Määr.

Kõik asukohad

Otsing

Kõik asukohad

Väike-Maarja vald vapp

Väike-Maarja valla toetused

Väike-Maarja vald maksab 33 toetust 10 valdkonnas. Kõige rohkem on lastetoetusi (14) ja toimetulekutoetusi (7).

Toetuste tüübid

Eakate toetusedEluasemetoetusedEttevõtlustoetusedKogukonna toetusedKultuuri- ja sporditoetusedLastetoetusedPuuetega inimeste toetusedTaristu toetusedTervisetoetusedToimetulekutoetused
Muud toetused

Ettevõtlustoetused

Ettevõtlustoetus

kuni3000 €ühekordselt

Väike-Maarja vallas tegutsev alustav või kuni kaks aastat tegutsenud äriühing või FIE saab tagastamatut ettevõtlustoetust kuni 3000 eurot. Taotleja omafinantseering peab olema vähemalt 25% projekti kogumaksumusest; toetust saab kasutada alustamiseks, uue tegevusvaldkonna arendamiseks või ettevõtte kaasajastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja valla eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja kasutamise kord § 3–4 ()

Määruse tekst
Ettevõtlustoetus ühe taotleja kohta on kuni 3000 (kolm tuhat) eurot.

Väike-Maarja valla eelarvest ettevõtlustoetuse taotlemise ja kasutamise kord § 3–4

Kogukonna toetused

Mittetulundusliku tegevuse toetus

kuni2000 €ühekordselt

Toetuse liik: Tegevustoetus

Avalikes huvides tegutsev mittetulundusühendus saab kultuuri-, spordi-, noorsootöö, külaliikumise, turismi, seltsitegevuse või kohaliku omaalgatuse toetuseks tegevus-, ühekordset või projektitoetust. Ühekordne ja projektitoetus on kuni 90% abikõlblikust kulust, kuid tavaliselt kuni 2000 eurot; taotleja rahaline omafinantseering on vähemalt 10%.

Võrdlus: tegevustoetus teistes valdades ja linnades (300–75 000 € aastas)

Allikad: Väike-Maarja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord § 1–2; § 4 lg 4; § 5 lg 7 () · v-maarja.ee

Määruse tekst
Valla eelarvest eraldatav toetus on ühekordse toetuse puhul maksimaalselt 90% eelarvelisest kogumaksumusest ja projektitoetuse puhul maksimaalselt 90% projekti kaasrahastaja poolt nõutavast minimaalsest omafinantseeringust, kuid nii ühekordse kui projektitoetuse puhul mitte rohkem kui 2000 eurot.

Väike-Maarja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord § 1–2; § 4 lg 4; § 5 lg 7

Kultuuri- ja sporditoetused

Huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkuja toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus korraldajatele

Väike-Maarja valla territooriumil valla õppuritele huviharidust või huvitegevust pakkuvale teenuse pakkujale makstakse toetust töötasu-, vahendi- ja transpordikulude katmiseks. Teenuse pakkujal ei tohi olla maksuvõlgnevusi ega võlgnevusi vallavalitsuse ees ning varem saadud toetuste aruanded peavad olema esitatud. Toetuse suuruse üle otsustab vallavalitsus, arvestades muu hulgas nõudlust pakutava huviala järele ja kulude põhjendatust.

Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: tegevusele eelneva aasta 1. novembriks

Allikad: Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 3, § 5, § 7 · v-maarja.ee

Määruse tekst
teenuse pakkuja toetus, mida makstakse teenuse pakkujale töötasu kulude, vahendite ja transpordikulude katmiseks;

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 3 p 1

Teenuse pakkujal ei tohi olla riiklike ja kohalike maksude võlgnevusi või võlgnevusi Väike-Maarja vallavalitsuse ees ning ta peab olema esitanud nõuetekohaselt Väike-Maarja vallalt varem saadud toetuste aruanded.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 5 lg 2

nõudlust pakutava huviala järgi;

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 7 lg 1 p 2

kulude põhjendatust;

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 7 lg 1 p 3

üks kord järgnevaks kalendriaastaks 6-12 kuu kestvusega huvihariduse ja -tegevuse korraldamiseks, taotluse esitamise tähtaeg on tegevusele eelneva kalendriaasta 1. november.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 5 lg 4 p 1

Taristu toetused

Korteriühistu toetus

kuni6000 €ühekordselt

Väike-Maarja vallas tegutsev korteriühistu saab taotleda toetust kortermaja õueala korrastamiseks (sõiduteed, parkimiskohad, jalakäijate- ja haljasalad, prügimajad, abihooned, välisvalgustus, varjumiskoht jm). Toetust antakse kuni 50% tegevuste kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot ühe taotleja kohta või 6000 eurot ühistaotluse korral, kui naaberhoovid piirnevad. Korteriühistu saab toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Taotlemine toimub SPOKU e-teenuse kaudu.

3000 €
üks taotleja
6000 €
ühistaotlus (naaberhoovidega)

Taotlemine: taotlus SPOKU keskkonnas

Allikas: Korteriühistute toetamise kord § 4, § 6

Määruse tekst
Toetust antakse taotlejale kuni 50% tegevuste kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:1) 3000 eurot ühe taotleja kohta või2) 6000 eurot ühistaotluse korral.

Korteriühistute toetamise kord § 4 lg 1

Korteriühistul on võimalik toetust saada üks kord kolme kalendriaasta jooksul.

Korteriühistute toetamise kord § 4 lg 2

Toetust võib taotleda Väike-Maarja vallas tegutsev korteriühistu.

Korteriühistute toetamise kord § 5 lg 1

Taotlemine toimub läbi elektroonilise toetuste taotlemise ja menetlemise süsteemi SPOKU.

Korteriühistute toetamise kord § 6 lg 3

Tervisetoetused

Vaimse tervise teenus

Mitterahaline toetus

Väike-Maarja valla elanik saab taotleda vaimse tervise teenust — psühholoogilist nõustamist, perenõustamist, loov-, visuaalkunsti- või muusikateraapiat, leinanõustamist või sõltuvusnõustamist ja -ravi. Teenuse saamiseks esitab abi vajav isik avalduse vallavalitsuse sotsiaalosakonnale; avalduse võib esitada ka eestkostja, lähedane, hooldaja või sotsiaaltöötaja. Sotsiaalosakonna ametnik või vaimse tervise õde hindab abivajadust ja selgitab välja sobiva teenuse. Teenust rahastatakse riigi toetusfondi vaimse tervise toetuse vahenditest.

Taotlemine: avaldus valla sotsiaalosakonnale

Allikad: Vaimse tervise teenuse osutamise kord § 2–3 · v-maarja.ee

Määruse tekst
Teenust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoht on Väike-Maarja vald.

Vaimse tervise teenuse osutamise kord § 3 lg 1

Teenuse saamiseks esitab abi vajav isik vallavalitsuse sotsiaalosakonnale avalduse. Avalduse võib esitada ka abi vajava isiku eestkostja, lähedane, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik.

Vaimse tervise teenuse osutamise kord § 3 lg 2

Teenuse andmisel lähtutakse esmajärjekorras isiku abivajadusest. Sotsiaalosakonna ametnik või vaimse tervise õde hindab isiku abivajadust ning selgitab välja isikule parima asjakohase teenuse.

Vaimse tervise teenuse osutamise kord § 3 lg 3

Teenust rahastatakse toetusfondist laekunud vaimse tervise toetuse vahenditest.

Vaimse tervise teenuse osutamise kord § 3 lg 6