Määr.Otsing

Võru valla taristu toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Kortermajale õueala toetus

kuni1500 €ühekordselt

Toetuse liik: Korteriühistu toetus

Toetus Võru valla korteriühistule (vähemalt 4 korteriomandiga, või mitu ühistut kokku vähemalt 10 korteriomandiga) parkla, jäätmemaja, haljasala, mängu-/spordiväljaku, rattahoidla vms rajamiseks/parendamiseks. Kuni 50% odavaimast hinnapakkumisest, ülemmäär 1500 eurot ühistu kohta (ühistute ühistaotluse puhul 1500 eurot iga ühistu kohta).

Taotlemine: taotlus vallavalitsusele, digiallkirjastatult e-postiga [email protected] või paberil

Allikad: Kortermajale toetuse andmise kord § 5 () · voruvald.ee

Määruse tekst
(2)Toetuse suurus toetatavateks tegevusteks on kuni 50% kogumaksumusest. Toetuse ülemmääraks on 1500 eurot. (3)Taotleja võib toetust taotleda mitmel korral, kuid kõik käesoleva määruse alusel saadud toetused kokku ei tohi ületada määruse § 5 lõikes 2 sätestatud määra. Kui taotlejaks on mitu korteriühistut ühiselt, siis on toetuse ülemmääraks 1500 eurot iga korteriühistu kohta.

Kortermajale toetuse andmise kord § 5

Erateede remondi toetus

kuni2000 €ühekordselt

Toetuse liik: Maapiirkondade juurdepääsuteede remonditoetus

Toetus elamu juurdepääsutee (eratee) remondiks, kui elamut kasutab aastaringseks elamiseks (rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga): sügava puudega isik, vanaduspensionär, või vähemalt kolm alaealist last koos neid kasvatava isikuga. Sama tee kohta saab toetust vaid üks kord 5 aasta jooksul. Ühe eratee remondi maksumus on kuni 2000 eurot; taotlused pingerida madalaima keskmise sissetuleku järgi.

Taotlemine: taotlus vallavalitsusele, digiallkirjastatult e-postiga [email protected] või paberil

Allikad: Erateede remondi toetusmeede § 2 lg 1; § 5 lg 2 () · voruvald.ee

Määruse tekst
Ühe abikõlbliku eratee remondi maksumus on kuni 2000 eurot.

Erateede remondi toetusmeede § 5 lg 2

Reklaam

Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas paiknevate kinnisasjade parendamiseks

kuni3000 €ühekordselt

Toetuse liik: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjuala toetus

Toetus füüsilisest isikust kinnisasja (sh korteriomandi) omanikule Võru vallas kuni 2 km kaugusel Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piirist, kui kinnisasjal on taotleja aastaringne rahvastikuregistrijärgne elukoht. Toetatakse eluruumi/hoone remonti, juurdepääsutee remonti, vee-/kanalisatsioonisüsteemi ehitust-remonti, hajaasustuse programmi või kaitseministri häiringute leevendamise meetme omaosalust, ja kortermaja parklat/jäätmemaja/mänguväljakut. Toetuse osakaal on 100% abikõlblikest kuludest, maksimaalselt 3000 eurot. Sama kinnisasja kohta toetust uuesti 5 aasta jooksul ei maksta, välja arvatud juhul, kui varem makstud toetus jäi alla 3000 euro: siis võib taotleda vahe, nii et kogusumma ei ületa 3000 eurot.

Taotlemine: taotlus vallavalitsusele, digiallkirjastatult e-postiga [email protected] või paberil · Tähtaeg: taotlusvoor 1. novembrist 2026 kuni 18. jaanuarini 2027

Allikad: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas paiknevate kinnisasjade parendamiseks § 4; § 2 lg 1 p 3 () · voruvald.ee

Määruse tekst
(1) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 %. (2) Toetuse maksimaalne summa on 3000 (kolm tuhat) eurot.

Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas paiknevate kinnisasjade parendamiseks § 4

Kui toetust on makstud, kuid § 4 lõikes 2 sätestatud maksimaalsest summast väiksemas summas, siis saab toetust taotleda, kuid toetuse summa ei tohi koos eelnevalt makstud toetuste summaga ületada § 4 lõikes 2 sätestatud maksimaalset toetuse summat.

Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas paiknevate kinnisasjade parendamiseks § 2 lg 1 p 3

Hajaasustuse programm

kuni6500 €ühekordselt

Võru vald osaleb riigi hajaasustuse programmis, mis toetab hajaasustusega piirkonnas asuva majapidamise joogivee kättesaadavuse, heitvee kanaliseerimise, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi (kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud) rajamist. Toetus on ühe majapidamise kohta kuni 6500 eurot ja kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest; oma- ja kaasfinantseering peab kokku olema vähemalt 33%. Taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist see majapidamine. Eelistatud on lastega pered, majapidamised, mille leibkonda kuulub sügava puudega inimene, ja vanaduspensionärid; valdkondade järjekord on veevarustussüsteemid, kanalisatsioonisüsteemid, juurdepääsuteed, autonoomsed elektrisüsteemid. 6500 euro piiri sisse arvestatakse ka viiel eelneval aastal programmist saadud toetus. 2026. aasta taotlusvoor oli avatud 2. veebruarist 2. aprillini.

Taotlemine: digiallkirjastatud taotlus e-postiga ([email protected]) või paberil vallavalitsusele

Võrdlus: hajaasustuse programm teistes valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)

Allikad: Hajaasustuse programmi taotluste läbivaatamise ja hindamise komisjoni moodustamine, eelistatud sihtrühma ja toetavate valdkondade prioriteetsuse määramine (Võru Vallavolikogu otsus nr 194, 11.03.2020) · voruvald.ee

Määruse tekst
3. Määrata hajaasustuse programmi toetavate valdkondade prioriteetsus järgmises järjestuses: 3.1. veevarustussüsteemid; 3.2. kanalisatsioonisüsteemid; 3.3. juurdepääsuteed; 3.4. autonoomsed elektrisüsteemid.
2. Määrata hajaasustuse programmi eelistatud sihtrühmaks lastega pered, majapidamised, mille leibkonda kuulub sügava puudega isik(ud) ning vanaduspensionärid.
maksimaalne toetus programmist ühele majapidamisele kokku on 6500 eurot, sh viiel eelneval aastal saadud toetus;

Kriisivalmiduse suurendamise toetus

kuni5000 €ühekordselt

Toetuse liik: Kriisivalmiduse toetus

Võru vallas registreeritud või püsivalt tegutsevad vabaühendused (MTÜ, selts, seltsing) ja vähemalt 18-aastased Võru valla elanikud saavad taotleda toetust kriisiolukorras kasutatavate joogivee võtmise kohtade rajamiseks. Toetus on kuni 5000 eurot ja katab abikõlblikud kulud täielikult, omafinantseeringut ei nõuta. Seda toetust võib taotleda lisaks projekti- või tegevustoetusele. Taotlus järgmise eelarveaasta toetuseks esitatakse jooksva aasta 31. detsembriks.

Taotlemine: taotlus vallavalitsusele · Tähtaeg: jooksva aasta 31. detsembriks

Allikas: Kultuuri, spordi, noorsootöö ning kogukonnategevuse toetamise kord § 8, § 11, § 12

Määruse tekst
Käesolev piirang ei laiene kaasfinantseerimistoetuse ega kriisivalmiduse suurendamise toetuse taotlemisele.

Kultuuri, spordi, noorsootöö ning kogukonnategevuse toetamise kord § 12 lg 2

Kulude hüvitamine

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Vajaduspõhine

Elamu rekonstrueerimise toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Toetus valla territooriumil asuva elamu (eraisikule) või kortermaja (selle haldamiseks loodud korteriühistule) katusekatte vahetuseks, küttesüsteemi või elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks. Kuni 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot eraisikule ja mitte rohkem kui 2000 eurot korteriühistule. Korduvtaotlemine lubatud, kuid kõik saadud toetused kokku ei tohi ületada seda piiri.

500 €
eraisikust elamuomanik — katusekatte vahetus, küttesüsteemi või elektrisüsteemi rekonstrueerimine
2000 €
korteriühistu — sama liiki kortermaja rekonstrueerimistööd

Allikas: Elamu rekonstrueerimise toetuse maksmise kord § 5 ()

Määruse tekst
(1) Elamu rekonstrueerimiseks saab toetust taotleda kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot. (2) Kortermaja rekonstrueerimiseks saab toetust taotleda kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.

Elamu rekonstrueerimise toetuse maksmise kord § 5

Võru valla toetused

Taristu toetused Võrumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam