lg 2
Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
§ 7 lg 1
Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.
§ 7 lg 2
12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
§ 7 lg 3 p 1
6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.
§ 7 lg 3 p 2
Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.
§ 8 lg 1
Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.
§ 8 lg 2
Toetust antakse voorupõhiselt.
§ 9 lg 1
Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 9 lg 2
Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 9 lg 3
Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.
§ 9 lg 4
Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.
§ 10 lg 6
Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
§ 10 lg 10
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
§ 10 lg 13
Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.
§ 10 lg 15
EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.
§ 17 lg 1
Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.
§ 21 lg 1
EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.
§ 21 lg 4
kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;
§ 26 lg 2 p 6
Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.
§ 28 lg 3
Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus
kuni10 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Väikeelamu kütteseadme uuendamise toetus
Maksja: Riik
Toetus väikeelamu omanikule tahkel kütusel töötava kütteseadme asendamiseks soojuspumba, pelleti- või halupuidukatla, ahju või pliidiga või maja ühendamiseks kaugküttevõrguga. Elamu peab asuma määruses loetletud tiheasustusalal. Toetus on 50% määruses kehtestatud ühikuhindadest, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Valgamaa loetletud tiheasustusaladel 70%, kokku kuni 10 000 eurot elamu kohta. Ühikuhind on näiteks õhk-vesi soojuspumbal 9600 eurot, maasoojuspumbal 14 100 eurot, pelleti- või halupuidukatlal 8900 eurot ja ahjul 6400 eurot. Vana kütteseade tuleb uuendada või eemaldada ning töödega ei tohi alustada enne toetuse otsust. Elamut tuleb kasutada elamuna veel vähemalt viis aastat.
Kehtib ainult: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn ja Haabersti
Taotlemine: e-toetuse keskkond · Tähtaeg: jooksev voor, avatud kuni eelarve ammendumiseni
Allikad: Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 § 8 · Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 § 9 · Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 § 13 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat kütteseadet (edaspidi kütteseade), mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.
§ 3 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 4 lg 1
Elamu käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu.
§ 2 lg 1
Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja alates 14.08.2023 koostatud ehitusprojektiga seotud kulusid.
§ 5 lg 4
Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult §-s 8 esitatud fikseeritud hindade alusel kas ühikuhinnana või kindlasummalise maksena. Tegelike kulude alusel väljamakseid ei tehta.
§ 6 lg 6
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud.
§ 6 lg 8
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest tiheasustuspiirkondadest:
§ 6 lg 9
Toetuse saamiseks Tallinnas peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest linnaosadest:
§ 6 lg 10
Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++.
§ 6 lg 11
Tahkel kütusel põhineva uue tootja toodetud kütteseadme energiatõhususklass peab olema vähemalt A+.
§ 6 lg 13
Kui toetust taotletakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud tegevusteks, tuleb olemasolev kütteseade uuendada või lõplikult eemaldada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab.
§ 6 lg 16
Töödega ei või alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 6 lg 20
Projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks loetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev ja periood lõpeb 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029.
§ 7 lg 1
Tiheasustuspiirkondades määratakse toetuse osakaal lihtsustatud kuluhüvitamise viisil standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel.
§ 8 lg 1
Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, SillamäeJõgevamaa: Jõgeva, PõltsamaaValgamaa: Valga, Otepää, Tõrva
§ 8 lg 1 (tabel, 70 %)
Ülejäänud piirkonnad:Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, HaaberstiTartuViljandiRakvereKuressaareKeilaVõruTüriSauePaideTapaKärdlaElvaHaapsaluKarksi-NuiaKilingi-NõmmePärnu
§ 8 lg 1 (tabel, 50 %)
Toetuse suurus kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral määratakse elamu kohta kaugküttega liitumise ja liitumisega seotud kulude, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui maksimummäära.
§ 8 lg 3
Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurust.
§ 8 lg 3¹
Toetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot elamu kohta.
§ 8 lg 4
Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalset suurust kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile, kui sektsioonil või korteril on autonoomne küttesüsteem.
§ 8 lg 5
toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;
§ 9 lg 1 p 1
ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud.
§ 9 lg 1 p 2
Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.
§ 12 lg 1
Taotlusvooru avamise tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 12 lg 2
Toetust antakse jooksva või voorulise taotlemise kaudu.
§ 13 lg 1
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 13 lg 2
Voorulise taotlemise korral reastab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise alusel väiksemast suuremani.
§ 15 lg 4
tagama, et projekti elluviimise tulemusena toetuse objektiks olevat elamut kasutatakse elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakset;
§ 21 lg 2 p 3
Kulude hüvitamine
Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027
kuni50%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.
- 30%
- määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
- 40%
- asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
- 50%
- kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
- 55%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee
Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
§ 1 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
§ 4 p 6
Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 6 lg 4
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 10 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.
§ 11 lg 3
Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
§ 12 lg 1 p 1
punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 2
punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 3
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 5¹
punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6
punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6¹
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 7
punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
§ 12 lg 1 p 8
alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 1
Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 3
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
§ 12 lg 2 p 4
Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
§ 12 lg 3
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.
§ 13 lg 1
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
§ 14 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
§ 15 lg 1
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 17
Toetust taotletakse voorupõhiselt.
§ 18 lg 1
Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 18 lg 2
Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
§ 18 lg 2¹
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2²
Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 18 lg 4
Taotleja on korteriühistu.
§ 19 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 19 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 19 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 19 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 19 lg 6
Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 22 lg 4
Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.
§ 24 lg 2
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.
§ 29 lg 2
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.
§ 30 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 34 p 4
Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)
kuni70%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.
- 70%
- üldine maksimaalne osakaal
- 80%
- eeltoodetud elementide kasutamisel
- 80%
- lifti ehitamisel
- 80%
- naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
- 60%
- kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee
Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.
§ 1 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
§ 2 p 3
elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
§ 3 lg 1 p 5
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 4 lg 1
Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 5 lg 2
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 6 lg 4 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.
§ 7 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
§ 8 lg 1
korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 1
rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 2
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
§ 8 lg 1 p 3
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.
§ 8 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.
§ 8 lg 3
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 8 lg 4
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
§ 9 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
§ 10 lg 1
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
§ 12 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 12 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 12 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 12 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 12 lg 6
Toetust taotletakse jooksvalt.
§ 17 lg 1
Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 17 lg 2
Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.
§ 18 lg 1
Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 19 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 26 lg 2 p 5
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
§ 30 lg 2
Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.
§ 30 lg 5
Vajaduspõhine
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Maksja: Riik
Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis
Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 131 lg 1
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
§ 131 lg 2
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
§ 131 lg 3
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 4
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 5
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
§ 131 lg 6
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
§ 131 lg 9
Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 10
Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 11
Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 131 lg 12
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
§ 132 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
§ 132 lg 3
Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
§ 132 lg 6
Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,
§ 132 lg 6¹
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
§ 132 lg 6²
Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
§ 132 lg 7
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
§ 133 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
§ 133 lg 2²
Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 133 lg 4
Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.
§ 133 lg 6
Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
§ 133 lg 7
Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,
§ 133 lg 7¹
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
§ 133 lg 9²
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 134 lg 1
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
§ 134 lg 2
Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
§ 134 lg 5
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
§ 134 lg 6
Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
§ 134 lg 7
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 134 lg 8
Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 13⁴ lg 1
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.
§ 13⁴ lg 2
Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.
§ 156 lg 1
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
§ 2 lg 5 p 5
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5
Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.
p 2
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
p 2¹
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine
§ 7 lg 1 p 2
Riiklik toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riiklik, mitte Tallinna linna toetus — see on inimese iseseisvat toimetulekut soodustav ajutine abimeede, mis leevendab abi vajava inimese või perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Tallinnas määrab toetuse tegeliku elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond või Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, vajadusel koos toimetulekut toetavate sotsiaalteenustega. Toetuse arvestuse aluseks olevad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Tallinna linn eraldi määrusega.
Taotlemine: kohapeal või posti teel linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas · Tähtaeg: hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 16 · Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad § 1 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on inimeste iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada inimese ja perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 16 lg 1
üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse) kuni 12,00 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, kuid mitte rohkem kui 600 eurot kuus, millele lisandub kuni 75,00 eurot perekonna viienda ja iga järgneva liikme kohta kuus;
Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad § 1 p 1
Eluruumi tagamise teenus
Vajaduspõhine
Teenus tagab eluruumi kasutamise võimaluse inimesele, kes ei suuda füüsilise või psüühilise puude või sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ise endale ega perele sobivat eluruumi tagada. Linn kas abistab inimest eluruumi leidmisel vabaturult ja pakub selleks üürimise nõustamise ja toetamise teenust, või annab inimesele kasutusse enda või kolmanda isiku eluruumi. Teenust osutatakse, kui inimese või pere sissetulek jääb pärast eluasemekulude (Tallinna kehtestatud eluasemekulude piirmäärade ulatuses) tasumist alla linna sissetulekupiiri. Üürimise nõustamise ja toetamise teenus lõpeb ühekordse toetuse maksmisega üürileandjale (põhjendatud juhtudel taotlejale endale), kui inimene on leidnud sobiva eluruumi ja sõlminud üürilepingu; seda toetust makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul.
Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosa sotsiaalhoolekande osakond
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 18 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 7 · Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad · tallinn.ee
Määruse tekst
Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on tagada eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline tagama enda või oma perekonna põhjendatud vajadusele vastava eluruumi kasutamise võimalust:
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 18 lg 1
Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürile andjale, põhjendatud juhtudel toetuse taotlejale.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 18 lg 6
Toetust makstakse haldusotsuse alusel kord kolme kalendriaasta jooksul.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 18 lg 7
üürimise toetus kuni 900 eurot pere kohta.
§ 2 p 7
Sotsiaal- ja majutusteenus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Resotsialiseerimisteenus
Teenus tagab toimetulekuraskustes inimesele majutuskoha koos vajaliku kõrvalabi ja juhendamisega, et säilitada või parandada tema igapäevast toimetulekut ja võimalusel suunata ta iseseisvasse ellu. Teenust saab inimene, kes sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline endale ja perele ise eluruumi tagama ning vajab igapäevaseks toimetulekuks regulaarset kõrvalabi vähemalt ühes eluvaldkonnas. Teenuse eest tasub inimene hinnakirja alusel. Kui inimene vajab füüsilisest tervisest tulenevalt püsivat kõrvalabi, õendusteenust ja hooldust, tasub ta eraldi sotsiaalmajutusüksuses kogu sissetuleku, mis ületab Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi mittetoidukulutuste maksumust (millest on maha arvestatud eluasemekulu komponent).
Taotlemine: kirjalik taotlus linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 · tallinn.ee
Määruse tekst
Sotsiaal- ja majutusteenuse eesmärk on tagada toimetulekuraskustes inimesele majutuskoht koos vajaliku kõrvalabi ja juhendamisega, et säilitada või parandada inimese igapäevast toimetulekut ning võimalusel suunata inimene iseseisvasse ellu.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 lg 1
Inimesele, kes vajab füüsilisest tervisest tulenevalt püsivat kõrvalabi, õendusteenust ja hooldust, osutatakse teenust eraldi sotsiaalmajutusüksuses. Sel juhul tuleb inimesel teenuse eest tasuda kogu sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kohaselt arvesse minev sissetulek, mis ületab Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi mittetoidukulutuste maksumust, millest on maha arvestatud ka eluasemekulu komponent.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 lg 6
Reklaam
Teenused
Sotsiaaleluruumi kasutusse andmine
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Sotsiaaleluruum
Sotsiaaleluruum antakse kasutusse isikule sotsiaalhoolekande seaduse ja linna õigusaktide alusel eluruumi tagamise teenuse osutamiseks — selle otsustab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Sotsiaaleluruumi üürilepingule ei kohaldata mitut üürnikku kaitsvat võlaõigusseaduse regulatsiooni (nt lepingu ülesütlemise piirangud), mis tavalisele üürilepingule kohalduksid. Munitsipaal- ja sotsiaalmajade eluruumide üür on aadressi järgi 0,73–6,25 eurot ruutmeetri kohta kuus (kehtib alates 1. jaanuarist 2024); lisateenuste tasu kehtestab linnavalitsus eraldi.
Taotlemine: kohapeal, otsustab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Allikad: Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 10 · Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 12 · Munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri suuruse kinnitamine (Linnavaraameti käskkiri nr T-12-1/23/65) · tallinn.ee
Määruse tekst
Sotsiaaleluruumi kasutusse andmise otsustab sotsiaal- ja tervishoiuamet linna õigusaktide alusel.
Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 10
Sotsiaaleluruumi üürilepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punkti 4 alusel võlaõigusseaduse §-des 285, 286, 288–291, 297, 298, 301–308, 310–312, 314 ja 318–324, § 325 lõigetes 3 ja 4, §-des 326–333 ning § 334 lõikes 3 sätestatut.
Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 12
Suurendada munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri 20% võrra alates 01. jaanuarist 2024.
käskkiri T-12-1/23/65 p 1
2.29 Paagi tn 10 0,61 0,73
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
2.31 Uuslinna 3a 5,21 6,25
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
Munitsipaaleluruum linnale vajalikule töötajale
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Mobiilse töötaja eluruumi kasutusõigus
Tallinn üürib linnale vajalikele töötajatele (nt munitsipaal- ja eralasteasutuste, koolide, hoolekandeasutuste, muuseumide, raamatukogude, teatrite, spordiasutuste, ühistranspordi ning politsei- ja päästetöötajad) linna eluruume turuhinnast soodsamalt. Taotleja peab olema Eesti või ELi kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga isik Tallinna elukohaga, tema ega temaga koos elavate isikute omandis ei tohi olla Harju maakonnas eluruumi, ja ta peab töötama nõutud ametikohal vähemalt 70% koormusega, registreeritud töötamise registris, katseajata. Eluasemevajadust hindab linnaosa eluasemekomisjon punktisüsteemi alusel (elamistingimuste kvaliteet, ülalpeetavate arv, tööstaaž nõutud ametikohtadel, arveloleku kestus, muud sotsiaalsed asjaolud). Üürileping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks ja seda saab uue taotluse alusel pikendada. Munitsipaalmajade eluruumide üür on aadressi järgi 0,73–6,25 eurot ruutmeetri kohta kuus (kehtib alates 1. jaanuarist 2024).
Taotlemine: digiallkirjastatud taotlus elukohajärgsele linnaosavalitsusele
Allikad: Tallinna linnale vajalikele töötajatele eluruumide üürile andmise kord § 2 · Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 4 · Munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri suuruse kinnitamine (Linnavaraameti käskkiri nr T-12-1/23/65) · tallinn.ee
Määruse tekst
ta töötab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töökohal vähemalt 70% töökoormusega, tema töötamine on registreeritud töötamise registris ja tema katseaeg on lõppenud.
Tallinna linnale vajalikele töötajatele eluruumide üürile andmise kord § 2 lg 1 p 3
Üürileping sõlmitakse haldusaktiga kehtestatud vormil tähtajalisena, kehtivusega kuni kolm aastat.
Tallinna linnale vajalikele töötajatele eluruumide üürile andmise kord § 11 lg 2
Suurendada munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri 20% võrra alates 01. jaanuarist 2024.
käskkiri T-12-1/23/65 p 1
2.29 Paagi tn 10 0,61 0,73
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
2.31 Uuslinna 3a 5,21 6,25
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
Eluruum arstidele ja õdedele Akadeemia tee 48
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Mobiilse töötaja eluruumi kasutusõigus
Tallinn üürib Akadeemia tee 48 asuvaid eluruume Terviseameti tervishoiutöötajate registris registreeritud arstile, hambaarstile, õele või ämmaemandale (või residentuuris osalevale üliõpilasele), kes töötab Tallinna haldusterritooriumil tegutsevas tervishoiuasutuses vastaval ametikohal, ning kellel endal ega temaga koos elavatel isikutel ei ole Harju maakonnas eluruumi. Arstide ja õdede eluasemekomisjon teeb üürile andmise ettepaneku, lähtudes tervishoiukorralduslikust vajadusest ja arvele võtmise ajast. Üürileping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks.
Taotlemine: digiallkirjastatud taotlus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile
Allikad: Arstidele ja õdedele Akadeemia tee 48 asuvate eluruumide üürile andmise kord § 2 · Arstidele ja õdedele Akadeemia tee 48 asuvate eluruumide üürile andmise kord § 9 · tallinn.ee
Määruse tekst
kes on registreeritud Terviseameti tervishoiutöötajate registris arsti, hambaarsti, õe või ämmaemandana või kellel on üliõpilasena õigus osaleda tervishoiuteenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4³ lõike 1 kohaselt ja
Arstidele ja õdedele Akadeemia tee 48 asuvate eluruumide üürile andmise kord § 2
Üürileping sõlmitakse haldusaktiga kehtestatud vormil tähtajalisena, kehtivusega kuni kolm aastat.
Arstidele ja õdedele Akadeemia tee 48 asuvate eluruumide üürile andmise kord § 9 lg 2
Tallinna toetused
Reklaam