Määr.Otsing

Saue valla lastetoetused

Harjumaa omavalitsuste seas on Saue valla sünnitoetus (320 € ühekordselt) väikseim ja ranitsatoetus (160 € ühekordselt) kuues väikseim.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Sünnitoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.

320 €
iga sündinud lapse kohta
1000 €
iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.

§ 22 lg 1

Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

§ 22 lg 2

Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 22 lg 3

Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 4

Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 5

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.

§ 28 lg 4

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Sünnitoetus

320 €ühekordselt

Toetust makstakse ühele vanemale, kui laps on sündimise hetkel Saue valla elanik ning mõlemad vanemad on Saue valla elanikud nii lapse sünni hetkel kui ka väljamakse aasta 1. jaanuari seisuga. Kui Saue valla elanikud on ainult laps ja üks vanem, makstakse pool määrast. Mitmike sünni korral makstakse toetust iga lapse kohta. Toetus makstakse kahes osas ja teise osa suurus sõltub sellest, kas pere elab väljamakse ajal endiselt Saue vallas — täpsed erisused on määruse §-s 10.

160 €
10 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist
160 €
lapse üheaastaseks saamise kuu viimaseks tööpäevaks
320 €
laps ja mõlemad vanemad on Saue valla elanikud
160 €
Saue valla elanik on ainult laps ja üks vanem
320 €
üksikvanem, kes vastab täismäära tingimustele

Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: kuni 6 kuud pärast lapse sündi

Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 10 · Toetuste piirmäärad § 1 p 1 · sauevald.ee

Määruse tekst
sünnitoetuse täismäär 320 eurot;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 1

Esmakordselt koolimineva lapse toetus

160 €ühekordselt

Toetuse liik: Ranitsatoetus

Toetust makstakse vanemale või eestkostjale, kui laps ja vanemad on olnud Saue valla elanikud kooliminemise aasta 1. jaanuari seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult laps ja üks vanem, makstakse pool määrast. Üksikvanem saab täismäära. Toetuse saamise õigus tekib nõuetekohase taotluse esitamisest, kui laps on kantud kooli õpilaste nimekirja.

160 €
laps ja vanemad on Saue valla elanikud
80 €
Saue valla elanik on ainult laps ja üks vanem
160 €
üksikvanem

Taotlemine: ARNO ("Koolitoetus") · Tähtaeg: I klassi mineku aastal kuni 31. oktoobrini

Võrdlus: ranitsatoetus teistes valdades ja linnades (32–500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 11 · Toetuste piirmäärad § 1 p 3 · sauevald.ee

Määruse tekst
esmakordselt koolimineva lapse toetus 160 eurot;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 3

Reklaam

Koduse lapse toetus

160 €kuus

Toetust makstakse vanemale, kui laps ja vähemalt üks vanem on toetuse määramise kuu esimesel kuupäeval Saue valla elanikud ning laps ei kasuta kohta lasteaias või lastehoius ega saa eralasteaia või -hoiu toetust. Õigus tekib lapse 18-kuuseks saamisele järgnevast kuust ja lõpeb lapse minekul lasteaeda või -hoidu või 31. mail enne kooli minekut. Juulikuu eest toetust ei maksta. Toetus kantakse üle iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest.

160 €
laps ja mõlemad vanemad on Saue valla elanikud
80 €
Saue valla elanik on ainult laps ja üks vanem
160 €
üksikvanem

Taotlemine: ARNO ("Minu lapsed")

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 13 · Toetuste piirmäärad § 1 p 5 · sauevald.ee

Määruse tekst
koduse lapse toetus 160 eurot kuus, v.a juulikuu;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 5

Puudega lapse hooldajatoetus

50 €kuus

Toetust makstakse hooldajale, kes tagab puudega lapsele igapäevase kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve. Hooldatav peab olema Saue valla elanik. 3–16-aastase lapse hooldajale makstakse toetust siis, kui lapse tööealine esindaja, vanavanem või perekonnas hooldaja ei saa lapse hooldamise tõttu töötada. Toetust ei määrata, kui eelkooliealine laps käib lasteaias või -hoius, kui lapsele on määratud tugiisik, kes osutab teenust ka väljaspool lasteasutust rohkem kui 50 tundi kuus, kui koolis käiv laps elab tööpäevadel õpilaskodus või kui vanem ei tööta muul põhjusel kui lapse hooldamine. Üks inimene saab olla üldjuhul ainult ühe hooldatava hooldaja; mitme hooldatava hooldaja võib ta olla siis, kui need on tema pereliikmed või elavad samas või kõrvuti asuvas hoones. Hooldaja ise ei tohi olla sügava puudega. Summa sõltub lapse vanusest ja puude raskusastmest.

30 €
3–16-aastane keskmise puudega laps
50 €
3–16-aastane raske puudega laps
100 €
3–16-aastane sügava puudega laps

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord · sauevald.ee

Koolitranspordi toetus

100 €kuus

Toetus katab puudega õpilase transpordikulud õppeasutusse ja tagasi, kui puue ei võimalda kasutada ühistransporti ega valla õpilasveo liine. Sama toetust makstakse ka puudega koolieelikule, kui ta ei käi elukohajärgses lasteaias. Toetust makstakse õppeaasta põhiselt — mitte aja eest, mil õppetööd ei toimu või laps eelmisel kuul õppetööl ei osalenud. Õpilaskodus elavale lapsele makstakse pool piirmäärast. Toetus kantakse üle iga kuu 15. kuupäevaks.

100 €
vahemaa õppeasutusest koju alla 10 km
200 €
vahemaa õppeasutusest koju 10 km või rohkem
50 €
õpilaskodus elav laps (pool piirmäärast, alla 10 km)
100 €
õpilaskodus elav laps (pool piirmäärast, 10 km või rohkem)

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 17 · Toetuste piirmäärad § 1 p 12 ja 13 · sauevald.ee

Puudega lapse ravimitoetus

kuni180 €aastas

Toetus hüvitab retseptiravimite ostu lapse eest, kellele on määratud puue. Taotlusele tuleb lisada kuludokumendid, millele ravimit müünud ettevõte on märkinud selle isiku nime, kelle eest toetust taotletakse. Toetust makstakse kuni piirmäärani, kuid mitte rohkem kui on tegelikud kulud.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 20 · Toetuste piirmäärad § 1 p 8 · sauevald.ee

Määruse tekst
puudega lapse ravimitoetus kuni 180 eurot aastas;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 8

Reklaam

Tugitoetus

55 €aastas

Tugitoetus kompenseerib puudest või east tulenevaid lisakulusid. Seda makstakse vähemalt 65-aastasele, kellel ei ole kehtivat puuet, ning kahekordses määras puudega lapsele kuni 15. eluaasta lõpuni, raske või sügava puudega vähemalt 65-aastasele ja raske või sügava puudega ning puuduva töövõimega 16–65-aastasele. Toetuse saaja, lapse puhul eestkostja, elukoht peab rahvastikuregistri järgi olema Saue vald toetuse maksmise aasta 1. jaanuari seisuga. Toetust saab taotleda üks kord kalendriaastas ja see makstakse välja hiljemalt kuu aja jooksul.

55 €
vähemalt 65-aastane, kellel ei ole kehtivat puuet
110 €
puudega laps kuni 15. eluaasta lõpuni, raske või sügava puudega vähemalt 65-aastane ning raske või sügava puudega ja puuduva töövõimega 16–65-aastane (kahekordne määr)

Taotlemine: SPOKU iseteenindus

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 14 · Toetuste piirmäärad § 1 p 6 · sauevald.ee

Määruse tekst
tugitoetus 55 eurot aastas;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 6

Viipekeele teenuse toetus

kuni500 €aastas

Toetuse liik: Viipekeele tõlketeenuse toetus

Toetust makstakse viipekeele tõlketeenuse eest tasumiseks. Lapsega seotult saab seda taotleda puudega lapse vanem, kelle laps vajab koolis või ametiasjade ajamisel viipekeele tõlki; samuti puudega isik ise, kes vajab suhtlemiseks tõlki. Toetust makstakse taotluse ja kuludokumentide alusel, kuni piirmäärani, kuid mitte rohkem kui on tegelikud kulud. Väljamakse tehakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja kuludokumentide esitamisest.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 15 · Toetuste piirmäärad § 1 p 10 · sauevald.ee

Määruse tekst
viipekeele tõlketeenuse toetus kuni 500 eurot aastas;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 10

Eestkostetava lapse toetus

240 €kuus

Toetuse liik: Eestkostetava toetus

Maksja: Riik

Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule

Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

§ 20 lg 1

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

§ 20 lg 2

Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 20 lg 3

Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

§ 20 lg 4

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Eestkostetava toetus

250 €aastas

Toetust makstakse Saue valla eestkostel oleva isiku ülalpidamis- ja muude kulude katteks. Seda saab taotleda eestkostja volitatud esindaja või hooldaja, samuti võib maksmise algatada ametnik. Toetus makstakse eestkostetava, hooldaja või teenuse osutaja arvelduskontole.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 18 · Toetuste piirmäärad § 1 p 14 · sauevald.ee

Määruse tekst
eestkostetava toetus 250 eurot aastas;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 14

Hoolduspere toetus

240 €kuus

Toetust makstakse hoolduspere vanemale, kellega vallavalitsus on sõlminud lepingu Saue valla elanikust lapsele asendus- või järelhooldusteenuse pakkumiseks. Toetust makstakse üks kord kuus perekonnas hooldamise lepingu alusel, hiljemalt kuu 15. päevaks. Seda toetust makstakse ilma eraldi taotluseta.

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 12 · Toetuste piirmäärad § 1 p 4 · sauevald.ee

Määruse tekst
hoolduspere toetus 240 eurot kuus;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 4

Reklaam

Lapse ühekordne vajaduspõhine toetus

kuni130 €aastas

Toetust saab pere, kelle sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta jääb alla kolmekordse toimetulekupiiri. Sellega hüvitatakse lapsele ostetud prillide, koolitarvete, riiete või jalatsite kulud ning lastelaagris või huvitegevuses osalemise kulud. Taotlusele tuleb lisada nii sissetulekut tõendavad dokumendid kui ka kuludokumendid, mis ei tohi olla vanemad kui 12 kuud.

Taotlemine: SPOKU iseteenindus

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 27 · Toetuste piirmäärad § 1 p 17 · sauevald.ee

Määruse tekst
lapse ühekordne vajaduspõhine sotsiaaltoetus kuni 130 eurot aastas.

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 17

Terviseabi toetus

kuni440 €aastas

Toetus hüvitab retseptiravimite, abivahendite, meditsiiniseadmete, ohutust tõstvate andurite, rehabilitatsiooniteenuse, hambaravi (sh proteeside), õendusabi ja taastusravi omaosalust. Lapsega seotult saab seda taotleda puudega lapse vanem või eestkostja oma puudega lapse eest, kui leibkonna sissetulek ühe liikme kohta jääb alla kolmekordse toimetulekupiiri. Hambaravi hüvitatakse tingimusel, et Tervisekassa on riikliku hüvitise juba välja maksnud. Makstakse kuni piirmäärani, kuid mitte rohkem kui on tegelikud kulud.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 21 · Toetuste piirmäärad § 1 p 7 · sauevald.ee

Määruse tekst
terviseabi toetus kuni 440 eurot aastas;

Sotsiaaltoetuste ja toetuste piirmäärade ja ühekordselt makstavate toetuste suuruse kehtestamine § 1 p 7

Eralasteaia ja -lapsehoiu koha toetus

kuni483 €kuus

Toetust makstakse eralasteaiale või -lapsehoiule, et vähendada lapsevanema tasutavat kohatasu. Laps ja vähemalt üks vanem peavad olema toetuse maksmise aasta 1. jaanuari seisuga Saue valla elanikud. Kui teenusepakkuja piirab kohatasu 20 protsendini Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, on toetus kuni 483 eurot kuus. Kui piirangut ei ole, on toetus kuni 300 eurot kuus ja seda makstakse ainult siis, kui mõlemad vanemad või üksikvanem on Saue valla elanikud. Raske või sügava puudega lapse eest, kellele on soovitatud tõhustatud tuge või erituge, kaetakse kogu kohamaksumus.

483 €
teenuse pakkuja, kes fikseerib lapsevanema kohatasu ülempiiriks 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast
300 €
teenuse pakkuja, kes ei fikseeri kohatasu ülempiiri; mõlemad vanemad või üksikvanem on 1. jaanuari seisuga Saue valla elanikud
50% maksimummäärast
ühe või mõlema vanema elukoht ei ole 1. jaanuari seisuga Saue vallas (vanem ei ole üksikvanem) ja alla 3-aastasele lapsele pakutud munitsipaallasteaia kohast on loobutud
100% kohamaksumusest
raske või sügava puudega laps, kellele on nõustamismeeskonna otsusega soovitatud tõhustatud tuge või erituge ja vallavalitsus on koha kinnitanud

Taotlemine: SPOKU iseteenindus

Allikad: Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 4 lg 1 p 1; § 4 lg 2; § 4 lg 3; § 4 lg 4; § 3 lg 6; § 5 lg 1 () · sauevald.ee

Määruse tekst
toetuse suurus teenuse pakkujale, kes rakendab põhimõtet, et lapsevanemate või üksikvanema poolt kaetav kohatasu ühes kuus ühe lapse kohta ei ületa 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, on kuni 483 eurot kalendrikuus. Toetus lapse kohta kuus ei ole suurem kui hinnakirja järgne kohamaksumus, millest on lahutatud 20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 4 lg 1 p 1

Toetuse suurus teenuse pakkujale, kes ei soovi fikseerida lapsevanema poolt kaetava kohatasu osa maksimaalset määra, on kuni 300 eurot kalendrikuus, kuid mitte suurem kui hinnakirja järgne kohamaksumus lapse kohta kuus, kui mõlemad lapsevanemad või üksikvanem on toetuse maksmise aasta 1. jaanuari seisuga Saue valla elanik(ud).

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 4 lg 2

Lapse eest, kelle ühe või mõlema vanema elukoht ei ole Rahvastikuregistri andmetel Saue vallas toetuse maksmise aasta 1. jaanuari seisuga ja kelle vanem ei ole käesoleva määruse mõistes üksikvanem, makstakse toetust 50% toetuse maksimummäärast juhul, kui lapsele on pakutud kohta Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius, kuid vanem on alla 3 aasta vanusele lapsele pakutud kohast loobunud ja eelistab eralasteaeda või -hoidu.

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 4 lg 3

Toetuse suurus on 100% raske või sügava puudega lapse kohamaksumusest kuus, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on lapsele soovitatud alusharidusseaduse mõistes tõhustatud tuge või erituge ja seda rakendatakse ning Saue vallavalitsus on kinnitanud oma korraldusega lapsele koha eralasteaias või -lapsehoius.

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 4 lg 4

Toetust ei maksta lapse eest, kes on saanud jooksva aasta 1. oktoobriks vähemalt 3- aastaseks ja kellele on pakutud kohta Saue valla munitsipaallasteaias.

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 3 lg 6

Toetuse saamiseks esitab teenuse pakkuja Saue Vallavalitsusele taotluse Saue valla taotluste esitamise ja menetlemise infosüsteemis SPOKU.

Eralasteaia ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord § 5 lg 1

Toitlustustoetus (lasteaia/lastehoiu toidukulu)

kuni1 €päevas

Toetuse liik: Lasteaia päevatoidu toetus

Toetus kompenseerib Saue valla munitsipaal- või eralasteaias ja -lapsehoius käiva lapse toidukulu päevamaksumust kuni 1 euro ulatuses lapse kohta toidupäeva eest. Toetust saab laps, kes koos mõlema vanema või üksikvanemaga on toetuse saamise aasta 1. jaanuari seisuga Saue valla elanik. Sama toetus kehtib ka Saku valla Laagri piirkonna lasteaias käiva Saue valla lapse eest. Juulikuu eest toetust ei maksta.

Allikas: Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord § 4 lg 1; § 4 lg 3; § 4 lg 5; § 4 lg 7 ()

Määruse tekst
Toitlustustoetuse piirmäär on kuni 1 euro ühe lapse kohta ühe toidupäeva eest.

Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord § 4 lg 1

Toitlustoetust makstakse lapse eest, kes koos mõlema vanema või üksikvanemaga on toetuse saamise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanik.

Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord § 4 lg 3

Toitlustustoetus kehtib Saku valla elanikuna Eesti rahvastikuregistris registreeritud lapse vanemale, kui laps kasutab kohta Nõlvaku Lasteaias või mõnes teises Laagri piirkonna lasteaias vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Saku Vallavalitsuse vahel sõlmitud koostöölepingule.

Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord § 4 lg 5

Toitlustustoetust ei maksta juulikuu eest.

Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord § 4 lg 7

Õpilaste tunnustamine

500 €ühekordselt

Rahaline preemia Saue valla üldhariduskooli või kutseõppeasutuse õpilasele silmapaistvate õpitulemuste või olümpiaadisaavutuste eest. Preemiat makstakse näiteks gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetamise, riigieksami tippskoori või rahvusvahelise, vabariikliku või maakondliku aineolümpiaadi hea koha eest. Tunnustusele on õigus õpilasel, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga Saue vald.

500 €
gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga
300 €
gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga
300 €
kutseõppeasutuse lõpetamine kiitusega
200 €
riigieksam eesti keeles/matemaatikas 95-99 punkti
500 €
riigieksam eesti keeles/matemaatikas 100 punkti
300 €
võõrkeele riigieksamit asendav rahvusvaheline eksam, tase C2
500 €
1.-6. koht/medal rahvusvahelisel aineolümpiaadil/-konkursil
300 €
1.-6. koht vabariiklikul aineolümpiaadil/-konkursil
100 €
1. koht maakondlikul aineolümpiaadil/-konkursil

Taotlemine: SPOKU iseteenindus

Võrdlus: õpilaste tunnustamine teistes valdades ja linnades (80–600 € ühekordselt)

Allikad: Saue valla õpilaste tunnustamise kord § 2 lg 1; § 2 lg 2; § 2 lg 3; § 3 lg 1 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Vallavalitsuse tunnustusele on õigus õpilasel, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel rahalise preemia taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga Saue vald.

Saue valla õpilaste tunnustamise kord § 2 lg 1

Rahalise preemia taotlemiseks õpilasele tuleb esitada vallavalitsuse vastavas elektroonilises keskkonnas vormikohane taotlus (edaspidi taotlus) ja lisada tunnustuse määramise aluseks olevate dokumentide koopiad.

Saue valla õpilaste tunnustamise kord § 3 lg 1

Õpilasvahetuse ja välisõppe stipendium

kuni1600 €ühekordselt

Stipendium 14–26-aastasele Saue valla õpilasele või üliõpilasele, kes läheb õpilasvahetusse või õppima välismaale. Toetus on kuni 800 eurot ühe semestri või kuni 1600 eurot õppeaasta või kahe semestri eest, kokku kuni 1600 eurot kalendriaastas. Taotlejal peab olema Saue vald elukohaks taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga ning ta peab silma paistma õpitulemuste, võistlustulemuste, ühiskondliku tegevuse või vallale olulise erialavalikuga.

800 €
üks semester
1600 €
õppeaasta või kaks semestrit

Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: stipendiumi kasutamise perioodile eelnevalt 1. maiks või 1. novembriks

Allikad: Õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 2 lg 2; § 2 lg 4; § 2 lg 5; § 3 lg 1; § 3 lg 4 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Stipendiumi suurus ühele õpilasele või üliõpilasele on kuni 800 (kaheksasada) eurot üheks semestriks või kuni 1 600 (üks tuhat kuussada) eurot õppeaastaks või kaheks semestriks. Ühel kalendriaastal ühele taotlejale eraldatav maksimaalne stipendiumisumma kokku on 1600 (üks tuhat kuussada) eurot.

Õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 2 lg 2

Stipendiumit on õigus taotleda 14-26-aastasel õpilasel või üliõpilasel, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel on stipendiumi taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga Saue vald.

Õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 2 lg 4

Stipendiumi saamiseks esitab õpilane või tema seaduslik esindaja või üliõpilane vallavalitsusele taotluse koos vajalike lisadokumentidega Saue valla taotluste esitamise ja menetlemise infosüsteemis SPOKU stipendiumi kasutamise perioodile eelnevalt 1. maiks või 1. novembriks.

Õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 3 lg 1

Minimaalne õppeaeg, mille puhul stipendium määratakse, on õpilaste puhul üks õppeaasta ja üliõpilaste puhul üks semester.

Õpilasvahetuse stipendiumi ning üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 3 lg 4

Huvitegevuse toetus erahuvikoolides ja -spordiklubides

25 €kuus

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Saue valla kuni 19-aastase, üldharidus- või põhikoolijärgses kutseõppes õppiva lapse õppetasu erahuvikoolis või -spordiklubis väheneb valla toetuse võrra. Toetust makstakse otse huvikoolile, kes on kohustatud vähendama lapsevanema tasutavat õppetasu toetuse võrra, välja arvatud suvekuudel (juuni, juuli ja august). Toetust makstakse ühe lapse kohta ainult ühes huvikoolis ühel huvialal ja huvikool peab osutama tegevust vähemalt üheksa kuud kaheteistkümnest toetatavast kuust. Alaealise lapse eest makstakse toetust siis, kui nii lapse kui ka mõlema vanema või üksikvanema elukoht on toetuse väljamaksmise aasta 1. jaanuari seisuga Saue vald; täisealise puhul piisab tema enda elukohast. Kui pere registreerib end Saue valla elanikuks aasta jooksul, makstakse toetust registreerimisele järgnevast kuust.

Taotlemine: SPOKU iseteenindus (huvikool esitab)

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Saue valla laste ja noorte huvitegevuse toetamise kord erahuvikoolides ja eraspordiklubides § 2 p 1-2; § 4 lg 1; § 3 lg 1; § 4 lg 2-4; § 6 lg 1 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Huvitegevuse toetuse suurus on 25 eurot Saue valla lapse kohta kuus, kuid mitte rohkem kui lapse eest vastaval kuul enne huvitegevuse toetuse mahaarvamist tasumisele kuuluv õppetasu.

Saue valla laste ja noorte huvitegevuse toetamise kord erahuvikoolides ja eraspordiklubides § 4 lg 1

Alaealise Saue valla lapse eest makstakse huvikoolile huvitegevuse toetust ja baastoetust tingimusel, et nii lapse, kui tema mõlema vanema või üksikvanema elukoht on toetuse väljamaksmise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vald.

Saue valla laste ja noorte huvitegevuse toetamise kord erahuvikoolides ja eraspordiklubides § 3 lg 1

Huvitegevuse toetuse saamiseks esitab toetuse saaja ametiasutusele taotluse SPOKU-s.

Saue valla laste ja noorte huvitegevuse toetamise kord erahuvikoolides ja eraspordiklubides § 6 lg 1

Lasterikaste perede kodutoetus

kuni12 000 €ühekordselt

Maksja: Riik

Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

12 000 €
esmakordsel taotlemisel
6000 €
kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee

Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.

§ 1

taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.

§ 2 p 7

laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;

§ 2 p 3

leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;

§ 2 p 4

Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 3

Omandada võib ühe eluruumi.

§ 4 lg 3

Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 2

Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 3

Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.

§ 6 lg 2

Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.

§ 7 lg 1

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.

§ 7 lg 2

12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;

§ 7 lg 3 p 1

6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.

§ 7 lg 3 p 2

Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.

§ 8 lg 1

Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.

§ 8 lg 2

Toetust antakse voorupõhiselt.

§ 9 lg 1

Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 9 lg 2

Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 9 lg 3

Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

§ 9 lg 4

Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.

§ 10 lg 6

Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

§ 10 lg 10

Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.

§ 10 lg 13

Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.

§ 10 lg 15

EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.

§ 17 lg 1

Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.

§ 21 lg 1

EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.

§ 21 lg 4

kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;

§ 26 lg 2 p 6

Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.

§ 28 lg 3

Lapsetoetus

80 €kuus

Maksja: Riik

Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

80 €
pere esimese ja teise lapse kohta
100 €
pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: lapsetoetus Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

§ 17 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lasterikka pere toetus

450 €kuus

Maksja: Riik

Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.

450 €
kolme kuni kuut last kasvatav pere
650 €
seitset või enamat last kasvatav pere

Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 21 lg 1

Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.

§ 21 lg 2

Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.

§ 21 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

1000 €kuus

Toetuse liik: Mitmike toetus

Maksja: Riik

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.

§ 21¹ lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.

§ 21¹ lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

§ 31

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendamistoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 23 lg 1

Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

§ 23 lg 2

Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 23 lg 3

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Ajateenija lapse toetus

900 €kuus

Maksja: Riik

Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus või e-post, koos Kaitseressursside Ameti väljastatud ajateenistusse asumise tõendiga

Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.

§ 54 lg 11

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 54 lg 13

Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.

§ 64 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 64 lg 5²

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.

§ 5 lg 1

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.

§ 5 lg 2

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.

§ 5 lg 3

andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;

§ 3 lg 5 p 11

Kohtumenetlusaegne elatisabi

200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest

Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal

§ 47

Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.

§ 49 lg 1

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus

§ 49 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 49 lg 3

Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.

§ 49 lg 4

Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 1

Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 52 lg 1

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.

§ 53 lg 1

Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile

§ 57 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Täitemenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

§ 50 lg 1

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.

§ 50 lg 2

Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.

§ 50 lg 3

Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.

§ 50 lg 4

Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.

§ 50 lg 5

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

§ 51 lg 2

Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

§ 52 lg 5

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.

§ 53 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Pankrotimenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.

§ 50¹ lg 1

Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.

§ 50¹ lg 2

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.

§ 50¹ lg 3

Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.

§ 50¹ lg 4

Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.

§ 51 lg 5

Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 6

Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 52 lg 1¹

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 1¹

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Üksikvanema lapse toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 19 lg 1

Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

§ 19 lg 2

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.

§ 19 lg 3

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

§ 4 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.

§ 12 lg 4

Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.

§ 12 lg 7

Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.

§ 14 lg 3

Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 2

Toitjakaotustoetus

347,82 €kuus

Maksja: Riik

Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

§ 19¹ lg 1

Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

§ 19¹ lg 2

Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

§ 19¹ lg 4

Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

§ 19¹ lg 5

Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 19¹ lg 6

Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

§ 19¹ lg 8

Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.

§ 19¹ lg 9

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

§ 14 lg 5

Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale

15 €kuus

Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus

Maksja: Riik

Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega

Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

§ 135 lg 1

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

§ 135 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

§ 135 lg 3

Kulude hüvitamine

Lasteasutuse toetus

Omaosaluse tegelik kulu

Toetus katab kooli, lasteaia või lapsehoiu toidu ja kohatasu selle osa, mille tasub vanem. Üldjuhul saab toetust pere, kelle sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta jääb alla kolmekordse toimetulekupiiri. Sissetulekupiir ei kehti keskmise, raske või sügava puudega lapse toidukulude puhul, kui eriarsti otsuses on märgitud haigusest tulenevad täiendavad toidukulud, ega raske või sügava puudega lapse kohatasu puhul erilasteaias, erirühmas või kohandatud lapsehoius. Lapsehoiu kohatasu lapse eest, kes ei käi hoius puude tõttu, hüvitatakse siis, kui vähemalt pooleteiseaastasele lapsele ei ole võimalik pakkuda kohta Saue valla munitsipaallasteaias. Eritoidu kulusid hüvitatakse kuni 100 eurot kuus ja lapsehoiu kohatasu kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Toetus makstakse üldjuhul otse teenuse osutajale.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 22 · Toetuste piirmäärad § 1 p 16 ja 18 · sauevald.ee

Õpilaskodu ja pikapäevarühma toetus

Omaosaluse tegelik kulu

Toetust makstakse õpilaskodu või pikapäevarühma kulude katteks, kui osa lapse kuludest kaetakse riiklikest vahenditest, kui pere sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta jääb alla kolmekordse toimetulekupiiri, või kui laps on Saue valla eestkostel. Taotlusele tuleb lisada sissetulekut tõendavad dokumendid ja õppeasutuse tõend. Toetus määratakse õppeaasta lõpuni ja makstakse üldjuhul otse teenuse osutajale.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaaltoetuste kord § 25 · sauevald.ee

Koolilõuna toetus (tasuta koolilõuna / hinnavahe kompenseerimine)

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolilõuna toetus

Statsionaarses õppevormis põhiharidust omandavale Saue valla elanikust õpilasele (või Saue valla munitsipaalkoolis / Laagri Koolis õppivale õpilasele) tagatakse tasuta koolilõuna — riigieelarvelise koolilõuna toetuse ja tegeliku hinna vahe kompenseeritakse, kas läbi kooli/toitlustaja arve või lapsevanemale kuludokumentide alusel.

Allikas: Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord ning päevamaksumuse kompenseerimise kord § 3 lg 1 ()

Määruse tekst
Statsionaarses õppevormis põhiharidust omandavale õpilasele, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistris märgitud Saue vald (edaspidi Saue valla õpilane) või kes õpib Saue valla munitsipaalkoolis või Laagri Koolis, tagatakse tasuta koolilõuna.

Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord ning päevamaksumuse kompenseerimise kord § 3 lg 1

Lasteaia osalustasu soodustus

50%kuus

Munitsipaallasteaia või -hoiu osalustasu (20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast) väheneb, kui laps ja mõlemad vanemad või üksikvanem on Saue valla elanikud. Alla 1,5-aastase lapse eest on soodustus 40 protsenti ja vanema lapse eest 50 protsenti; pere teisele samaaegselt lasteasutuses käivale lapsele vastavalt 70 või 75 protsenti. Kolme või enama alaealise lapsega peres on osalustasu kõigi laste eest tasuta. Soodustus ei kehti suvises valverühmas.

40 €
laps alla 1a6k (seisuga 01.08.2026), laps ja mõlemad vanemad (või üksikvanem) Saue valla elanikud
70 €
sama, perekonna teine samaaegselt lasteasutuses käiv laps
50 €
laps 1a6k või vanem (seisuga 01.08.2026), laps ja mõlemad vanemad (või üksikvanem) Saue valla elanikud
75 €
sama, perekonna teine samaaegselt lasteasutuses käiv laps
100 €
perekonnas kolm või enam alaealist last

Taotlemine: ARNO

Allikad: Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 2; § 4 lg 1; § 4 lg 1 p 2; § 4 lg 11 p 1-2; § 4 lg 1 p 3; § 4 lg 2; § 4 lg 3; § 4 lg 4 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Osalustasu suurus on ühe lapse kohta summa, mis moodustab 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus.

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 2

40% lapsevanema poolt tasutavast osalustasust kuus ehk lapsevanem tasub kohatasu lapse eest 12% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 1

kui perekonnas on kaks last, kes käivad üheaegselt lasteasutuses, siis teise lapse eest on soodustus 70% osalustasust kuus ehk lapsevanem tasub kohatasu lapse eest 6% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 1 p 2

kui perekonnas on kolm või enam alaealist last, kellel on ühised mõlemad vanemad või kes kõik on Eesti rahvastikuregistris registreeritud samal aadressil Saue valla elanikena, on soodustuse suurus kõigi lasteasutuses käivate laste eest 100% osalustasust kuus.

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 1 p 3

Lõike 1 punktides 1 ja 2 ja lõike 11 punktides 1 ja 2 sätestatud osalustasu soodustused kehtivad vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Saku Vallavalitsuse vahel sõlmitud koostöölepingutele kohta kasutava lapse vanemale juhul, kui laps ja mõlemad vanemad või üksikvanem on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Saku valla elanikud.

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 2

Osalustasu soodustused ei rakendu suvises valverühmas koha kasutajatele.

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 3

Lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 11 punktides 1 ja 2 sätestatud soodustused rakenduvad soodustuse saamise õigusega isikutele ilma täiendava avalduse esitamiseta. Kui Eesti rahvastikuregistri andmed ei kajasta perekonna tegelikku liikmelisust, samuti lõike 1 punktis 3 ning lõike 11 punktis 3 sätestatud juhul, on isik kohustatud soodustuse saamiseks esitama avalduse Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO.

Saue valla munitsipaallasteaias või -hoius vanema poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord § 4 lg 4

Asendushooldusteenus

Omaosaluse tegelik kulu

Asendushooldusteenus tagab lapsele pika- või lühiajaliselt heaolu ja õigused, peresarnased elutingimused ning turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna, valmistades last ette võimetekohaseks iseseisvaks toimetulekuks täiskasvanuna. Teenust osutab hoolduspere, perekodu või asenduskodu — last vahetult hooldab hoolduspere vanem, perevanem või kasvataja. Last suunatakse teenusele lühiajaliselt või perioodiliselt, kui perest või lapsest tulenevatel põhjustel ei ole ajutiselt võimalik sünniperes last hooldada, kuid perre naasmine on eeldatavasti võimalik. Lapse kulude katmise ulatuse ja viisi otsustab vallavalitsus, arvestades seadusega kehtestatud lapse isiklike kulude keskmist ulatust ja hoolduspere vanemale makstava toetuse minimaalset suurust.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 23 lg 1-2, 4; § 23 lg 8 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Asendushooldusteenusel oleva isiku kulude katmise ulatuse ja viisi otsustab vallavalitsus arvestades sotsiaalhoolekande seaduses toodud lapse isiklike kulude keskmist ulatust kuus ja nendele kehtestatud miinimumi suurust aastas ning hoolduspere vanemale makstava toetuse minimaalset suurust.

Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 23 lg 8

Järelhooldusteenus

Omaosaluse tegelik kulu

Järelhooldusteenus toetab asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva inimese iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. Teenus tagatakse eestkostel kasvanud või asendushoolduselt ellu astunud noorele, kes jätkab katkenud õpinguid ja vajab igapäevaeluliste toimingute korraldamisel rohkem tuge, kui teiste teenuste ja toetustega on võimalik pakkuda. Teenus tagatakse ka noorele, kes erivajadusest tulenevalt vajab iseseisva elu alustamiseks või õpingute jätkamiseks rohkem tuge kui eakaaslased. Kulude katmise ulatuse ja viisi otsustab vallavalitsus, arvestades seadusega kehtestatud lapse isiklike kulude keskmist ulatust.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 24 lg 1-2; § 24 lg 3 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Järelhooldusteenusel oleva isiku kulude katmise ulatuse ja viisi otsustab vallavalitsus arvestades sotsiaalhoolekande seaduses toodud lapse isiklike kulude keskmist ulatust kuus ja nendele kehtestatud miinimumi suurust aastas.

Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 24 lg 3

Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Maksja: Riik

Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.

Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega

Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee

Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 1

Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:

§ 2 lg 1

Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

§ 2 lg 3

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 1

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 2

Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.

§ 3 lg 3

Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.

§ 3 lg 5

Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.

§ 3 lg 6

Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.

§ 4 lg 1

Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.

§ 4 lg 2

Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.

§ 5 lg 1

Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.

§ 5 lg 2

Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.

§ 5 lg 3

sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

§ 43 lg 2 p 8

Ema vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.

§ 35 lg 1

Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

§ 35 lg 3

Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

§ 35 lg 6

Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 35 lg 7

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.

§ 34 lg 7

Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.

§ 45 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;

§ 39 lg 3 p 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Isa vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.

§ 36 lg 1

Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.

§ 36 lg 2

Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 36 lg 3

Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.

§ 36 lg 4

Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.

§ 36 lg 5

Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

§ 36 lg 6

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.

§ 34 lg 8

Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:

§ 46 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Jagatav vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 1

Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.

§ 37 lg 2

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 4

Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.

§ 34 lg 9¹

Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

§ 6 lg 1 (kordamööda)

Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.

§ 46¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 46 lg 2

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.

Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.

§ 38 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

§ 38 lg 2

Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

§ 38 lg 3

Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 4

Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 5

Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.

§ 38 lg 6

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

§ 39 lg 4

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Vajaduspõhine

Erivajadustega laste ja noorte ning toimetulekuraskustes perede laste ja noorte huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

7-19-aastaste, üldhariduskoolis või põhikoolijärgses kutseõppes õppivate, vähemalt ühe vanemaga Saue vallas elavate noorte huvihariduse/-tegevuse (vahendid, õppemaksud, ürituste osalemiskulud, transport) kulude kompenseerimine. Kaks eraldi sihtrühma — erivajadusega noored ja toimetulekuraskustes perede noored — mille jaoks tuleb esitada eraldi taotlus (§5 lg 1), kuid mõlemale tingimusele vastava noore eest makstakse kokku kuni 800 eurot aastas (§3 lg 5). Rahastatakse eelkõige riigieelarvest Saue vallale eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetuse vahenditest.

400 €
noorel on sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud puue
400 €
leibkonna kolme kuu keskmine sissetulek liikme kohta on alla kolmekordse toimetulekupiiri
800 €
mõlemad ülaltoodud tingimused täidetud korraga (puue JA toimetulekuraskus)

Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: iga aasta 10. detsembriks

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Saue valla erivajadustega laste ja noorte ning toimetulekuraskustes perede laste ja noorte huvihariduse ja huvitegevuse toetuse eraldamise tingimused ja kord § 3 lg 3-5 () · sauevald.ee

Loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Toetab 7-19-aastaste laste ja noorte loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia huvihariduses ja -tegevuses osalemist — vahendite hankimist, võistlustel/üritustel osalemist, transporti. Taotlejaks on Saue vallas tegutsevad juriidilised isikud ja Saue Vallavalitsuse hallatavad asutused (üldharidus- ja huvikoolid, erahuvikoolid ja -ringid, külaseltsid, külakeskused) — mitte lapse pere ise. Määrus on tähtajaline: kehtib ainult 09.03.2026-31.12.2026, ühekordne taotlusvoor tähtajaga 27.03.2026.

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikas: Saue valla loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia huvihariduse ja huvitegevuse toetuse eraldamise tingimused ja kord § 3; § 5 lg 6 ()

Määruse tekst
Saue vallavalitsus otsustab korraldusega toetuse eraldamise koos toetuse suurusega kahe nädala jooksul peale taotluste esitamise tähtaega.

Saue valla loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia huvihariduse ja huvitegevuse toetuse eraldamise tingimused ja kord § 5 lg 6

Erakooli toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Eraüldhariduskooli toetus

Toetus makstakse eraüldhariduskooli pidajale (mitte otse perele), iga Saue valla elanikuna registreeritud 7-19-aastase õpilase eest, et võimaldada tal omandada haridust erakoolis. Kehtib põhikooli-/gümnaasiumiastme õpilastele tegevusluba omavas erakoolis. Erivajadusega (raske/sügava puudega) õpilase eest makstakse täiendavat toetust 100% vanema makstavast õppemaksust.

Allikas: Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 1; § 4 lg 3 ()

Määruse tekst
Saue valla eelarvest erakooli pidajale eraldatava toetuse suurus kalendrikuus õpilase kohta saadakse, kui lahutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega jooksvaks aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt makstav toetus õppekoha tegevuskulude katteks.

Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 1

Erivajadusega õpilase puhul makstakse erakoolile täiendavat toetust, mille suurus on 100% erivajadusega õpilase vanema poolt makstavast õppemaksust õpilase kohta kuus.

Erakooli toetamise kord ning toetuse määrad § 4 lg 3

Teenused

Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus

Mitterahaline toetus

Lapsehoiuteenust osutatakse kuni 18-aastasele raske või sügava puudega Saue valla elanikust lapsele, et toetada hooldajat ja vähendada hoolduskoormust. Teenuse eest tasub pere omaosalusena 10%. Teenus on tasuta toimetulekutoetuse saajale ja perele, kelle kolme eelneva kuu keskmine sissetulek pereliikme kohta jääb alla kolmekordse toimetulekupiiri. See sihtrühm ei kuulu lasteasutuse toetuse alla — teenust reguleerib eraldi kord.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud vorm

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord · sauevald.ee

Õpilaste sõidusoodustused

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Saue valla üld- või kutsekeskhariduse statsionaarses õppes olevatel õpilastel on tasuta sõiduõigus elu- või viibimiskoha ja kooli vahel valla bussiliinidel. Kui vallaliini ei saa kasutada, kehtib tasuta sõit ka maakonna-, kaug- või rongiliinil. Väljaspool Harjumaad koolimajutusega kutsekeskharidust omandaval õpilasel on õigus tasuta sõidule kuni korra nädalas. Õigus kehtib õppeperioodil, iga õppeaasta 25. augustist 25. juunini.

tasuta
vallaliinidel elu-/viibimiskoha ja kooli vahel
tasuta
maakonnaliinil, kaugliinil, muul liinil või reisirongiliinil, kui vallaliini ei ole võimalik kasutada (valitakse odavaim variant)
tasuta
kutsekeskharidust omandav ja väljaspool Harjumaad koolimajutusega õppiv õpilane — kuni 1 kord nädalas õppeperioodil
tasuta
teises omavalitsuses asenduskoduteenusel olev õpilane

Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: kvartalile järgneva kuu viimaseks päevaks

Allikad: Saue valla õpilastele sõidusoodustuste andmise tingimused ja kord § 3 lg 1; § 3 lg 2; § 3 lg 3; § 3 lg 4-5; § 4 lg 1; § 5 lg 1-2 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Saue valla õpilasel on tasuta sõidu õigus elu- või viibimiskohast kooli ning koolist elu- või viibimiskohta vallaliinidel.

Saue valla õpilastele sõidusoodustuste andmise tingimused ja kord § 3 lg 1

Saue valla õpilasel on tasuta sõidu õigus elu- või viibimiskohast kooli ning koolist elu- või viibimiskohta maakonnaliinil, kaugliinil, muul liinil või reisirongiliinil, kui õpilasel ei ole võimalik elu- või viibimiskohast kooli või koolist elu- või viibimiskohta sõita vallaliinil. Kui elu- või viibimiskohast kooli ja koolist elu- või viibimiskohta sõit võimaldab maakonnaliini, kaugliini, muu liini ja reisirongiliinide vahel valikuid, siis tasuta sõitu võimaldatakse odavamal ühistranspordiliinil.

Saue valla õpilastele sõidusoodustuste andmise tingimused ja kord § 3 lg 2

Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavatel ja koolimajutust pakkuvates väljaspool Harju maakonda asuvates haridusasutustes õppivatel Saue valla õpilastel on õigustasuta elu- või viibimiskohast kooli ja koolist elu- või viibimiskohta sõiduks õppeperioodi jooksul, kuid mitte rohkem kui üks kord koolinädalas.

Saue valla õpilastele sõidusoodustuste andmise tingimused ja kord § 3 lg 3

Maakonnaliinidel või reisirongiliinidel tuleb õpilase tasuta sõidu õiguse saamiseks esitada taotlus Saue Vallavalitsusele. Taotluse esitab Saue valla õpilase eestkostja või asenduskoduteenuse osutaja.

Saue valla õpilastele sõidusoodustuste andmise tingimused ja kord § 4 lg 1

Tugiisikuteenus

Mitterahaline toetus

Tugiisikuteenus toetab inimese iseseisvat toimetulekut, kui ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi — juhendamist, motiveerimist ja iseseisvuse arendamist. Last kasvatavale isikule on täiendav eesmärk lapse hooldamine ja turvalise kasvukeskkonna tagamine. Lapsele endale osutatava teenuse eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga toetada lapse arengut, sealhulgas vajadusel puudega lapse hooldustoimingute sooritamist, ning tugiisik abistab arendavates tegevustes, juhendab igapäevaelus ja abistab suhtlemisel. Teenust saab taotleda Saue valla elanik, kes vajab tuge eelnimetatud eesmärkidel.

Taotlemine: taotlusvorm

Allikad: Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15 lg 1-3; § 15 lg 4 () · sauevald.ee

Määruse tekst
Tugiisikuteenust on õigus saada Saue valla elanikul, kes vajab tuge käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud eesmärkidel.

Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15 lg 4

Saue valla toetused

Lastetoetused Harjumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam