Tallinna lastetoetused
Harjumaa omavalitsuste seas on Tallinna sünnitoetus (1000 € ühekordselt) suurim, samuti ranitsatoetus (500 € ühekordselt).
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Sünnitoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.
- 320 €
- iga sündinud lapse kohta
- 1000 €
- iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.
§ 22 lg 1
Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
§ 22 lg 2
Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 22 lg 3
Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 4
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 5
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
§ 28 lg 4
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Sünnitoetus
1000 ۟hekordselt
Sünnitoetust saab laps, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel olnud katkematult Tallinn sünnist alates ja kelle vähemalt üks vanem on elanud Tallinnas katkematult aasta enne lapse sündi ja teise vanema elukoht on enne lapse sündi samuti Tallinn. Üksikvanem peab olema elanud Tallinnas katkematult aasta enne lapse sündi. Ühe lapse sünni korral makstakse pool toetusest pärast lapse sündi ja teine pool pärast lapse aastaseks saamist, tingimusel et laps ja tema vanem(ad) on kogu selle aja Tallinna elanikud olnud. Kaksikute ning kolme või enama lapse sünni korral makstakse toetus ühes osas välja kohe pärast sündi. Taotluse võib esitada lapse seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimisest ja see esitatakse Tallinna Perekonnaseisuametile. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
- 500 €
- pärast lapse sündi
- 500 €
- lapse aastaseks saamisel, kui laps ja tema vanemad on olnud katkematult Tallinna elanikud
- 1000 €
- ühe lapse sünni korral, kui laps on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem
- 3000 €
- kaksikute sünni korral, kui lapsed on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem
- 10 000 €
- kolme või enama lapse sünni korral, kui lapsed on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem
Taotlemine: e-teenus või kohapeal Perekonnaseisuametis · Tähtaeg: 6 kuu jooksul lapse sündimise päevast
Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 5 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Taotluse võib esitada lapse seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates. Sünnitoetuse taotlus esitatakse Tallinna Perekonnaseisuametile.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 5 lg 2
ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni;
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 5 lg 5 p 1
sünnitoetus ühe lapse sünni korral 1000 eurot, kui laps on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem;
§ 3 p 12
sünnitoetus kaksikute sünni korral 3000 eurot, kui lapsed on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem;
§ 3 p 21
sünnitoetus kolme või enama lapse sünni korral 10 000 eurot, kui lapsed on sündinud 1. jaanuaril 2026 või hiljem;
§ 3 p 32
sünnitoetus ühe lapse sünni korral 350 eurot, kui laps on sündinud 2025. aastal;
§ 3 p 11
Õppeaasta alguse toetus
500 ۟hekordselt
Toetuse liik: Ranitsatoetus
Õppeaasta alguse toetust saab kuni 19-aastaseks saamiseni laps, kes alustab või jätkab põhi-, kesk- või kutseõppe tasemeõpet, kelle elukoht on olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinn katkematult vähemalt toetuse maksmise aasta 1. jaanuarist ja kelle vähemalt üks vanem on samal ajal Tallinna elanik olnud. Esimesse klassi mineva lapse eest makstakse 500 eurot, alates teisest klassist 150 eurot. Esmakordse taotluse saab esitada alates lapse kooli õpilaste nimekirja kinnitamisest kuni 30. novembrini ja toetus makstakse üks kord aastas pärast lapse nimekirja kinnitamist.
- 500 €
- esimesse klassi minevale lapsele
- 150 €
- alates teisest klassist
Taotlemine: e-teenus Tallinna Iseteeninduskeskkonnas · Tähtaeg: esmakordne taotlus kuni 30. novembrini
Võrdlus: ranitsatoetus teistes valdades ja linnades (32–500 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 6 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Õppeaasta alguse toetust on kuni 19-aastaseks saamiseni õigus saada lapsel:
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 6 lg 1
Esmakordse taotluse võib esitada toetuse maksmise õiguse tekkimise aastal alates lapse kooli õpilaste nimekirja kinnitamisest kuni 30. novembrini. Toetus makstakse välja ühekordse maksena 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 6 lg 4
õppeaasta alguse toetus esimesse klassi minevale lapsele 500 eurot;
§ 3 p 4
õppeaasta alguse toetus alatest teisest klassist 150 eurot;
§ 3 p 5
Reklaam
Hoolduspere toetused
240 €kuus
Toetuse liik: Hoolduspere toetus
Hoolduspere toetusi saab inimene, kes osutab hooldusperes asendushooldusteenust Tallinna linna tellimusel. Toetus koosneb kahest osast: hooldusperes elava lapse enda isiklike kulude toetusest, mis on 240 eurot kuus, ja hoolduspere vanemale endale makstavast toetusest, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ühe hooldatava lapse kohta kuus. Toetusi makstakse alates asendushooldusteenuse osutamise algusest üks kord kalendrikuus ja need määratakse ilma taotluseta.
- 240 €
- hooldusperes asendushooldusteenusel oleva lapse isiklike kulude toetus
Taotlemine: taotlust ei ole vaja, toetuse määrab lapse heaolu spetsialist
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 7 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3
Määruse tekst
Hoolduspere toetusi on õigus saada inimesel, kes osutab hooldusperes asendushooldusteenust Tallinna linna tellimusel.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 7 lg 1
Hoolduspere toetusi makstakse alates asendushooldusteenuse osutamise algusest üks kord kalendrikuus. Toetuse määrab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialist eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 7 lg 3
hooldusperes asendushooldusteenusel oleva lapse isiklike kulude toetus 240 eurot kalendrikuus;
§ 3 p 6
hoolduspere vanema toetus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta kalendrikuus;
§ 3 p 8
Asendushooldusteenusel oleva lapse toetus
10 €kuus
Toetuse liik: Asendushooldusel oleva lapse toetus
Toetust saab vähemalt seitsmeaastane laps, kellele osutatakse Tallinna linna tellimusel asendushooldusteenust hooldusperes, perekodus või asenduskodus. 7–12-aastasele lapsele on toetus 10 eurot ja 13-aastasele ning vanemale 20 eurot kalendrikuus. Toetust makstakse alates asendushooldusteenuse osutamise algusest või lapse seitsmeaastaseks saamisest üks kord kalendrikuus ja see määratakse ilma taotluseta.
- 10 €
- 7–12-aastasele (k.a) lapsele
- 20 €
- 13-aastasele ja vanemale lapsele
Taotlemine: taotlust ei ole vaja, toetuse määrab lapse heaolu spetsialist
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 8 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3
Määruse tekst
Asendushooldusteenusel oleva lapse toetust on õigus saada vähemalt seitsmeaastasel lapsel, kellele osutatakse Tallinna linna tellimusel asendushooldusteenust:
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 8 lg 1
asendushooldusteenusel oleva lapse toetus kuni 12-aastasele (kaasa arvatud) 10 eurot kalendrikuus;
§ 3 p 9
asendushooldusteenusel oleva lapse toetus 13-aastasele ja vanemale 20 eurot kalendrikuus;
§ 3 p 10
Järelhooldusel oleva noore isiklike kulude toetus
240 €kuus
Toetuse liik: Järelhooldusteenus
Toetust saab järelhooldusteenusel olev inimene, kes ei ela teenuseosutaja juures, vaid enda valitud eluruumis, kuni 25-aastaseks saamiseni ja üldjuhul õpingute ajal. Toetus on 240 eurot kalendrikuus, makstakse alates teenuse osutamise algusest üks kord kuus ja määratakse ilma taotluseta.
Taotlemine: pöördumine linnaosavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti poole
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 81 · Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 7 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Järelhooldusteenust saava inimese isiklike kulude toetust on õigus saada inimesel, kes ei saa järelhooldusteenust teenuseosutajalt, vaid elab järelhoolduse raames enda valitud eluruumis.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 81 lg 1
Järelhooldusteenuse eesmärk on toetada asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva inimese õpingute jätkamist ja iseseisvat toimetulekut. Järelhooldusteenust korraldab linnaosa valitsus inimesele kuni 25-aastaseks saamiseni ning üldjuhul õpingute ajal.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 7 lg 1
järelhooldusel oleva noore isiklike kulude toetus 240 eurot kalendrikuus;
§ 3 p 101
Puudega lapse toetus
270 €kuus
Maksja: Riik
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.
- 270 €
- sügava puudega laps
- 180 €
- raske puudega laps
- 139 €
- keskmise puudega laps
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 6 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Puudega lapse toetus
200 €aastas
Toetust saab kuni 16-aastane laps, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude, kellel ei ole tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja kelle vähemalt üks vanem on Tallinna elanik olnud katkematult vähemalt taotlemisele eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist. Toetus on 200 eurot aastas alates 1. jaanuarist 2026 ja seda makstakse üks kord aastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal. Kui taotlus esitatakse hiljemalt sünnikuu 15. kuupäevaks, makstakse toetus samal kuul, hilisema taotluse korral 30 päeva jooksul.
Taotlemine: e-teenus või e-post [email protected] · Tähtaeg: hiljemalt lapse sünnikuu 15. kuupäevaks, muidu 30 päeva jooksul
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust on õigus saada kuni 16-aastasel lapsel:
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 9 lg 4
puudega lapse toetus 200 eurot kalendriaastas alates 1. jaanuarist 2026;
§ 3 p 12
Reklaam
Hooldajatoetus (lapse hooldamine)
50 €kuus
Toetuse liik: Puudega lapse hooldajatoetus
Hooldajatoetust makstakse lapse hooldajale, sealhulgas puudega lapse seaduslikule esindajale, kui laps vajab raske või sügava puude tõttu igapäevaelu toimingutes kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet või kui tal on kuni kuus kuud kestev erivajadusest põhjustatud hooldusvajadus. Toetust makstakse juhul, kui hooldajal ei ole hooldamise tõttu võimalik täiskoormusega tööl käia ja hooldatava abivajadust ei saa katta muu abimeetmega. Toetust ei maksta, kui hooldaja saab selle lapsega seotud vanemahüvitist. Vähemalt 3-aastase raske puudega lapse hooldaja saab 50 eurot ja sügava puudega lapse hooldaja 100 eurot kuus, lühiajalise hooldusvajadusega lapse hooldaja 30 eurot kuus.
- 50 €
- vähemalt 3-aastase raske puudega lapse hooldajale
- 100 €
- vähemalt 3-aastase sügava puudega lapse hooldajale
- 30 €
- kuni kuus kuud kestva hooldusvajadusega lapse hooldajale
Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 · Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 15 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee
Määruse tekst
Hooldajatoetust makstakse hooldajale (sh puudega lapse seaduslikule esindajale või last vahetult kasvatavale isikule), kes hooldab:
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 lg 1
Hooldajatoetust ei maksta taotlejale, kes saab hooldatava lapsega seotud vanemahüvitist või kelle hooldatava puhul on võimalik hooldusvajadus katta teiste sotsiaal-, haridus- või meditsiiniteenustega.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 151 lg 2
hooldajatoetus vähemalt 3-aastase raske puudega inimese hooldajale 50 eurot kalendrikuus;
§ 2 p 4
hooldajatoetus vähemalt 3-aastase sügava puudega inimese hooldajale 100 eurot kalendrikuus;
§ 2 p 5
hooldajatoetus erivajadusest põhjustatud, kuni kuus kuud kestva hooldusvajadusega lapse või täisealise inimese hooldajale 30 eurot kalendrikuus;
§ 2 p 51
Koduse lapse toetus
250 €kuus
Toetus suurendab pere valikuvõimalusi, toetades pooleteise- kuni kolmeaastase lapse kasvatamist ja ülalpidamist kodus alternatiivina munitsipaallasteaia/-hoiu koha kasutamisele või lapsehoiuteenuse toetusele. Toetust saab pooleteise- kuni kolmeaastase lapse vanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kui laps ja vanem(ad) on olnud Tallinna elanikud eelmise aasta 31. detsembril ja kogu toetuse saamise aja, ning laps ei ole munitsipaallasteaia/-hoiu nimekirjas ega saa lapsehoiuteenuse toetust. Täismäär (250 eurot kuus) makstakse, kui laps ja mõlemad vanemad (või laps ja üksikvanem, eestkostja või hoolduspere vanem) on Tallinna elanikud; 50% määrast (125 eurot), kui Tallinna elanik on ainult laps ja üks vanem. Toetuse maksmine lõpeb, kui laps saab munitsipaallasteasutuse nimekirja, saab lapsehoiuteenuse toetuse, kolib perega Tallinnast välja või saab kolmeaastaseks.
- 250 €
- laps ja mõlemad vanemad (või laps ja eestkostja/hoolduspere vanem) on Tallinna elanikud
- 125 €
- rahvastikuregistri andmetel on Tallinna elanik ainult laps ja üks vanem
Taotlemine: e-keskkond, paberkandjal Haridusametis või e-postiga
Allikad: Koduse lapse toetamise kord § 2 · Koduse lapse toetamise kord § 4 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetuse eesmärk on suurendada pere valikuvõimalusi, toetades pooleteise- kuni kolmeaastase lapse kasvatamist ja ülalpidamist kodus alternatiivina munitsipaallasteaias ja -hoius koha kasutamisele ning lapsehoiuteenuse toetuse saamisele.
Koduse lapse toetamise kord § 2
Toetuse määr on 250 eurot kuus lapse kohta.
Koduse lapse toetamise kord § 4 lg 1
Toetust makstakse 50% määrast, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 3 sätestatud tingimused ning määruse § 3 punkti 1 mõttes on rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik ainult laps ja üks vanem.
Koduse lapse toetamise kord § 4 lg 3
Eralasteaia ja -lastehoiu lapsehoiuteenuse toetus
356 €kuus
Toetuse liik: Eralasteaia ja -lapsehoiu koha toetus
Tallinn maksab toetust eralasteaiale või -lastehoiule, kes osutab lapsehoiuteenust 1,5–7-aastasele lapsele (kuni koolimineku), kui lapse ja vanema elukoht on olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinn eelmise kalendriaasta 31. detsembril ja jätkuvalt, laps ei ole munitsipaallasteasutuse nimekirjas ning vanem on Tallinna e-teeninduses kinnitanud soovi toetuse andmiseks. Toetus võrdub munitsipaallasteasutuse koha arvestusliku maksumusega ühe lapse kohta; 2026. aastal on see 356 eurot kuus (summa kinnitab haridusameti juhataja igaks aastaks). Perekonna teise ja enama samas lasteasutuses käiva lapse eest ning haridusliku erivajadusega lapse eest makstakse lisaks 71,25 eurot kuus. Toetust ei saa vanem, kes osutab ise FIE-na oma lapsele lapsehoiuteenust või ostab seda sama lapse teiselt FIE-st vanemalt.
Taotlemine: taotleb lapsehoiuteenuse osutaja
Allikad: Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 2 · Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 3 · Eralapsehoiuteenuse toetuse suurus 2026. aastal (käskkiri nr T-7-1/26/99) · tallinn.ee
Määruse tekst
teenust kasutav laps (edaspidi laps) on pooleteise- kuni seitsmeaastane (kuni kooli õppima asumiseni);
Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 2 lg 1 p 3-4
Teenuse osutajale makstav toetus on võrdne Tallinna Haridusameti (edaspidi haridusamet) haldusala munitsipaallasteasutuse koha arvestusliku maksumusega ühe lapse kohta. Toetuse suuruse kinnitab haridusameti juhataja.
Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 3 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava toetus suurus lapse kohta on 71,25 eurot kuus.
Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 3 lg 3
Õigust toetusele ei teki lapse vanemal, kes ise osutab füüsilisest isikust ettevõtjana oma lapsele lapsehoiuteenust või kes ostab lapsehoiuteenust sama lapse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevalt teiselt vanemalt.
Lapsehoiuteenuse toetamise kord § 2 lg 3
Kinnitada alates 1. jaanuarist 2026 eralapsehoiuteenuse toetuse suuruseks ühe lapse kohta 356 eurot kuus.
käskkiri T-7-1/26/99
Kinnitada Tallinna Haridusameti haldusalas koolieelse munitsipaallasteasutuse koha arvestuslikuks maksumuseks 2026. aastal 4 272 eurot.
käskkiri T-7-1/26/94
Munitsipaallasteasutuse laste toidukulu katmine
kuni3,1 €päevas
Toetuse liik: Lasteaia päevatoidu toetus
Tallinn katab munitsipaallasteasutuses käiva lapse toidukulu päevamaksumuse piirmäära ulatuses, kui lapse elukoht on rahvastikuregistris Tallinn. Kaetakse ainult kohal käidud päevade eest, mille eest arvestatakse toidutasu. Piirmäär on 2,80 eurot päevas hoiurühmaealisele (sõimerühmaealisele) lapsele ja 3,10 eurot päevas lasteaiarühmaealisele lapsele; kui tegelik päevamaksumus on suurem, katab vahe lapsevanem. Täies ulatuses vabastatakse toidukulu tasumisest Tallinna Lastekodus asenduskoduteenusel viibiv laps ja vähekindlustatud pere laps (perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta alla töötasu alammäära, iga järgmise pereliikme kohta alla 80% sellest).
- 2,8 €
- hoiurühmaealine (sõimerühmaealine) laps
- 3,1 €
- lasteaiarühmaealine laps
Taotlemine: avaldus lasteasutuse direktorile (täieliku vabastuse korral)
Allikad: Tallinna linna munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise kord § 4 · Tallinna linna munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise kord § 5 · Tallinna linna munitsipaallasteasutuses laste toidukulu katmise piirmäära kehtestamine § 1 · tallinn.ee
Määruse tekst
Piirmäära ulatuses kaetakse toidukulu lasteasutuses käival lapsel, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud Tallinna linn. Lapse rahvastikuregistrijärgset aadressi kontrollitakse Eesti hariduse infosüsteemis üks kord kuus.
Tallinna linna munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise kord § 4 lg 1
Toidukulu tasumisest vabastatakse täies ulatuses avalduse alusel:
Tallinna linna munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise kord § 5 lg 1
vähekindlustatud pere laps juhul, kui lapse ja tema vanema(te) elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast ning iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast.
Tallinna linna munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise kord § 5 lg 1 p 2
Tallinna linna munitsipaallasteasutuses (koolieelne munitsipaallasteasutus) käiva hoiurühmaealise (sõimerühmaealine) lapse toidukulu katmise piirmäär on 2,80 eurot ja lasteaiarühmaealise lapse toidukulu katmise piirmäär on 3,10 eurot päevas.
Tallinna linna munitsipaallasteasutuses laste toidukulu katmise piirmäära kehtestamine § 1
Reklaam
Eraüldhariduskooli toetus
100 €aastas
Tallinn maksab toetust eraüldhariduskooli pidajale, et mitmekesistada põhihariduse omandamise võimalusi ja aidata tagada tõhustatud/eritoe vajajatele sobiv õpikeskkond. Tingimused: koolil ei ole maksuvõlgu, koolil on tähtajatu tegevusluba, kool on tegutsenud Tallinnas vähemalt viis aastat ja õppekeel on vähemalt osaliselt eesti keel (viimased kaks tingimust ei kehti haridusliku erivajadusega õpilaste eest makstavale toetusele), õpilase elukoht oli eelmise aasta 31. detsembril Tallinn, õpilane õpib põhikooliastmes. Toetus on 100 eurot õpilase kohta aastas, kuid mitte üle 25 000 euro kooli kohta; tõhustatud toe korral 400 eurot ja eritoe korral 900 eurot õpilase kohta. Kui kõigi kvalifitseerunud koolide toetuste summa ületab eelarves ette nähtud vahendeid, vähendab haridusamet kõikide toetusi proportsionaalselt.
- 100 €
- tavaõpilase kohta aastas (kuni 25 000 € erakooli kohta)
- 400 €
- koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tõhustatud toe korral õpilase kohta
- 900 €
- koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud eritoe korral õpilase kohta
Taotlemine: vormikohane taotlus Haridusametile · Tähtaeg: 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini
Allikad: Eraüldhariduskooli toetamise kord § 3 · Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on erakoolide toetamine, et mitmekesistada põhihariduse omandamise võimalusi ning aidata tagada tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele sobiv õpi- ja kasvukeskkond.
Eraüldhariduskooli toetamise kord § 1 lg 3
100 eurot õpilase kohta, kuid mitte rohkem kui 25 000 eurot erakooli kohta;
Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 1
koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tõhustatud toe korral 400 eurot õpilase kohta;
Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 2
koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud eritoe korral 900 eurot õpilase kohta.
Eraüldhariduskooli toetamise kord § 4 lg 1 p 3
Toetus „Rattaga kooli"
kuni100 ۟hekordselt
Toetuse liik: „Rattaga kooli“ toetus
Toetus edendab jalgratturi juhilubade tegemist ja ohutut liiklemist 10–15-aastaste Tallinna laste seas. Jalgratta ostmise toetust (kuni 100 eurot) saab lapse vanem või eestkostja, kui lapsele on väljastatud jalgratturi juhiluba taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal, jalgratta ostuarve on väljastatud taotlusaastal ning laps ja vähemalt üks vanem on olnud Tallinna elanikud katkematult vähemalt taotlemisaasta 1. jaanuarist. Jalgrattakiivri toetust (kuni 25 eurot) saab samadel elukoha-tingimustel, aga ainult koos jalgratta toetuse taotlemisega. Toetus makstakse taotleja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamisest ja seda saab taotleda ainult üks kord lapse kohta.
- 100 €
- jalgratta ostmiseks
- 25 €
- jalgrattakiivri ostmiseks
Taotlemine: e-teenus, e-post või kohapeal Haridusametis
Allikad: Toetuse „Rattaga kooli" määramise ja maksmise kord § 2 · Toetuse „Rattaga kooli" määramise ja maksmise kord § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
jalgratta ostmiseks kuni 100 eurot;
Toetuse „Rattaga kooli“ määramise ja maksmise kord § 2 lg 1 p 1
jalgrattakiivri ostmiseks kuni 25 eurot.
Toetuse „Rattaga kooli“ määramise ja maksmise kord § 2 lg 1 p 2
lapse ja vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse taotlemise kalendriaasta 1. jaanuarist.
Toetuse „Rattaga kooli“ määramise ja maksmise kord § 3 lg 1 p 3
Noortelaagrite toetus
4 €päevas
Toetuse liik: Noortelaagri toetus
Noortelaagri (püsi- või projektlaagri) korraldajale — FIE-le või juriidilisele isikule, kellel on laagri pidamiseks tegevusluba — makstakse toetust laagripäevade, laagris osalevate 7–19-aastaste Tallinna noorte arvu ja ühe noore kohta päevas kehtestatud määra korrutisena. 2026. aastal on määr 4 eurot noore kohta päevas, ühes vahetuses toetatakse kuni 7 laagripäeva ja kuni 500 noort taotleja kohta. Puudega noorte laagri toetust suurendatakse puude liigist ja raskusastmest olenevalt kuni 20% võrra. Kui korraldaja eelmise aasta laagri täituvus oli 80% või alla selle, väheneb toetus 20%. Laager peab toimuma väljaspool Tallinna haldusterritooriumi. Toetus makstakse 80% ettemaksuna vähemalt nädal enne vahetuse algust ja ülejäänud kuni 20% pärast kuluaruande kinnitamist. 2026. aasta suviste laagrite taotluste tähtaeg oli 15. märts 2026.
Taotlemine: iseteeninduskeskkond, tegevustoetusena · Tähtaeg: hiljemalt 15. märts 2026
Allikad: Noortelaagrite toetamise kord § 3, § 5, § 9 · Noortelaagrite korraldamiseks eraldatava toetuse suuruse, taotluste esitamise tähtaja määramine ja lisatingimuste kehtestamine noortelaagritele toetuse andmiseks (käskkiri nr T-7-1/26/85) · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetuse suuruse ühe noore kohta päevas kinnitab iga kalendriaasta alguses Tallinna Haridusameti (edaspidi ka amet) juhataja käskkirjaga, lähtudes linna eelarves noortelaagrite toetuseks ettenähtud kulude kogumahust, prognoositavast toetatavate noorte arvust ja laagrivahetuse keskmisest pikkusest viimasel kolmel aastal.
Noortelaagrite toetamise kord § 3 lg 1
puudega noorte laagri toetust suurendatakse sõltuvalt puude liigist ja raskusastmest kuni 20% taotlejale arvutatud summast. Puudega noor on käesoleva määruse tähenduses 7−19-aastane inimene, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses.
Noortelaagrite toetamise kord § 3 lg 2 p 3
laager tegutseb väljaspool Tallinna haldusterritooriumi; 4) laager korraldatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 7−19-aastastele noortele;
Noortelaagrite toetamise kord § 5 lg 1 p 3-4
Toetus makstakse 80% ettemaksena vähemalt üks nädal enne laagrivahetuse algust ning kuni 20% lepingus kokku lepitud tähtpäeval pärast toetuse kasutamise kuluaruande heakskiitmist.
Noortelaagrite toetamise kord § 9 lg 3
Kinnitada noortelaagrite korraldamiseks 2026. aastal eraldatava toetuse suuruseks ühe noore kohta päevas 4 eurot.
käskkiri T-7-1/26/85
Toetada ühes vahetuses maksimaalselt 7 laagripäeva. Toetada maksimaalselt 500 noort ühe taotleja kohta. Kui korraldajal oli 2025 a. laagri täituvus 80% või alla selle, vähendatakse toetuse suurust 20%.
käskkiri T-7-1/26/85
Konkursi "Tallinna talent" stipendium
1000 €aastas
Toetuse liik: Andeka noore toetus
Konkursi „Tallinna talent“ stipendium on Tallinna linna makstav toetus muusikavaldkonnas andekatele Tallinna üldharidus- ja/või huvikoolide 7–19-aastastele õpilastele, kes osalevad konkursil kahes kategoorias (klassikaline muusika ning rütmi- ja rahvamuusika). Stipendiumifondi suurus on 20 000 eurot aastas ja see jagatakse 20 stipendiaadi vahel, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot. Konkurss kuulutatakse välja üks kord aastas, osalejaid hindab vähemalt kolmeliikmeline žürii ning stipendiumid määrab Tallinna Haridusameti juhataja žürii ettepaneku alusel. Stipendium makstakse stipendiaadile või tema esindajale ühekordse maksena.
Allikad: Konkursi „Tallinna talent“ stipendiumi asutamine ja konkursi „Tallinna talent“ stipendiumi statuut § 1, § 2, § 3 · Konkursi „Tallinna talent“ 2026. aasta stipendiumide määramine (käskkiri nr T-7-1/26/309)
Määruse tekst
Stipendiumi rahastab Tallinna linn. Stipendiumifondi suurus on 20 000 eurot aastas. Stipendium määratakse ja makstakse kalendriaastas 20 stipendiaadile. Ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Konkursi „Tallinna talent“ stipendiumi asutamine ja konkursi „Tallinna talent“stipendiumi statuut § 1 lg 3
Konkursil saab osaleda õpilane, kes: 1) õpib Tallinna linnas tegutsevas üldharidus- ja/või huvikoolis; 2) on 7–19-aastane.
Konkursi „Tallinna talent“ stipendiumi asutamine ja konkursi „Tallinna talent“stipendiumi statuut § 2 lg 4
Stipendiumi maksab amet stipendiaadi või tema esindaja pangakontole ühekordse maksena.
Konkursi „Tallinna talent“ stipendiumi asutamine ja konkursi „Tallinna talent“stipendiumi statuut § 3 lg 7
Tallinna Haridusameti eelarve osakonnal maksta stipendium ühes osas stipendiaadi või tema esindaja pangakontole.
käskkiri T-7-1/26/309
Lasterikaste perede kodutoetus
kuni12 000 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
- 12 000 €
- esmakordsel taotlemisel
- 6000 €
- kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.
§ 1
taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.
§ 2 p 7
laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;
§ 2 p 3
leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;
§ 2 p 4
Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.
§ 3
Omandada võib ühe eluruumi.
§ 4 lg 3
Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 2
Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 3
Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.
§ 6 lg 2
Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
§ 7 lg 1
Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.
§ 7 lg 2
12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
§ 7 lg 3 p 1
6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.
§ 7 lg 3 p 2
Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.
§ 8 lg 1
Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.
§ 8 lg 2
Toetust antakse voorupõhiselt.
§ 9 lg 1
Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 9 lg 2
Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 9 lg 3
Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.
§ 9 lg 4
Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.
§ 10 lg 6
Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
§ 10 lg 10
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
§ 10 lg 13
Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.
§ 10 lg 15
EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.
§ 17 lg 1
Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.
§ 21 lg 1
EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.
§ 21 lg 4
kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;
§ 26 lg 2 p 6
Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.
§ 28 lg 3
Lapsetoetus
80 €kuus
Maksja: Riik
Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
- 80 €
- pere esimese ja teise lapse kohta
- 100 €
- pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: lapsetoetus Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
§ 17 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lasterikka pere toetus
450 €kuus
Maksja: Riik
Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.
- 450 €
- kolme kuni kuut last kasvatav pere
- 650 €
- seitset või enamat last kasvatav pere
Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 21 lg 1
Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
§ 21 lg 2
Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.
§ 21 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
1000 €kuus
Toetuse liik: Mitmike toetus
Maksja: Riik
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.
§ 21¹ lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
§ 21¹ lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
§ 31
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Eestkostetava lapse toetus
240 €kuus
Toetuse liik: Eestkostetava toetus
Maksja: Riik
Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule
Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
§ 20 lg 1
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
§ 20 lg 2
Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 20 lg 3
Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
§ 20 lg 4
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendamistoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 23 lg 1
Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.
§ 23 lg 2
Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
§ 23 lg 3
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Ajateenija lapse toetus
900 €kuus
Maksja: Riik
Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.
Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.
§ 54 lg 11
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 54 lg 13
Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.
§ 64 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 64 lg 5²
Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.
§ 5 lg 1
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.
§ 5 lg 2
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.
§ 5 lg 3
andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;
§ 3 lg 5 p 11
Kohtumenetlusaegne elatisabi
200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest
Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal
§ 47
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.
§ 49 lg 1
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus
§ 49 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 49 lg 3
Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
§ 49 lg 4
Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 1
Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 52 lg 1
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.
§ 53 lg 1
Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile
§ 57 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Täitemenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
§ 50 lg 1
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
§ 50 lg 2
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.
§ 50 lg 3
Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.
§ 50 lg 4
Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
§ 50 lg 5
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
§ 51 lg 2
Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
§ 52 lg 5
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.
§ 53 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Pankrotimenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.
§ 50¹ lg 1
Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.
§ 50¹ lg 2
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.
§ 50¹ lg 3
Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.
§ 50¹ lg 4
Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.
§ 51 lg 5
Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 6
Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 52 lg 1¹
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 1¹
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Harvikhaigusega lapse toetus
180 €kuus
Maksja: Riik
Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
§ 6 lg 1¹
raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;
§ 6 lg 5 p 2
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
§ 6 lg 6
Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.
§ 13¹ p 11
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega vanema toetus
19,18 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.
§ 9
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 9
Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.
§ 4 p 1
õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
§ 4 p 2
perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
§ 4 p 3
teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
§ 4 p 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Üksikvanema lapse toetus
100 €kuus
Maksja: Riik
Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 19 lg 1
Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.
§ 19 lg 2
Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.
§ 19 lg 3
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.
§ 4 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.
§ 12 lg 4
Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.
§ 12 lg 7
Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
§ 14 lg 3
Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 8 lg 2
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasust vabastus
kuni100%kuus
: kuni 100% kuus
Toetuse liik: Lasteaia osalustasu soodustus
Munitsipaallastehoiu/-lasteaia osalustasu on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Osalustasust vabastatakse vanem 100% ulatuses, kui laps on kasutanud kohta vähemalt kümnel tööpäeval kahe eelneva kuu jooksul ning laps ja mõlemad vanemad (või üksikvanem) on olnud eelmise aasta 31. detsembril ja kogu lapse nimekirjas oleku aja Tallinna elanikud; 50% ulatuses, kui samad tingimused on täidetud, aga Tallinna elanik on ainult üks vanem (see 50%-line vabastus jõustub 1. jaanuaril 2027). 100% vabastus kehtib ka haridusliku erivajadusega lapsele, kes kasutab tõhustatud või erituge, ajal, mil rühm on ajutiselt suletud remondi, nakkushaiguse leviku või kollektiivpuhkuse tõttu, ning kui laps on terviseseisundi või vanema põhjendatud avalduse tõttu kasutanud kohta vähem kui kümnel tööpäeval kahe eelneva kuu jooksul.
- 100 €
- laps ja mõlemad vanemad (või üksikvanem) on Tallinna elanikud
- 50 €
- laps ja üks vanem on Tallinna elanikud
Taotlemine: digitaalne avaldus (info.haridus.ee/lasteaiakoht) või paberil lasteaia direktorile
Allikad: Tallinna munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Osalustasu suurus on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus.
Tallinna munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu § 3 lg 1
100% ulatuses, kui laps on kasutanud lasteaiakohta vähemalt kümnel tööpäeval kahe eelneva kuu jooksul ning lapse ja tema mõlema vanema või üksikvanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga ning kogu lapse lasteaia nimekirjas olemise ajal katkematult Tallinna linn;
Tallinna munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu § 3 lg 3 p 1
50% ulatuses, kui laps on kasutanud lasteaiakohta vähemalt kümnel tööpäeval kahe eelneva kuu jooksul ning lapse ja ühe tema vanema elukoht vastab käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimustele;
Tallinna munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu § 3 lg 3 p 2
Sport kooli liikumistunni toetus
kuni3%tunnis
Toetuse liik: „Sport kooli“ toetus
Projekti „Sport kooli“ liikumistunni toetusega toetatakse Tallinna munitsipaalkoolide esimese klassi õpilastele riiklikule õppekavale lisanduvate liikumistundide korraldamist. Toetust saab taotleda spordiklubi või -kool, kelle vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega treener viib koolis läbi 45-minutilisi liikumistunde, mis ei asenda riiklikus õppekavas ette nähtud kehalise kasvatuse tunde. Toetuse määr on kuni 3% riigi arvestatud treeneri kuu tööjõukulu miinimumist ühe liikumistunni kohta ning seda kasutatakse treeneri tööjõu- ja sõidukuludeks. Toetus makstakse välja pärast korraldatud liikumistundide kohta vormikohase akti esitamist, 21 kalendripäeva jooksul akti kinnitamisest.
Taotlemine: iseteeninduskeskkond · Tähtaeg: 23. september 2025 (I voor), 25. jaanuar 2026 (II voor)
Allikas: Sporditoetuste andmise kord § 3, § 6, § 7, § 11
Määruse tekst
Projekti „Sport kooli“ toetusega (edaspidi liikumistunni toetus) toetatakse Tallinna munitsipaalkoolide (edaspidi kool) esimese klassi õpilastele (edaspidi õpilased) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikule õppekavale lisanduvate liikumistundide korraldamist.
Sporditoetuste andmise kord § 3 lg 1
ühe liikumistunni kestus on 45 minutit. Liikumistund ei asenda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikus õppekavas ette nähtud kehalise kasvatuse tunde;
Sporditoetuste andmise kord § 6 p 2, p 4
Toetust antakse liikumistundi korraldava treeneri tööjõu- ja sõidukuludeks. (2) Ühe liikumistunni toetuse määr on kuni 3% riigi arvestatud treeneri tööjõukulu ühe kuu miinimumist.
Sporditoetuste andmise kord § 7 lg 1-2
Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja ametile nõuetekohaselt korraldatud liikumistundide kohta vormikohase akti kümne tööpäeva jooksul viimasest liikumistunnist. Akti allkirjastavad treener, toetuse saaja esindaja ning kooli kontaktisik. Amet kinnitab akti ja maksab liikumistunni toetuse 21 kalendripäeva jooksul akti kinnitamisest taotlusel märgitud arvelduskontole.
Sporditoetuste andmise kord § 11
Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Koolitranspordi toetus
Maksja: Riik
Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.
Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega
Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee
Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.
§ 1
Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:
§ 2 lg 1
Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.
§ 2 lg 3
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 1
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 2
Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.
§ 3 lg 3
Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.
§ 3 lg 5
Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.
§ 3 lg 6
Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.
§ 4 lg 1
Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.
§ 4 lg 2
Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.
§ 5 lg 1
Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.
§ 5 lg 2
Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.
§ 5 lg 3
sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
§ 43 lg 2 p 8
Ema vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.
§ 35 lg 1
Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
§ 35 lg 3
Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.
§ 35 lg 6
Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 35 lg 7
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.
§ 34 lg 7
Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.
§ 45 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
§ 39 lg 3 p 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Isa vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.
§ 36 lg 1
Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.
§ 36 lg 2
Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 36 lg 3
Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.
§ 36 lg 4
Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.
§ 36 lg 5
Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
§ 36 lg 6
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
§ 34 lg 8
Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
§ 46 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Jagatav vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 1
Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.
§ 37 lg 2
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 4
Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.
§ 34 lg 9¹
Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.
§ 6 lg 1 (kordamööda)
Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.
§ 46¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 46 lg 2
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.
Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.
§ 38 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.
§ 38 lg 2
Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.
§ 38 lg 3
Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 4
Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 5
Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.
§ 38 lg 6
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.
§ 39 lg 4
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Vajaduspõhine
Ellusuunamistoetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Elluastumistoetus
Ellusuunamistoetus on ühekordne toetus. Selle suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammäär.
Allikas: Sotsiaaltoetuste määrad § 3 p 11
Määruse tekst
ellusuunamistoetus Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammääras;
§ 3 p 11
Teenused
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus
Teenus vähendab last kasvatava inimese hoolduskoormust, soodustab tema toimetulekut või töötamist ning toetab lapse heaolu ja arengut. Teenuse osutaja tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. Hoolduspere vanem, kellele Tallinn maksab lapse perekonnas hooldamise eest toetust, ei pea teenuse saamiseks ise Tallinna elanik olema.
Taotlemine: kohapeal, teenusele suunamine kohaliku omavalitsuse üksuses
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 5 · tallinn.ee
Määruse tekst
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk on vähendada last kasvatava inimese hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse puhul on abi korraldaja amet.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 5 lg 1
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Teenus toetab inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Täisealisel toetatakse iseseisvat toimetulekut juhendamise ja motiveerimise kaudu, last kasvataval inimesel aidatakse tagada lapse hooldamine ja turvaline keskkond, lapsel toetatakse arengut ja igapäevaelus toimetulekut. Teenuse saaja valib teenust vahetult osutava isiku ise.
Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosavalitsus
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 · tallinn.ee
Määruse tekst
Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Abi vajavale lapsele osutatava tugisikuteenuse puhul on abi korraldaja amet.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 lg 1
Viipekeele tõlketeenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Viipekeele tõlketeenuse toetus
Teenus tagab kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlke asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes. Teenust osutatakse eesti või vene viipekeeles.
Taotlemine: e-post viipekeele tõlketeenuse koordinaatorile
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 14 · tallinn.ee
Määruse tekst
Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmispuudega inimesele, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt, tõlge asjaajamisega seotud suhtlemisel tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 14 lg 1
Imiku hoolduspakk
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Beebipakk
Imiku hoolduspakk antakse lapse toimetuleku toetamiseks lapse sünnil. Selle saab lapse vanem, kui mõlemad vanemad olid enne lapse sündi Tallinna elanikud ja vähemalt üks neist oli Tallinna elanik vähemalt aasta enne sündi; või lapse hooldaja perekonnas hooldamise lepingu alusel, kui laps on Tallinna elanik; või lapse eestkostja, kui nii laps kui eestkostja on Tallinna elanikud. Pakk antakse haiglast lahkumisel, kuid hiljemalt kahe kalendrikuu jooksul pärast lapse sündi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla või Fertilitase naistekliinikus; mujal sündinud lapse eest saab paki Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikust sünnitõendi esitamisel.
Taotlemine: kohapeal sünnitusmajas · Tähtaeg: hiljemalt kahe kalendrikuu jooksul pärast lapse sündi
Allikad: Imiku hoolduspaki andmine § 1 · Imiku hoolduspaki andmine § 2 · tallinn.ee
Määruse tekst
Imiku hoolduspaki andmise eesmärk on toetada pere toimetulekut lapse sünnil.
Imiku hoolduspaki andmine § 1 lg 2
lapse vanemale tingimusel, et lapse mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt ühe aasta vahetult enne lapse sündi;
Imiku hoolduspaki andmine § 2 lg 1 p 1
Imiku hoolduspakk antakse lapse vanemale, hooldajale või eestkostjale Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ja Aktsiaseltsi Fertilitas haiglas. Kui laps on sündinud mujal, saab lapse vanem, hooldaja või eestkostja imiku hoolduspaki Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikust lapse sünnitõendi esitamisel.
Imiku hoolduspaki andmine § 3 lg 2
Koolilõuna toetus
Mitterahaline toetus
Tallinn katab munitsipaalkoolides ja Tallinna Rakenduslikus Kolledžis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste (ning Tallinna Kopli Ametikooli statsionaarses õppes õppivate õpilaste) koolilõuna kulud riigieelarvest ja linna eelarvest eraldatud vahenditest — koolilõuna on nende õpilaste jaoks tasuta. Koolilõuna maksumus on 2,10 eurot päevas (koos käibemaksuga). Distantsõppe ajal võimaldatakse koolilõuna asendusena maksimaalselt kord nädalas toidupakk.
Taotlemine: taotlust ei ole vaja
Allikad: Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste toitlustamisel § 2 · Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste toitlustamisel § 31 · Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste koolilõuna maksumuse kehtestamine § 1 · tallinn.ee
Määruse tekst
Riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kuludeks eraldatud vahendite ulatuses kaetakse:
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste toitlustamisel § 2 lg 2
munitsipaalkoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud;
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste toitlustamisel § 2 lg 2 p 1
Distantsõppe ajal võimaldatakse õpilastele koolilõuna asendusena maksimaalselt kord nädalas toidupakk.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste toitlustamisel § 31
Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste koolilõuna maksumus on koos käibemaksuga 2,10 eurot päevas.
Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste koolilõuna maksumuse kehtestamine § 1
Tallinna toetused
Reklaam