Määr.Otsing

Viljandi valla toimetulekutoetused

Viljandimaa omavalitsuste seas on Viljandi valla matusetoetus (300 € ühekordselt) suurim.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Matusetoetus

300 €ühekordselt

Ühekordne toetus matusekorraldajale matuse kulude osaliseks hüvitamiseks, kui lahkunu viimane elukoht rahvastikuregistris oli Viljandi vald. Erandkorras makstakse ka juhul, kui lahkunul puudub registrijärgne elukoht või mõnest teisest KOVist ei saa toetust (sh surnult sündinud laps). Taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul surmapäevast.

Taotlemine: SPOKU iseteenindus või taotlusvorm valla veebilehel · Tähtaeg: kolme kuu jooksul surmapäevast arvates

Võrdlus: matusetoetus teistes valdades ja linnades (200–450 € ühekordselt)

Allikad: Matusetoetuse maksmise tingimused ja kord § 6 lg 1; § 2 lg 1-2 () · viljandivald.ee

Määruse tekst
Matusetoetuse suurus on 300,00 (kolmsada) eurot.

Matusetoetuse maksmise tingimused ja kord § 6 lg 1

Ühekordne sotsiaaltoetus

kuni500 €ühekordselt

Toetuse liik: Erakorraline toetus

Ühekordne toetus vähekindlustatud isikule või perekonnale minimaalse toimetuleku säilitamiseks ja esmase puuduse vähendamiseks. Kuni 500-eurose toetuse otsustab sotsiaalkomisjon; alates 501 eurost otsustab vallavalitsus komisjoni ettepanekul — selle puhul määrus ülemmäära ei sätesta.

500 €
kuni 500 eurot — otsustab sotsiaalkomisjon

Taotlemine: taotlusvorm valla veebilehel, digiallkirjastatult või paberil

Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 11 lg 4; § 11 lg 5 () · viljandivald.ee

Määruse tekst
Ühekordne sotsiaaltoetus summas kuni 500 eurot määratakse komisjoni otsusega.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 11 lg 4

Ühekordne sotsiaaltoetus alates summast 501 eurot määratakse vallavalitsuse korraldusega komisjoni ettepanekul.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 11 lg 5

Reklaam

Toitjakaotustoetus

347,82 €kuus

Maksja: Riik

Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

§ 19¹ lg 1

Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

§ 19¹ lg 2

Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

§ 19¹ lg 4

Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

§ 19¹ lg 5

Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 19¹ lg 6

Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

§ 19¹ lg 8

Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.

§ 19¹ lg 9

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

§ 14 lg 5

Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale

15 €kuus

Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus

Maksja: Riik

Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega

Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

§ 135 lg 1

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

§ 135 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

§ 135 lg 3

Kulude hüvitamine

Toimetulekutoetus

Omaosaluse tegelik kulu

Riiklik, sotsiaalhoolekande seaduses ettenähtud toimetulekutoetuse skeem, mida Viljandi vald rakendab kohalikul tasandil: aluseks võetakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja Viljandi Vallavolikogu kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad (vt eraldi kirje "Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel" käesolevas failis).

Taotlemine: taotlusvorm valla veebilehel, digiallkirjastatult või paberil

Allikad: Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 9 lg 2 () · viljandivald.ee

Määruse tekst
Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduses ettenähtud korras, võttes aluseks kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi vastavalt elamuseaduse paragrahv 7 lõike 1 punktile 2 ja Viljandi Vallavolikogu poolt kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 9 lg 2

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis

60%päevas

Toetuse liik: Töötuskindlustushüvitis

Maksja: Riik

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Hüvitis on esimesed 100 päeva 60% ja edasi 40% inimese varasemast keskmisest päevatöötasust; sellel on ülem- ja alampiir. Hüvitist makstakse 180 päeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 päeva viie kuni kümne aasta ja 300 päeva vähemalt kümne aasta staaži korral; kõrge töötuse ajal kauem. Hüvitist ei saa, kui töösuhe lõppes töötaja enda soovil, poolte kokkuleppel või distsiplinaarsüüteo tõttu (seaduses on erandid). Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

60%
esimesest kuni 100. kalendripäevani
40%
101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni

Taotlemine: avaldus Töötukassale

Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 8, § 9, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord § 2 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9

Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:

§ 8 lg 1¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

§ 8 lg 1²

Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.

§ 8 lg 1⁵

Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

§ 9 lg 1

Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.

§ 9 lg 3

Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.

§ 9 lg 5

Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.

§ 2 lg 3

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Baasmääras töötuskindlustushüvitis

50%päevas

Maksja: Riik

Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele hüvitisele. Hüvitis ei sõltu varasemast palgast: see on päevas pool töötasu alammäärast. Hüvitist makstakse 180 päeva, kõrge töötuse ajal kuni 60 päeva kauem. Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

Taotlemine: avaldus Töötukassale

Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 6¹, § 8¹, § 9¹, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9

Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 6¹ lg 2

Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

§ 6¹ lg 4

Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 6¹ lg 6

Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.

§ 8¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 8¹ lg 2

Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.

§ 9¹ lg 1

Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

§ 9¹ lg 2

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Vajaduspõhine

Vältimatu sotsiaalabi toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Vältimatu sotsiaalabi

Toetus vältimatu sotsiaalabi vajaduse korral — makstakse põhjendatud taotluse alusel, koheselt kui ohus on inimese tervis või elu või kui hilisem maksmine tooks kaasa täiendavaid kulutusi. Ulatus on seotud riiklikult kehtestatud (kahekordse) toimetulekupiiri määraga, mis on riiklik ja muutub igal aastal.

Allikas: Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 6 lg 3 ()

Määruse tekst
Vältimatut sotsiaalabi toetust võib maksta ulatuses, mis tagab iga leibkonnaliikme kohta kehtiva kahekordse toimetulekupiiri summas sissetuleku. Vältimatut sotsiaalabi toetust määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 6 lg 3

Kriisitoetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Erakorraline toetus

Toetus isikule või perekonnale, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda (õnnetusjuhtum, tulekahju, kuritegu, pereliikme äkiline haigestumine vms). Suurus otsustatakse igal juhtumil eraldi, ilma fikseeritud summa või piirmäärata.

Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)

Allikas: Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 7 lg 3 ()

Määruse tekst
Kriisitoetuse suuruse määrab komisjoni ettepanekul Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhtumipõhiselt.

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord § 7 lg 3

Toimetulekutoetus

Vajaduspõhine

Maksja: Riik

Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks

Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis

Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

§ 131 lg 1

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 131 lg 2

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

§ 131 lg 3

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 4

Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 5

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.

§ 131 lg 6

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

§ 131 lg 9

Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 10

Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 11

Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

§ 131 lg 12

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

§ 132 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.

§ 132 lg 3

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.

§ 132 lg 6

Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,

§ 132 lg 6¹

Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

§ 132 lg 6²

Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.

§ 132 lg 7

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

§ 133 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.

§ 133 lg 2²

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

§ 133 lg 4

Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.

§ 133 lg 6

Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

§ 133 lg 7

Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,

§ 133 lg 7¹

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

§ 133 lg 9²

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 134 lg 1

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

§ 134 lg 2

Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

§ 134 lg 5

Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

§ 134 lg 6

Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.

§ 134 lg 7

Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

§ 134 lg 8

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

§ 13⁴ lg 1

Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.

§ 13⁴ lg 2

Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.

§ 156 lg 1

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

§ 2 lg 5 p 5

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5

Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

p 2

Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

p 2¹

eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine

§ 7 lg 1 p 2

Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Toimetulekutoetus

Viljandi Vallavalitsuse kehtestatud piirmäärad, mida kasutatakse riikliku toimetulekutoetuse arvutamisel eluruumi alaliste kulude katmiseks (vt "Toimetulekutoetus" käesolevas failis). Kaugküttega eluruumi kütte kulu arvestatakse tegelike kulude alusel normpinna kohta kuus (piirmäära ei kehtestata eraldi numbrina). Maamaksukulu piirmäär on väljendatud pindala, mitte eurosummana ("kolmekordne eluruumi normpind kalendriaastas") — "summa: 0" ülal on kohatäide, tegelik piirang on tingimuse tekstis.

12 €
eluruumi üür (kuni, € / m² normpinda / kuus)
5 €
korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu (kuni, € / m² normpinda / kuus)
5 €
korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse (kuni, € / m² normpinda / kuus)
5 €
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus (kuni, m³ / elanik / kalendrikuu)
10 €
soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia/kütuse maksumus (kuni, € / inimene / kuus)
7 €
kaugkütteta eluruumi kütte kütus (puit, brikett, kivisüsi, gaas, kombineeritud) (kuni, € / m² / kuus)
1000 €
kaugkütteta eluruumi küttepuude maksumuse hüvitamine (kuni, € kalendriaastas)
9 €
elektriküttega eluruumi kütteenergia (kuni, € / m² normpinda / kuus)
75 €
elektrienergia maksumus, üheliikmeline pere (kuni, € / kuus)
50 €
elektrienergia maksumus, iga järgnev pereliige (kuni, € / kuus)
0 €
maamaksukulud (kuni, kolmekordne eluruumi normpind, kalendriaastas — piirmäär eurodes ei ole tekstis, vaid pindalakordajana)
0,5 €
hoone kindlustuse kulud (kuni, € / m² normpinda / kuus)
10 €
olmejäätmete veotasu (kuni, € / inimene / kuus)
10 €
eluasemelaen (kuni, € / m² normpinda / kuus)

Allikas: Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel § 2 ()

Reklaam

Koduteenuse tasust vabastamine

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Sotsiaalteenuse tasust vabastamine või soodustus

Kui teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslik olukord ei võimalda koduteenuse eest tasuda, hindab sotsiaalkomisjon taotleja ja tema ülalpidajate maksevõimekust ning otsustab, kas ja millises ulatuses vabastatakse taotleja koduteenuse eest tasumisest.

Taotlemine: taotlusvorm valla veebilehel, digiallkirjastatult või paberil

Allikad: Koduteenuse osutamise kord § 9 · viljandivald.ee

Määruse tekst
Kui teenust vajava isiku ja tema seadusjärgse(te) ülalpidaja(te) majanduslik olukord ei võimalda teenust vajaval isikul teenust kasutada, siis tuleb esitada vastavasisuline avaldus vallavalitsusele. Sotsiaalkomisjon hindab taotleja ja tema seaduslike ülalpidajate maksevõimekust ning otsustab, kas ja millises suuruses toetuse taotleja koduteenuse eest tasumisest vabastatakse.

Koduteenuse osutamise kord § 9 lg 2

Teenused

Tugiisikuteenus

Mitterahaline toetus

Lapsele, teda kasvatavale isikule või täisealisele isikule, kes vajab igapäevaelus toimetulekuks olulisel määral kõrvalabi, pakub vald tugiisikuteenust üldjuhul tasuta.

Allikad: Tugiisikuteenuse määramise ja osutamise kord § 6 · viljandivald.ee

Määruse tekst
Teenuse saajale on osutatav teenus üldjuhul tasuta.

Tugiisikuteenuse määramise ja osutamise kord § 6 lg 1

Varjupaigateenus

Mitterahaline toetus

Vald korraldab varjupaigateenust: minimaalselt voodikoht, pesemis-, toiduvalmistamise ja pesupesemise võimalus, toiduabi ning turvaline keskkond. Teenuse eest võib võtta tasu; tasust vabastamiseks või selle vähendamiseks tuleb esitada ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus.

Taotlemine: e-post ja digiallkirjastatud avaldus või avaldus vallavalitsuses

Allikad: Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 3, § 17 · viljandivald.ee

Määruse tekst
Varjupaigateenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale minimaalselt voodikoht, pesemis-, toiduvalmistamise ja pesupesemise võimalus, toiduabi ning turvaline keskkond.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 3 lg 1

Teenuse saajalt võib võtta temale osutatava teenuse eest tasu, mille suurus oleneb teenuse mahust ja teenuse osutaja poolt kehtestatud teenuse hinnast.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 17 lg 1

Teenuste eest tasumisest vabastamiseks või osaliseks vabastamiseks peab teenuse saaja esitama ametiasutusele ühekordse sotsiaaltoetuse taotluse.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 17 lg 3

Turvakoduteenus

Mitterahaline toetus

Vald korraldab turvakoduteenust: ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, perele või täisealisele isikule, kes vajab kaitset väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu ohu eest. Teenuse eest võib võtta tasu; tasust vabastamiseks või selle vähendamiseks tuleb esitada ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus.

Allikad: Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 10, § 17 · viljandivald.ee

Määruse tekst
Turvakoduteenuse sisuks on lapsele, lapsega/lastega perele või täisealisele isikule ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 10 lg 1

Teenuse saajalt võib võtta temale osutatava teenuse eest tasu, mille suurus oleneb teenuse mahust ja teenuse osutaja poolt kehtestatud teenuse hinnast.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 17 lg 1

Teenuste eest tasumisest vabastamiseks või osaliseks vabastamiseks peab teenuse saaja esitama ametiasutusele ühekordse sotsiaaltoetuse taotluse.

Varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse määramine ja korraldamine § 17 lg 3

Viljandi valla toetused

Toimetulekutoetused Viljandimaa teistes omavalitsustes →

Reklaam