Saue valla puuetega inimeste toetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Täisealise hooldajatoetus
50 €kuus
Toetust makstakse hooldajale, kes tagab puudega täiskasvanule igapäevase kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve. Hooldatav peab olema Saue valla elanik. Üks inimene saab olla üldjuhul ainult ühe hooldatava hooldaja; mitme hooldatava hooldaja võib ta olla siis, kui need on tema pereliikmed või elavad samas või kõrvuti asuvas hoones. Hooldaja ise ei tohi olla sügava puudega. Summa sõltub hooldatava puude raskusastmest. Puude vormistamise ajal võib vähemalt 12-aastase hooldatava hooldajale maksta toetust kuni kaks kuud, kui hooldusvajadus on tõendatud terviseandmete väljavõttega.
- 50 €
- vähemalt 16-aastane raske puudega isik
- 100 €
- vähemalt 16-aastane sügava puudega isik
- 30 €
- vähemalt 12-aastane hooldusvajadusega isik puude vormistamise ajal
Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm
Võrdlus: täisealise hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–150 € kuus)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord · sauevald.ee
Puudega isiku transpordi toetus
kuni150 €aastas
Toetuse liik: Sotsiaaltransporditeenus
Kompenseerib isiku elukohast ametiasutusse või tervishoiuteenuse osutajani ja tagasi sõitmise transpordikulud. Juhuveo/taksoteenuse puhul taotluse ja kuludokumentide alusel; isikliku või teise eraisiku sõiduki kasutamisel hüvitatakse 0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta. Ratastoolis või lamavas asendis transporti vajavatele isikutele rakendatakse piirmäära kahekordses suuruses.
- 150 €
- juhuveo/taksoteenus või tavaline transpordivajadus
- 300 €
- ratastoolis või lamavas asendis transporti vajav isik
Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm
Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 16; § 16 lg 5 () · Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 11 () · sauevald.ee
Määruse tekst
Puudega isiku transpordi toetust makstakse isiku elukohast ametiasutusse või tervishoiuteenuse osutajani ja tagasi elukohta sõitmiseks kasutatud transpordi kulude katmiseks.
Sotsiaaltoetuste kord § 16
Ratastoolis või lamavas asendis transporti vajavatele isikutele rakendatakse puudega isikute transpordi toetuse piirmäära kahekordses suuruses.
Sotsiaaltoetuste kord § 16 lg 5
puudega isiku transporditoetus kuni 150 eurot aastas;
Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 11
Reklaam
Erivajadusega üliõpilase stipendium
kuni510 €kuus
Maksja: Riik
Erivajadusega üliõpilase stipendiumi saab kõrgkooli üliõpilane, kaasa arvatud doktorant, kellel on tuvastatud puue. Stipendium sõltub puude raskusastmest ja liigist: sügava või raske puude korral 510 eurot kuus kuulmisfunktsiooni, 148 eurot liikumis- või nägemisfunktsiooni ja 80 eurot muu funktsiooni kõrvalekalde korral; keskmise puude korral vastavalt 325, 68 ja 60 eurot kuus. Osakoormusega õppides on stipendium väiksem. Taotluse saab esitada Haridus- ja Noorteametile igal kuul peale juuli ja augusti ning stipendium määratakse kuni kümneks kuuks. Seda saab koos teiste stipendiumitega.
- 510 €
- sügav või raske puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 148 €
- sügav või raske puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 80 €
- sügav või raske puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
- 325 €
- keskmine puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 68 €
- keskmine puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 60 €
- keskmine puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
Taotlemine: Haridus- ja Noorteameti taotluskeskkond · Tähtaeg: jooksvalt kogu õppeaasta vältel, välja arvatud juulis ja augustis; igal õppeaastal uus taotlus
Allikad: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord § 2, § 3, § 7 · harno.ee
Määruse tekst
erivajadusega üliõpilaste stipendium;
§ 1 lg 2 p 4
Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:
§ 2 lg 1
ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
§ 2 lg 1 p 1
ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi
§ 2 lg 1 p 2
ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;
§ 2 lg 1 p 4
ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.
§ 2 lg 1 p 6
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.
§ 2 lg 1¹
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.
§ 2 lg 2
Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.
§ 2 lg 3
Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.
§ 2 lg 4
Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.
§ 3 lg 1
Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.
§ 3 lg 3
Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.
§ 3 lg 3
tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;
§ 3 lg 4 p 3
Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 3 lg 6
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.
§ 7 lg 1
Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.
§ 7 lg 3
Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.
§ 7 lg 3
Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.
§ 7 lg 3²
Puudega lapse toetus
270 €kuus
Maksja: Riik
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.
- 270 €
- sügava puudega laps
- 180 €
- raske puudega laps
- 139 €
- keskmise puudega laps
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 6 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Harvikhaigusega lapse toetus
180 €kuus
Maksja: Riik
Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
§ 6 lg 1¹
raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;
§ 6 lg 5 p 2
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
§ 6 lg 6
Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.
§ 13¹ p 11
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega tööealise inimese toetus
100 €kuus
Maksja: Riik
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 100 eurot ja raske puudega inimesele 50 eurot kuus. Keskmise puude korral sõltub summa sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle on: liikumisfunktsiooni korral 42 eurot, nägemisfunktsiooni korral 38 eurot, muu funktsiooni korral 37 eurot, vaimse funktsiooni korral 35 eurot, kuulmisfunktsiooni korral 31 eurot ning keele- ja kõnefunktsiooni korral 29 eurot kuus; mitme funktsiooni kõrvalekalde korral 42 eurot. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest.
- 100 €
- sügava puudega tööealine inimene
- 50 €
- raske puudega tööealine inimene
- 42 €
- keskmise puudega tööealine inimene, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle
- 38 €
- keskmise puudega tööealine inimene, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 37 €
- keskmise puudega tööealine inimene, muu funktsiooni kõrvalekalle
- 35 €
- keskmise puudega tööealine inimene, vaimse funktsiooni kõrvalekalle
- 31 €
- keskmise puudega tööealine inimene, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 29 €
- keskmise puudega tööealine inimene, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7 · Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 9 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 7 lg 1
Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.
§ 9 lg 2
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.
§ 2 lg 2¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1
Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.
§ 2 lg 2¹
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
41 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 41 eurot, raske puudega inimesele 27 eurot ja keskmise puudega inimesele 13 eurot kuus. Kui inimene sai enne vanaduspensioniiga puudega tööealise inimese toetust ja puue tuvastatakse uuesti aasta jooksul, ei ole uut taotlust vaja. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega; kolme kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust puude tuvastamise päevast. Liikumistakistusega või hajaasustuses elavale inimesele võib toetuse tuua koju postiga.
- 41 €
- sügava puudega vanaduspensioniealine inimene
- 27 €
- raske puudega vanaduspensioniealine inimene
- 13 €
- keskmise puudega vanaduspensioniealine inimene
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7¹ · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 7¹ lg 1
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1
Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega vanema toetus
19,18 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.
§ 9
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 9
Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.
§ 4 p 1
õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
§ 4 p 2
perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
§ 4 p 3
teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
§ 4 p 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Õppetoetus
kuni25,57 €kuus
Toetuse liik: Puudega õppija õppetoetus
Maksja: Riik
Õppetoetust makstakse mittetöötavale puudega õppijale, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puude tõttu õppimisega seotud lisakulusid. Toetus on olenevalt tegelikest lisakuludest 6,39 kuni 25,57 eurot kuus ja seda makstakse igal kuul peale juuli ja augusti. Taotlusele lisatakse dokument puudest tingitud ja õppimisega seotud lisakulude kohta. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 10 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.
§ 10 lg 1
Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.
§ 10 lg 2
Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.
§ 15 lg 2
õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;
§ 5 p 1
dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
§ 5 p 2
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Kulude hüvitamine
Hoolekandeasutuse teenuse toetus
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Üldhooldusteenus
Makstakse isiku hoolekandeasutusse paigutamisel, kui isiku varaline seisund ei võimalda hoolekandeasutuse teenuse eest täies ulatuses iseseisvalt tasuda ja tal puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad, või kui ülalpidajad ei ole objektiivsetel põhjustel võimelised ülalpidamiskohustust täitma. Isikul on õigus ise valida teenuse osutamise koht ja vajadusel abistab ametiasutus koha leidmisel. Hoolduskulude piirmäär, millest suuremate kulude katmise vallavalitsus otsustab, on Saue vallas 650 eurot. Toetus makstakse otse teenuse osutajale.
Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm · Tähtaeg: esimesel võimalusel, üldjuhul enne teenusele asumist
Võrdlus: üldhooldusteenus teistes valdades ja linnades (500–856 € kuus)
Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 24 lg 1-2; § 24 lg 4; § 24 lg 5 () · Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 14 lg 1-2; § 14 lg 3 () · Hoolduskulude piirmäära kehtestamine § 1 () · sauevald.ee
Määruse tekst
Üldhooldusteenuse toetuse maksmise sotsiaalhoolekande seaduse § 221 toodud alustel otsustab ametiasutus. Kui üldhooldusteenust vajaval isikul ja tema ülalpidamiskohustusega isikutel puuduvad vahendid sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 4 toodud kulude ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ületavate kulude katmiseks või isik vajab muud hoolekandeasutuse teenust kui üldhooldus, otsustab toetuse määramise ja suuruse vallavalitsus.
Sotsiaaltoetuste kord § 24 lg 4
Igapäevaelu toetamise teenuse puhul kaetakse teenuse osutamise ruumide kulud kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 89, kuid mitte rohkem kui 300 eurot kuus.
Sotsiaaltoetuste kord § 24 lg 5
Teenuse rahastamine toimub Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määrusega nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ kehtestatud korras.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 14 lg 3
Kehtestada sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 2 nimetatud kulude piirmääraks 650 eurot.
Hoolduskulude piirmäära kehtestamine § 1
Puudega isiku eluruumi kohandamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus
Eluruumi kohandamine puudega inimesele, kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Saue vallas ning kelle puudest tulenev kõrvalekalle raskendab eluruumi kasutamist. Kohandada saab näiteks sissepääsu, käigutee või sanitaarruumi. Kulud hüvitatakse tegeliku maksumuse alusel, ulatuses mida ei kata isiku enda, ülalpidajate ega riigi vahendid. Ühele isikule saab kohanduse teha üks kord viie aasta jooksul.
Taotlemine: kirjalik taotlus vallavalitsusele
Määruse tekst
Isikul on õigus saada määruse alusel ühe eluruumi kohandamine ühel korral viie aasta jooksul.
Saue valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise, üüriturult eluruumi leidmise toetamise, puudega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise ja ajutise ööbimiskoha tagamise kord § 13 lg 3
Eluruumi kohandamise taotleja esitab ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
Saue valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise, üüriturult eluruumi leidmise toetamise, puudega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise ja ajutise ööbimiskoha tagamise kord § 14 lg 1
Saue valla eelarvest kaetakse lõikes 3 toodud otseselt kohandusega seotud kulud ulatuses, mida ei saa katta inimese enda, tema ülalpidamiskohustusega isikute, riigi poolt abivahendite eest tasutavate või valla sotsiaaltoetuste vahenditest.
Saue valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise, üüriturult eluruumi leidmise toetamise, puudega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise ja ajutise ööbimiskoha tagamise kord § 16 lg 4
Puudega isiku elukoha kohandamisel hüvitatakse kulusid vastavalt kohanduse tegelikule maksumusele, kuid mitte rohkem, kui toetuse määramise otsuses toodud.
Saue valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise, üüriturult eluruumi leidmise toetamise, puudega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise ja ajutise ööbimiskoha tagamise kord § 16 lg 5
Õppelaenu kustutamine laenusaaja puuduva töövõime korral
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine
Maksja: Riik
Kui õppelaenu saajal tuvastatakse puuduv töövõime, ei pea ta riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutatakse enne töövõime tuvastamist tekkinud kohustused riigi tagatud summa ulatuses. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.
Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile
Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
§ 3
Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.
§ 20 lg 1
Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.
§ 20 lg 3
Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.
§ 22 lg 2
Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
§ 22 lg 4
Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.
§ 23 lg 1¹
Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.
§ 23 lg 1²
Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.
§ 24 lg 1
Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
§ 28 lg 16
Õppelaenu kustutamine laenusaaja lapse raske või sügava puude korral
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine
Maksja: Riik
Kui õppelaenu saaja lapsel tuvastatakse raske või sügav puue, ei pea last pidevalt hooldav vanem riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutada saab ühe vanema laenu ja teine vanem peab sellega nõus olema. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.
Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile
Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
§ 3
Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.
§ 20 lg 1
Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.
§ 20 lg 3
Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.
§ 22 lg 3
Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
§ 22 lg 4
Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.
§ 23 lg 1¹
Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.
§ 23 lg 1²
Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.
§ 23 lg 1⁴
Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.
§ 24 lg 1
Täienduskoolitustoetus
Omaosaluse tegelik kulu
Maksja: Riik
Täienduskoolitustoetus hüvitab töötava puudega inimese täienduskoolituse või tasemeõppe kulusid osaliselt: kokku kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esimesest määramisest. Toetus makstakse koolitajale või, kui inimene on koolituse eest ise tasunud, inimesele endale. Taotlusele lisatakse dokument koolituskulude kohta.
- 613,68 €
- koolituskulude osaline hüvitamine, kuni selle summani kokku kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 12 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 7 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.
§ 12 lg 1
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.
§ 12 lg 2
Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud toetus toetusesaajale teenust osutanud asutusele.
§ 22 lg 1¹
Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2
Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.
§ 15 lg 2
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Töövõimetoetus
57%päevas
Maksja: Riik
Töövõimetoetust saab 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene, kellel Töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime. Puuduva töövõimega inimene saab päevas toetust päevamäära ulatuses, osalise töövõimega inimene 57% päevamäärast. Päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil ja Töötukassa avaldab selle oma kodulehel. Osalise töövõimega täiskasvanu peab lisaks töötama, õppima, olema töötuna arvel, kasvatama alla kolmeaastast last või hooldama puudega pereliiget. Kui inimese sissetulek ületab 90-kordse päevamäära, toetust vähendatakse. Taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega; toetust makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
- 57%
- osalise töövõimega isik
- 100%
- puuduva töövõimega isik
Taotlemine: taotlus Töötukassale, ka koos töövõime hindamise taotlusega
Ülevaade: töövõimetoetus Eestis
Allikad: Töövõimetoetuse seadus § 2, § 8, § 9, § 11, § 12, § 13, § 14, § 15, § 16, § 17 · Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine § 1
Määruse tekst
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
§ 11
Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 8 lg 1
Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.
§ 8 lg 3
Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.
§ 9 lg 1
Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.
§ 12 lg 2
Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.
§ 12 lg 3²
Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.
§ 12 lg 4
Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
§ 12 lg 6
Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).
§ 13 lg 1
Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.
§ 13 lg 3
Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.
§ 13 lg 5
Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.
§ 13 lg 7
Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.
§ 14 lg 1
Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.
§ 14 lg 2
Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.
§ 14 lg 3
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.
§ 1
Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.
§ 15 lg 1
Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.
§ 16 lg 1
Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
§ 16 lg 1¹
Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.
§ 17 lg 1
Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:
§ 2 lg 1
Vajaduspõhine
Transpordi toetus puudega lapsele
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Sotsiaaltransporditeenus
Kompenseeritakse Saue valla puudega õpilase (ja puudega koolieelikute, kes ei käi elukohajärgses lasteasutuses) transport õppeasutusse ja tagasi, kui puue ei võimalda ühistransporti või õpilasveoliine kasutada. Õppeaasta põhine — ei maksta koolivaheajal ega kuu eest, mil laps õppetööl ei osalenud. Õpilaskodus elavate laste puhul makstakse pooles ulatuses piirmäärast.
- 100 €
- vahemaa koolist või lasteaiast koju alla 10 km
- 200 €
- vahemaa koolist või lasteaiast koju 10 km või rohkem
- 0 €
- õpilaskodus elav laps
Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm
Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 17; § 17 lg 5 () · Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 12-13 () · sauevald.ee
Määruse tekst
Saue valla puudega õpilasele, kelle puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusesse ja sealt tagasi elukohta sõiduks, kompenseeritakse vastavad transpordi kulud.
Sotsiaaltoetuste kord § 17
Õpilaskodus elavate laste puhul makstakse toetust pooles ulatuses kehtestatud piirmäärast.
Sotsiaaltoetuste kord § 17 lg 5
Erakooli toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Eraüldhariduskooli toetus
Toetus makstakse eraüldhariduskooli pidajale (mitte otse perele), iga Saue valla elanikuna registreeritud 7-19-aastase õpilase eest, et võimaldada tal omandada haridust erakoolis. Kehtib põhikooli-/gümnaasiumiastme õpilastele tegevusluba omavas erakoolis. Erivajadusega (raske/sügava puudega) õpilase eest makstakse täiendavat toetust 100% vanema makstavast õppemaksust.
Allikas: Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 1; § 4 lg 3 ()
Määruse tekst
Saue valla eelarvest erakooli pidajale eraldatava toetuse suurus kalendrikuus õpilase kohta saadakse, kui lahutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega jooksvaks aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt makstav toetus õppekoha tegevuskulude katteks.
Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 1
Erivajadusega õpilase puhul makstakse erakoolile täiendavat toetust, mille suurus on 100% erivajadusega õpilase vanema poolt makstavast õppemaksust õpilase kohta kuus.
Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 3
Reklaam
Teenused
Sotsiaaltransporditeenus
Mitterahaline toetus
Sotsiaaltransporditeenust saab kasutada puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, et sõita tööle, õppeasutusse või avalike teenuste juurde. Teenus on üldjuhul tasuline: Saue vallas elukoha registreerinud isikule on juhuvedu graafiku alusel Saue vald–Keila ja Saue vald–Tallinn 1,10 eurot suuna kohta, muudel juhtudel 0,55 eurot kilomeetri kohta (vähim sõidutasu 1 euro). Saue vallas elavale, kuid siin registreeritud elukohta mitteomavale isikule teenust ei osutata. Hinnad kehtivad alates 1. veebruarist 2026. Erivajadusega õpilasele on teenus tasuta sõiduks õppeasutusse ja tagasi koju, kui Saue vallas ei saa korraldada nõustamismeeskonna soovituste kohast õpet ja õpilane õpib seetõttu teises omavalitsuses ega saa erivajaduse tõttu kasutada ühistransporti ega muud toimivat lahendust. Teenuse esmakordsel taotlemisel tuleb esitada põhjendused, mis takistavad ühistranspordi kasutamist või selleni jõudmist.
- 1,1 €
- Saue vallas elukoha registreerinud isiku juhuvedu graafiku alusel Saue vald–Keila (dialüüs, sotsiaalkeskus) või Saue vald–Tallinn (tugikeskus) — suuna kohta
- 0,55 €
- muu põhjendatud vajaduspõhine sõit; vähim sõidutasu 1 euro — km kohta
Taotlemine: taotlusvorm Saue Vallavalitsusele
Allikad: Saue Sotsiaalkeskuse teenuste ja ruumide kasutamise hindade kinnitamine (korraldus nr 50) · sauevald.ee
Määruse tekst
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärgiks on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 19 lg 1-2
Sotsiaaltransporditeenuse esmakordsel taotlemisel peab isik või tema esindaja esitama põhjendused, mis takistavad ühistranspordi kasutamist või ühistranspordini jõudmist.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 19 lg 3
Sotsiaaltransporditeenus on tasuta erivajadusega õpilastele sõiduks õppeasutusse ja tagasi koju, juhul, kui kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ole võimalik korraldada nõustamismeeskonna soovituste kohast õpet ja sellest tulenevalt on õpilane asunud õppima teise omavalitsuse territooriumil asuvasse kooli ning oma erivajadusest tulenevalt ei saa ta kasutada ühistransporti või muud toimivat lahendust kooli jõudmiseks.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 19 lg 4
Bussisõidu soodustus
Mitterahaline toetus
Saue valla elanikul on tasuta sõiduõigus valla bussiliinidel. Maakonna bussiliinil Tallinn–Saue–Tallinn on tasuta sõiduõigus kuni 19-aastastel õpilastel, eakatel alates 63. eluaastast, osalise töövõimega isikutel, eripensionäridel, vähemalt 16-aastastel keskmise või raske puudega isikutel ning represseeritutel. Paljulapseliste perede vanematel ja üliõpilastel on samal liinil sõiduõigus soodushinnaga: vallavalitsuse korralduse järgi on soodustus 1.–2. tsooni sooduspileti hinnast 0,50 eurot pileti kohta. Osa sihtrühmadest peab soodustuse saamiseks esitama avalduse.
- tasuta
- kõik Saue valla elanikud, vallaliinidel
- tasuta
- ajutisel liinil, kõik isikud
- tasuta
- maakonna liinil Tallinn–Saue–Tallinn — õpilased kuni 19 a, eakad alates 63 a, osalise töövõimega isikud, eripensionärid, keskmise/raske puudega 16-aastased ja vanemad, represseeritud
- soodustus 0,50 eurot pileti kohta (1.–2. tsooni sooduspilet)
- maakonna liinil Tallinn–Saue–Tallinn — paljulapseliste perede vanemad, üliõpilased kuni 26 a
Taotlemine: avaldus vallavalitsusele, kui soodustus ei laiene automaatselt
Määruse tekst
Saue valla vallaliinidel on tasuta sõidu õigus Saue valla elanikul valideeritud isikustatud ühissõiduki kaardi alusel koos isikut tõendava dokumendiga.
Valla bussiliinidel piletihinna kehtestamine ja bussisõidul soodustuse saamise kord § 4 lg 1
Ajutisel liinil on sõit kõigile isikutele tasuta.
Valla bussiliinidel piletihinna kehtestamine ja bussisõidul soodustuse saamise kord § 3 lg 3
Saue vallavalitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sõidusoodustuse määra.
Valla bussiliinidel piletihinna kehtestamine ja bussisõidul soodustuse saamise kord § 4 lg 4
Sõidusoodustuse saamiseks esitab isik, kellele sõidusoodustus ei laiene automaatselt, Saue Vallavalitsusele avalduse.
Valla bussiliinidel piletihinna kehtestamine ja bussisõidul soodustuse saamise kord § 5 lg 1
Kehtestada bussiliinil Tallinn - Saue - Tallinn Saue valla elanikele 1.-2. tsooni sooduspileti soodustuse määraks 50 senti pileti kohta.
punkt 1
Koduteenus
Mitterahaline toetus
Koduteenus aitab täisealisel isikul säilitada iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodustes tingimustes. Teenust korraldab Saue Sotsiaalkeskus, kes võib selle osutamiseks sõlmida lepinguid teenuse saaja ja teiste osutajatega. Teenuse osutaja abistab või juhendab inimest kõrvalabi vajadusest tulenevates koduabiga seotud toimingutes, arvestades tema tahet ja võimekust. Sõltuvusprobleemide, psüühilise erivajaduse, nakkushaiguse või ööpäevaringset hooldust vajava inimese puhul võib teenuse osutamist piirata või peatada, kui teenuse saaja ohutust ei ole muul moel võimalik tagada. Tasu on koduabi eest 5 eurot tunnis ja isikuabi eest 15 eurot tunnis; Saue vallas elavale, kuid siin registreeritud elukohta mitteomavale isikule 16 ja 25 eurot tunnis. Hinnad kehtivad alates 1. veebruarist 2026; tasust vabastamise reegel on eraldi kirjes.
- 5 €
- koduabi, Saue vallas elukoha registreerinud isik — tunni kohta
- 16 €
- koduabi, Saue vallas elav, kuid siin registreeritud elukohta mitteomav isik — tunni kohta
- 15 €
- isikuabi, Saue vallas elukoha registreerinud isik — tunni kohta
- 25 €
- isikuabi, Saue vallas elav, kuid siin registreeritud elukohta mitteomav isik — tunni kohta
Taotlemine: taotlusvorm
Allikad: Saue Sotsiaalkeskuse teenuste ja ruumide kasutamise hindade kinnitamine (korraldus nr 50) · sauevald.ee
Määruse tekst
Teenuse osutajal on õigus teenuse osutamine peatada või osutada vähendatud mahus, arvestades teenuse vajalikkuse vältimatust narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi sõltuvusprobleemidega isikule. (6) Psüühilise erivajadusega, nakkushaigusi põdevale, ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet vajavale või voodihaigele isikule teenuse osutamisel arvestatakse teenuse saaja lähedaste ja teenuse osutaja võimalusi, ohutust ja heaolu.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 13 lg 5-6
Teenuse taotlemiseks esitab taotluse koos asjakohaste lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane, hooldajaks saada sooviv või muu isik.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 7 lg 3
KT* isikuabi 15 eurot tund 25 eurot tund
punkt 1 (KT* isikuabi)
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Tugiisikuteenus toetab inimese iseseisvat toimetulekut, kui ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi — juhendamist, motiveerimist ja iseseisvuse arendamist. Last kasvatavale isikule on täiendav eesmärk lapse hooldamine ja turvalise kasvukeskkonna tagamine. Lapsele endale osutatava teenuse eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga toetada lapse arengut, sealhulgas vajadusel puudega lapse hooldustoimingute sooritamist, ning tugiisik abistab arendavates tegevustes, juhendab igapäevaelus ja abistab suhtlemisel. Teenust saab taotleda Saue valla elanik, kes vajab tuge eelnimetatud eesmärkidel.
Taotlemine: taotlusvorm
Allikad: Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15 lg 1-3; § 15 lg 4 () · sauevald.ee
Määruse tekst
Tugiisikuteenust on õigus saada Saue valla elanikul, kes vajab tuge käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud eesmärkidel.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15 lg 4
Isikliku abistaja teenus
Mitterahaline toetus
Isikliku abistaja teenus suurendab puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades ning vähendab tema seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Isiklik abistaja aitab igapäevaelu tegevustes, näiteks liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes ja majapidamistöödes, milles inimene vajab juhendamist või kõrvalabi. Ametiasutusel on õigus keelduda isiku abistajaks määramisest, kui ilmnevad asjaolud, mis takistavad vajaduspõhist abistamist.
Allikad: Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 17 lg 1-2; § 17 lg 3 () · sauevald.ee
Määruse tekst
Ametiasutusel on õigus keelduda isiku isiklikuks abistajaks määramisest juhul, kui isiklikuks abistajaks määramist taotleva isiku puhul selgub asjaolusid, mis takistavad vajaduspõhist abistamist.
Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 17 lg 3
Saue valla toetused
Reklaam