Haridustoetused Eestis

vajaduspõhine õppetoetus – üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant), käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;

§ 2 p 4

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa, välja arvatud õppimiseks antud tähtajaline elamisluba, või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

§ 5 lg 2¹ p 1

ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

§ 5 lg 2¹ p 2

tema käesoleva seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

§ 5 lg 2¹ p 3

Üliõpilasel ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.

§ 5 lg 2³

Käesoleva paragrahvi alusel makstavat õppetoetust ei saa sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli õpilased ja üliõpilased.

§ 5 lg 2⁴

Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.

§ 5 lg 4

Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

§ 5 lg 4¹

Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

§ 5 lg 6

Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus.

§ 5 lg 7¹

Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

§ 5 lg 7²

Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed.

§ 5¹ lg 1

kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus, registreeritud kooselus ega lapse vanem või eestkostja;

§ 5¹ lg 2 p 1

Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga.

§ 5¹ lg 4

Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale käesoleva seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.

§ 10 lg 4

Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase käesoleva seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast

§ 12 lg 2

Toetuse andja on Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud töötleja.

§ 1 lg 4

Üliõpilane esitab õppetoetuse taotluse kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ning veebruarist juunini makstava toetuse saamiseks. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

§ 3 lg 1

Õppetoetust saab taotleda veebilehel haridusportaal.edu.ee (edaspidi haridusportaal).

§ 3 lg 2

Õppetoetus kantakse igakuiselt taotleja poolt esitatud arvelduskontole, mille ta taotluse esitamisel edastab.

§ 5 lg 5

seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus;

§ 2 lg 1 p 1

seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 189,10-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 189,11 kuni 378,19 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 378,20 kuni 756,38 eurot korral 150 eurot õppekuus;

§ 2 lg 1 p 4

vajaduspõhine eritoetus – üliõpilasele, välja arvatud doktorandile, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud.

§ 2 p 5

Üliõpilasel, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on asjaomasel semestril jäetud rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud tingimusele, on õigus taotleda vajaduspõhist eritoetust, kui:

§ 5 lg 2²

tema ja käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, eelkõige kui nimetatud sissetulek on vähenenud seoses üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega või puuduva töövõimega või

§ 5 lg 2² p 1

ta vastab muudele õppeasutuse kehtestatud tingimustele, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega või muu raske majandusliku olukorraga, mis takistab üliõpilasel õpingute jätkamist.

§ 5 lg 2² p 2

Üliõpilasel ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka vajaduspõhist eritoetust.

§ 5 lg 2³

Üliõpilasel on õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas õppeasutusele taotlus vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

§ 5 lg 7⁴

Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra ning teeb selle õpilastele ja üliõpilastele teatavaks.

§ 5 lg 8

Vajaduspõhist eritoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest käesoleva seaduse § 5 lõikes 22 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele õppeasutusele vastavaks õppeaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi piires.

§ 10 lg 5

Vajaduspõhise eritoetuse fondi arvestamise alused ja fondi maht lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppeasutuse vahelises lepingus.

§ 14 lg 3¹

Põhitoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

§ 14 lg 5

seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus;

§ 2 lg 1 p 3

põhitoetus – õpilasele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;

§ 2 p 1

on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

§ 5 lg 1 p 1

õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoetusest moodustatud koolituskohad, välja arvatud ettevalmistava õppe õppekaval;

§ 5 lg 1 p 2

õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes, välja arvatud ettevalmistavas õppes, ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

§ 5 lg 1 p 3

Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

§ 5 lg 7

Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest.

§ 5 lg 5

Põhitoetuse määramiseks esitab õpilane taotluse õppeasutusele.

§ 7 lg 1

Paremusjärjestuse moodustamisel on õppeasutus kohustatud lähtuma nõutavast õppemahu täitmisest ja õpilase õppeedukusest.

§ 7 lg 3

Õppeasutus otsustab septembris taotluse esitanud õpilasele põhitoetuse määramise hiljemalt sama aasta 10. oktoobriks ja veebruaris taotluse esitanule hiljemalt sama aasta 10. märtsiks.

§ 7 lg 4

Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.

§ 7 lg 5

Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt õpilaste paremusjärjestusele.

§ 7 lg 6

Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest.

§ 10 lg 1

Õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel eelmise aasta 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal statsionaarses õppevormis õppinud õpilaste arvu ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

§ 14 lg 1

Põhitoetuse fondi koefitsient on 0,45.

§ 1

seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;

§ 2 lg 1 p 2

Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

§ 22 lg 2

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 28 lg 16

Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

§ 22 lg 3

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.

§ 23 lg 1⁴

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

erivajadusega üliõpilaste stipendium;

§ 1 lg 2 p 4

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi

§ 2 lg 1 p 2

ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;

§ 2 lg 1 p 4

ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.

§ 2 lg 1 p 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

§ 2 lg 1¹

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.

§ 2 lg 2

Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

§ 2 lg 3

Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

§ 2 lg 4

Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.

§ 3 lg 1

Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.

§ 3 lg 3

Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.

§ 3 lg 3

tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;

§ 3 lg 4 p 3

Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

§ 7 lg 1

Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.

§ 7 lg 3²

asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

§ 1 lg 2 p 5

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi

§ 2 lg 1 p 2

ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;

§ 2 lg 1 p 4

ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.

§ 2 lg 1 p 6

üliõpilasele olema osutatud sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõikes 2 nimetatud asendushooldusteenust või seatud perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkoste;

§ 2 lg 1² p 1

üliõpilane olema kõrgkooli immatrikuleeritud hiljemalt 3 aastat pärast keskhariduse omandamist või õppimise jätkamine magistriõppes peab olema alanud hiljemalt järgmise kalendriaasta jooksul pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist.

§ 2 lg 1² p 2

Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile kaks korda õppeaastas, sügissemestril septembris ja kevadsemestril veebruaris taotluste menetlemise infosüsteemis.

§ 2 lg 2

Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

§ 2 lg 3

Asendushooldusel või eestkostja peres viibinud üliõpilaste stipendium määratakse kaks korda õppeaastas alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks.

§ 3 lg 1

Erialastipendiumi ja asendushooldusteenusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel.

§ 3 lg 2

Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 6

Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

§ 8 lg 2

Stipendiumi eesmärk on toetada õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppivaid üliõpilasi, et tuua õpetajakoolitusse ja tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist.

§ 1 lg 2

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

õpib ühel käesoleva määruse lisas kinnitatud õppekaval;

§ 2 lg 1 p 2

ei viibi akadeemilisel puhkusel.

§ 2 lg 1 p 3

Üliõpilane saab esitada kõrgkoolile stipendiumitaotluse kaks korda õppeaastas septembris ja veebruaris.

§ 2 lg 2

Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes määratakse stipendium kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks vastavalt kõrgkooli koostatud õppekavapõhisele paremusjärjestusele.

§ 3 lg 1

Stipendium määratakse ja makstakse üliõpilastele kõrgkooli kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel või kui üliõpilase nominaalne õppeaeg on pikenenud § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.

§ 3 lg 2

Esimese aasta esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel.

§ 3 lg 3

Alates esimese aasta teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu alusel taotlejatest, kelle õppeaja kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,000.

§ 3 lg 4

Kui isik on varasemate õpingute kestel samal kõrgharidusastmel saanud stipendiumit, vähendatakse kuude arvu, mil tal on õigus saada stipendiumit, kuude võrra, mil ta on varasemalt stipendiumit saanud.

§ 3 lg 6

Kõrgkool määrab stipendiumi saajad oktoobri ja märtsi jooksul vastavalt kõrgkoolile stipendiumite rahastamiseks eraldatud fondi mahule.

§ 3 lg 8

Stipendium makstakse välja igakuiselt.

§ 3 lg 9

Stipendiumi suurus täiskoormusega õppekaval täiskoormusega õppimisel on 400 eurot kuus.

§ 4 lg 1

Stipendiumi suurus täiskoormusega õppekaval osakoormusega õppides on 250 eurot kuus.

§ 4 lg 2

Stipendiumi suurus osakoormusega õppekaval õppides on 250 eurot kuus.

§ 4 lg 3

Määrust rakendatakse alates 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele.

§ 6

Kristjan Jaagu nimeline välisõpingute stipendium (edaspidi välisõpingute stipendium);

§ 2 p 1

Stipendiumite andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

§ 3 lg 1

Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel stipendiumi tagasinõudmine.

§ 3 lg 2

Taotluse välisõpingute stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal märtsis taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) ja taotluse õpirände stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal veebruaris, mais ja oktoobris taotluskeskkonnas.

§ 4 lg 1

Välisõpingute stipendiumiga toetatakse doktoriõppe õpinguid väliskõrgkoolis. Magistriõppe õpinguid toetatakse väliskõrgkooli õppekavadel vaid valdkondades, mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase väliskõrgkoolis on kõrgem võrreldes Eesti kõrgkoolidega.

§ 5 lg 2

on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või omab Eestis alalist elamisõigust;

§ 6 p 1

oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel;

§ 6 p 2

on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli sisseastumisavalduse magistri- või doktoriõppes õppimiseks ja õppetöö toimub õppekava nominaalkestuse ajal;

§ 6 p 3

kellele ei ole määratud viimase 7 aasta jooksul välisõpingute stipendiumi või Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi.

§ 6 p 5

Välisõpingute stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks taotluse ameti veebilehel avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avanemisest.

§ 7 lg 1

väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö tase, osakaal 25% koondhindest;

§ 9 lg 4

Välisõpingute stipendium koosneb elamistoetusest, sõidutoetusest ja vajadusel õppemaksu toetusest. Kui taotleja vastab vähemalt ühe lõikes 4 toodud tingimustele, makstakse elamistoetuse kõrgemat määra. Elamis- ja sõidutoetuse ühikuhinnad on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

§ 11 lg 1

Välisõpingute stipendiumi sõidutoetuse määr on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2 vastavalt stipendiaadi Eesti elukoha ja väliskõrgkooli asukoha vahelisele distantsile, välisõpingute puhul makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra.

§ 11 lg 3

Elamistoetuse kõrgem määr on 250 eurot kuus (edaspidi elamistoetuse kõrgem määr), mis arvestatakse juurde elamistoetusele, kui taotleja tõendab vähemalt ühte järgmist asjaolu:

§ 11 lg 4

Maksimaalselt on õppemaksu toetuse ülempiir 10 000 eurot õppeaastas.

§ 11 lg 6

Välisõpingute stipendiumi täiskoormusega või määratlemata õppekoormusega õppes makstakse õppekava nominaalkestuse jooksul, kuid doktoriõppes mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppes mitte rohkem kui 24 kuu eest. Osakoormusega õppes makstakse välisõpingute stipendiumi õppekava nominaalkestuse jooksul, kuid doktoriõppes mitte rohkem kui 60 kuu eest ja magistriõppes mitte rohkem kui 36 kuu eest.

§ 12 lg 1

Välisõpingute stipendiumi väljamaksed tehakse kaks korda aastas.

§ 12 lg 3

Stipendiumi saaja kohustub ühe aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist asuma tööle (edaspidi tööleasumiskohustus) ja töötama Eestis erialale ja kvalifikatsioonile vastaval töö- või ametikohal doktoriõppe lõpetamisel kolm aastat ning magistriõppe lõpetamisel kaks aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (0,5 kohaga) (edaspidi töötamiskohustus).

§ 15 lg 1

Ametil on õigus osaliselt või täielikult stipendium tagasi nõuda, kui:

§ 16 lg 1

stipendiumi saaja ei täida tööleasumis- või töötamiskohustust;

§ 16 lg 1 p 5

Grupp A Fääri Saared, Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia, 1470 Šveits, Taani

Lisa 2 p 2.3 grupp A

Grupp B Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Fidži, Hispaania, Holland, Ida-Timor, Itaalia, Kanada, Kreeka, Küpros, Malta, Paapua Uus-Guinea, Portugal, 1170 Prantsusmaa, Saalomoni Saared, Saksamaa, Samoa, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vanuatu

Lisa 2 p 2.3 grupp B

Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk- 990 Aafrika

Lisa 2 p 2.3 grupp C

Grupp D Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja- Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, 810 Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

Lisa 2 p 2.3 grupp D

Distants* Toetus edasi-tagasi reisi kohta kuni 99,9 70 eurot 100 – 499 km 180 eurot 500 – 1999 km 275 eurot 2000 – 2999 km 360 eurot 3000 – 3999 km 530 eurot 4000 – 7999 km 820 eurot 8000 või enam km 1500 eurot

Lisa 2 p 2.1

Kristjan Jaagu nimeline õpirände stipendium (edaspidi õpirände stipendium);

§ 2 p 2

Stipendiumite andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

§ 3 lg 1

Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel stipendiumi tagasinõudmine.

§ 3 lg 2

Taotluse välisõpingute stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal märtsis taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond) ja taotluse õpirände stipendiumi taotlemiseks võib esitada igal aastal veebruaris, mais ja oktoobris taotluskeskkonnas.

§ 4 lg 1

Õpirände stipendiumiga toetatakse ühes välisriigis kohapeal kuni 30 päeva kestval õppe- ja teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses osalemist. Õpiränne peab algama mitte enne kui 30 päeva ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotlusvooru lõppemise kuupäeva.

§ 17 lg 2

Õpirände stipendiumi saavad taotleda:

§ 18 lg 1

oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel;

§ 18 lg 2 p 1

isikud, kellele samal õppeaastal ei ole määratud õpirände stipendiumi rohkem kui kahel korral.

§ 18 lg 2 p 3

Stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks taotluse ameti veebilehel avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru avanemisest.

§ 19 lg 1

Õpirände stipendiumi suurus sõltub õpirände toimumise asukohast ja õpirändele kuluvast perioodist (päevadest), arvestades õpirände sõidu- ja elamistoetuse määrasid ning ürituse osavõtutasust.

§ 23 lg 1

Ürituse osavõtutasu toetatakse kuni 400 euro ulatuses.

§ 23 lg 3

Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saaja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.

§ 24 lg 2

Õpirände kestus Toetus 1 päeva kohta 1-14 päeva 120€ 15 või enam päeva 80€

Lisa 2 p 2.2

Distants* Toetus edasi-tagasi reisi kohta kuni 99,9 70 eurot 100 – 499 km 180 eurot 500 – 1999 km 275 eurot 2000 – 2999 km 360 eurot 3000 – 3999 km 530 eurot 4000 – 7999 km 820 eurot 8000 või enam km 1500 eurot

Lisa 2 p 2.1

Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium.

§ 2 p 3

Stipendiumite andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

§ 3 lg 1

Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel stipendiumi tagasinõudmine.

§ 3 lg 2

Taotluse EUI stipendiumi saamiseks saab esitada igal aastal 1.–10. augustini taotluskeskkonnas juhul, kui Eestile on eraldatud doktoriõppe õppekohad Instituudi poolt ja doktorant on õppekohale vastu võetud.

§ 29 lg 1

EUI stipendiumi võivad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud, Eestis alalise elamisõigusega viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad isikud, kes on vastu võetud Eestile eraldatud kvoodi raames Instituudi doktoriõppesse. Taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

§ 30

Instituudis õppimiseks makstakse stipendiaadile EUI stipendiumi, mis koosneb elamistoetusest, sõidutoetusest ja õppemaksu toetusest.

§ 33 lg 1

EUI stipendiumi elamistoetuse määr ühes kuus on 1650 eurot.

§ 33 lg 2

EUI doktorandile makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra.

§ 33 lg 3

Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 36 kuud.

§ 33 lg 4

Elamistoetuse kõrgema määra saamise tingimused on sätestatud käesoleva määruse § 11 lõigetes 4–6.

§ 33 lg 7

Instituudi esitatud arve alusel teostab amet makse otse Instituudile.

§ 33 lg 9

Stipendiumi saaja kohustused on sätestatud käesoleva määruse teise peatüki 4. jao §-des 13–16.

§ 34 lg 1

Distants* Toetus edasi-tagasi reisi kohta kuni 99,9 70 eurot 100 – 499 km 180 eurot 500 – 1999 km 275 eurot 2000 – 2999 km 360 eurot 3000 – 3999 km 530 eurot 4000 – 7999 km 820 eurot 8000 või enam km 1500 eurot

Lisa 2 p 2.1

Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

§ 77 lg 1

on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana.

§ 77 lg 2 p 1

töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana;

§ 77 lg 2 p 2

vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning

§ 77 lg 2 p 3

valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

§ 77 lg 2 p 4

Lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

§ 77 lg 3

Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.

§ 77 lg 3¹

Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest.

§ 77 lg 4

Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus (edaspidi tugispetsialisti lähtetoetus).

§ 77¹ lg 1

on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt tööle kooli logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina.

§ 77¹ lg 2 p 1

töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine lasteaias, lastehoius või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;

§ 77¹ lg 2 p 2

Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

§ 77¹ lg 4

Tugispetsialisti lähtetoetus tagastatakse käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud alustel.

§ 77¹ lg 6

Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 27 lg 8

Lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 37 lg 7

Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus).

§ 41 lg 1

on lõpetanud kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana;

§ 41 lg 2 p 1

Õpetaja lähtetoetust taotletakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.

§ 41 lg 5

Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud alustel ja korras.

§ 41¹ lg 3

Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Noorteametile (edaspidi amet) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse.

§ 2 lg 1

Ameti peadirektor või tema volitatud isik otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 2

Pärast § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab amet läbi vaatamata, teavitades sellest isikut.

§ 3 lg 5

Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva esimese tööaasta jooksul lähtuvalt riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe õpetaja või tugispetsialisti kohta.

§ 4 lg 1

Amet kannab lähtetoetuse isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

§ 4 lg 2

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse ja § 771 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.

§ 2 lg 2

Noore õpetlase stipendiumiga (edaspidi stipendium) toetatakse Eestist pärit edukate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolis.

p 1.1

Stipendiumi käsitletakse laenuna, juhul kui stipendiaat ei täida Eestisse tagasitulemuse kohustust punktis 3.6. nimetatud viisil.

p 1.3

Stipendiumi antakse välja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium), eraannetajate, ettevõtjate ja Haridus- ja Noorteameti koostöös.

p 1.5

Stipendiumi eelarvesse annavad võrdse rahalise panuse ettevõtjad, eraannetajad ja ministeerium.

p 1.6

Stipendiumi rakendamist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).

p 1.8

on Eesti kodanik või omab siin elamiseks alalist elamisluba;

p 2.1.1

on dokumendid tunnustatud väliskõrgkoolile vastuvõtuks esitanud või kes on sinna õpingute alustamiseks vastu võetud;

p 2.1.2

on omandanud keskhariduse viimase kolme aasta jooksul ja asub õppima taotlemise aastale järgneval õppeaastal väliskõrgkoolis rakenduskõrghariduse või bakalaureuse õppe esimese aasta üliõpilasena;

p 2.1.3

ei ole Eesti või välisriigi kõrgkoolis õppinud rohkem kui 18 kuud.

p 2.1.6

Stipendiumi saavad taotleda ka välisriigis keskhariduse omandanud Eesti kodanikud, kui nad vastavad punktis 2.1. toodud stipendiumi taotlemise tingimustele.

p 2.2

Stipendiumi suurus on kuni 5000 eurot stipendiaadi kohta ja seda makstakse stardirahana õpingute alguses. Kõik samal aastal määratud ja makstavad stipendiumid on ühesuurused.

p 3.1

Stipendium kantakse stipendiaadi arveldusarvele ühe maksena enne väliskõrgkoolis õppimise algust, kuid mitte enne stipendiumilepingu sõlmimist.

p 3.3

Ameti poolt välja makstav stipendium on tulumaksuvaba.

p 3.4

Stipendiumi vastuvõtmisega kohustub stipendiaat pöörduma ühe aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist tagasi Eestisse.

p 3.5

alustab õpinguid Eesti kõrgkoolis magistri- või doktoriõppe tasemel või

p 3.6.1

asub tööle Eesti ettevõttes, riigiasutuses või alustab siin ettevõtlusega või

p 3.6.2

panustab NÕS nõukoguga kooskõlastatult Eesti arengusse muul moel

p 3.6.3

Juhul, kui stipendiaat katkestab õpingud või ei täida punktis 3.5. nimetatud kohustust võib amet NÕS nõukogu otsuse alusel stipendiumi tagasi nõuda.

p 3.8

Taotlusi võetakse vastu üks kord aastas. Amet teatab taotlusvoorust enda veebilehel vähemalt 2 kuud enne taotluse esitamise tähtaega.

p 4.1

Taotlused koos kõigi nõutud lisadokumentidega tuleb esitada elektroonilise taotluskeskkonna kaudu ameti kodulehel tähtajana väljakuulutatud kuupäeval.

p 4.2

Intervjuude, punktis 5.5. ja 5.6. nimetatud põhimõtete ja stipendiumi eelarve alusel koostab NÕS nõukogu taotlejatest uue pingerea, ning teeb ametile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

p 5.7

Amet sõlmib üldjuhul üks kuu enne välisõpingute algust stipendiaadiga lepingu, mis sätestab stipendiumi suuruse ning kasutamise tingimused.

p 6.1

Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

§ 10 lg 1

Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.

§ 10 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;

§ 5 p 1

dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;

§ 5 p 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

§ 24 lg 1

Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest.

§ 24 lg 2

Lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale.

§ 24 lg 4

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1–4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

§ 24 lg 6

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva.

§ 24 lg 7

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest.

§ 24 lg 8

Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada.

§ 24 lg 9

Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule, kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.

§ 24 lg 10

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

§ 24 lg 11

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

§ 24 lg 12

Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 111 ja 12 nimetatud teenuseid.

§ 9 lg 3

Isikule, kellele on tasemeõppe toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a, makstakse alates 1. jaanuarist 2027. a tasemeõppes osalemise toetust § 24 lõikes 10 sätestatud suuruses.

§ 57 lg 11¹

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1