Määr.Otsing

Võru linna lastetoetused

Võrumaa omavalitsuste seas on Võru linna puudega lapse hooldajatoetus (55 € kuus) teine suurim.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Sünnitoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.

320 €
iga sündinud lapse kohta
1000 €
iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.

§ 22 lg 1

Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

§ 22 lg 2

Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 22 lg 3

Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 4

Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 5

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.

§ 28 lg 4

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Sünnitoetus

1000 €ühekordselt

Makstakse kolmes osas lapse vanemale (või hoolduspere vanemale/eestkostjale), kes koos lapsega on olnud katkematult Võru linna elanik alates lapse sünnist kuni vastava tranši maksmise hetkeni. Taotleda tuleb kuue kuu jooksul. Surnult sünni puhul makstakse ühekordselt ainult I osa.

500 €
I osa — pärast lapse sünni registreerimist
200 €
II osa — lapse 1-aastaseks saamisel
300 €
III osa — lapse 3-aastaseks saamisel

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 29 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 1 () · voru.ee

Määruse tekst
Sünnitoetust on õigus taotleda kuue kuu jooksul: 1) lapse vanemal, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Võru linna elanik alates sünnist; … Toetust makstakse kolmes osas: 1) esimene osa pärast lapse sünni registreerimist; 2) teine osa lapse 1-aastaseks saamisel; 3) kolmas osa lapse 3-aastaseks saamisel.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 29

sünnitoetus: I osa 500 eurot, II osa 200 eurot ja III osa 300 eurot;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 1

Ranitsatoetus

100 €ühekordselt

Esmakordselt 1. klassi mineva lapse eest, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud katkematult Võru linn alates lapse kooliminemise aasta 1. jaanuarist. Taotleda saab alates 1. augustist.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Võrdlus: ranitsatoetus teistes valdades ja linnades (32–500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 31 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 3 () · voru.ee

Määruse tekst
Ranitsatoetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse eest, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on olnud katkematult Võru linn alates 1. jaanuarist lapse kooli minemise aastal.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 31

ranitsatoetus: 100 eurot;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 3

Reklaam

Puudega lapse hooldamise toetus

55 €kuus

Toetuse liik: Puudega lapse hooldajatoetus

Määratakse sügava, raske või keskmise puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale. Määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust, kuni puude raskusastme otsuse kehtivuse lõpuni, eestkoste/hoolduspere lepingu lõpuni, kuid mitte kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni.

55 €
keskmise puudega lapse hooldaja
80 €
raske puudega lapse hooldaja
200 €
sügava puudega lapse hooldaja

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 32 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 4 () · voru.ee

Määruse tekst
Toetus puudega lapse hooldamiseks määratakse sügava, raske või keskmise puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 32

puudega lapse hooldamise toetus: keskmise puudega lapse hooldajale 55 eurot kuus, raske puudega lapse hooldajale 80 eurot kuus ja sügava puudega lapse hooldajale 200 eurot kuus;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 4

Elluastumistoetus

500 €ühekordselt

Määratakse isikule, kelle üle oli seatud eestkoste ja kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Võru linn, kuue kuu jooksul alates isiku 18-aastaseks saamisest. Ei määrata isikule, kes on suunatud järelhooldusteenusele.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 35 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 7 () · voru.ee

Määruse tekst
Elluastumistoetus määratakse isikule, kelle üle oli seatud eestkoste ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Võru linn, kuue kuu jooksul alates isiku 18-aastaseks saamisest.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 35

elluastumistoetus: 500 eurot;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 7

Hoolduspere lapse isiklike kulude toetus

240 €kuus

Toetuse liik: Hoolduspere toetus

Määratakse hooldusperes eestkostel oleva lapse isiklike kulude katteks, alates taotluse esitamise kuust kuni lapse täisealiseks saamiseni (mitte kauemaks kui eestkoste kehtivuse lõpuni).

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 401 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 13 ()

Määruse tekst
Hoolduspere lapse toetus määratakse hooldusperes eestkostel oleva lapsele isiklike kulude katteks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 401

hoolduspere lapse isiklike kulude toetus: 240 eurot kuus;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 13

Järelhooldusteenusele suunatud noore isiklike kulude toetus

240 €kuus

Toetuse liik: Järelhooldusteenus

Määratakse järelhooldusteenusele suunatud, varem eestkostel olnud noorele isiklike kulude katteks, järelhooldusteenusel viibimise perioodiks.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 402 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 14 () · voru.ee

Määruse tekst
Järelhooldusteenusel oleva noore isiklike kulude toetus määratakse järelhooldusteenusele suunatud eestkostel olnud noorele isiklike kulude katteks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 402

järelhooldusteenusele suunatud noore isiklike kulude toetus: 240 eurot kuus;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 14

Reklaam

Lastelaagri toetus

kuni100 €ühekordselt

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Määratakse lastekaitsespetsialisti kirjalikul ettepanekul vanemale laagrikulude omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Kantakse teenuseosutaja arvelduskontole. Sissetulekust sõltuv toetus (§ 24 lg 2), konkreetne piirmäär § 25-s ei ole eraldi toodud.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 3 () · voru.ee

Määruse tekst
Lastelaagri toetus määratakse lastekaitsespetsialisti kirjalikul ettepanekul vanemale laagrikulude omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43

lastelaagri toetus: kuni 100% laagri maksumusest;

Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 3

Noorsootöö ja huvitegevuse toetus (erahuvikoolidele ja MTÜ-dele)

290 €aastas

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Toetus Võru linnas tegutsevatele erahuvikoolidele, MTÜ-dele vms taotlejatele, mis on suunatud 7–19-aastastele (iluvõimlemises 4–19-aastastele) Võru linna elanikest noortele, kes maksavad osalus- või õppetasu vähemalt üheksa kuud aastas. Antakse üheks eelarveaastaks kindla summana ühe lapse kohta (esimesel tegutsemisaastal koefitsiendiga 0,5). Erineb § 44 "huvitegevuse toetusest" — see toetus läheb taotlejale (kool/MTÜ), mitte lapsevanemale, ja pole sissetulekust sõltuv. 2026. aastal on toetus spordiklubidele 290 € ja muule huvitegevusele 270 € lapse kohta aastas (Võru Linnavalitsuse 13.02.2026 korraldus nr 69).

290 €
spordiklubi (nt jalgpall, korvpall, judo, võimlemine)
270 €
muu huvitegevus (nt tantsuõpe, käsitöö, robootika)

Taotlemine: taotlus linnaportaalis SPOKU · Tähtaeg: 15. novembriks

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Noorsootöö ja huvitegevuse toetus § 1 lg 3, § 4 lg 2 () · Lisa 3 () · voru.ee

Määruse tekst
Toetus on suunatud noortele: 1) kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Võru linnas ja; 2) kes on vanuses 7 kuni 19 aastat (iluvõimlemisega tegelevad lapsed ja noored vanuses 4 kuni 19 aastat) ning; 3) kes maksavad osalus- või õppetasu vähemalt üheksa kuu jooksul kalendriaastas või on selle maksmisest vabastatud taotleja juhtorgani otsuse alusel. … Toetus antakse sihtotstarbeliselt üheks eelarveaastaks kindla summana ühe lapse kohta, kes osaleb huvitegevuses vähemalt üheksa kuu jooksul. Nendele taotlejatele, kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähem kui üks aasta, antakse toetust esimesel aastal koefitsiendiga 0,5.

Noorsootöö ja huvitegevuse toetus § 1 lg 3, § 4 lg 2

Õpilase välisõppe stipendium

kuni1597,79 €ühekordselt

Toetuse liik: Õpilasvahetuse ja välisõppe stipendium

Ühekordne stipendium 15–18-aastasele õpilasele, kes soovib õppida välisriigis, kui ta on olnud rahvastikuregistri järgi Võru linna elanik vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist. Stipendium moodustub avaliku konkursi tulemusena vahemikus 958,67–1597,79 eurot ning selle eraldamisel arvestatakse õppeedukust, ühiskondlikku aktiivsust ning tegevust Võru linna heaks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt iga aasta 15. aprilliks.

Taotlemine: taotlus linnavalitsusele · Tähtaeg: iga aasta hiljemalt 15. aprilliks

Allikas: Õpilasele välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 1, § 2, § 3

Määruse tekst
Stipendiumi suuruseks on 958,67-1 597,79 eurot.

Õpilasele välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord § 1 lg 2

Lasterikaste perede kodutoetus

kuni12 000 €ühekordselt

Maksja: Riik

Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

12 000 €
esmakordsel taotlemisel
6000 €
kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee

Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.

§ 1

taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.

§ 2 p 7

laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;

§ 2 p 3

leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;

§ 2 p 4

Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 3

Omandada võib ühe eluruumi.

§ 4 lg 3

Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 2

Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 3

Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.

§ 6 lg 2

Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.

§ 7 lg 1

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.

§ 7 lg 2

12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;

§ 7 lg 3 p 1

6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.

§ 7 lg 3 p 2

Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.

§ 8 lg 1

Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.

§ 8 lg 2

Toetust antakse voorupõhiselt.

§ 9 lg 1

Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 9 lg 2

Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 9 lg 3

Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

§ 9 lg 4

Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.

§ 10 lg 6

Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

§ 10 lg 10

Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.

§ 10 lg 13

Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.

§ 10 lg 15

EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.

§ 17 lg 1

Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.

§ 21 lg 1

EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.

§ 21 lg 4

kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;

§ 26 lg 2 p 6

Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.

§ 28 lg 3

Lapsetoetus

80 €kuus

Maksja: Riik

Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

80 €
pere esimese ja teise lapse kohta
100 €
pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: lapsetoetus Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

§ 17 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lasterikka pere toetus

450 €kuus

Maksja: Riik

Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.

450 €
kolme kuni kuut last kasvatav pere
650 €
seitset või enamat last kasvatav pere

Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 21 lg 1

Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.

§ 21 lg 2

Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.

§ 21 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

1000 €kuus

Toetuse liik: Mitmike toetus

Maksja: Riik

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.

§ 21¹ lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.

§ 21¹ lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

§ 31

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Eestkostetava lapse toetus

240 €kuus

Toetuse liik: Eestkostetava toetus

Maksja: Riik

Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule

Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

§ 20 lg 1

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

§ 20 lg 2

Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 20 lg 3

Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

§ 20 lg 4

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendamistoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 23 lg 1

Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

§ 23 lg 2

Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 23 lg 3

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Ajateenija lapse toetus

900 €kuus

Maksja: Riik

Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus või e-post, koos Kaitseressursside Ameti väljastatud ajateenistusse asumise tõendiga

Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.

§ 54 lg 11

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 54 lg 13

Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.

§ 64 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 64 lg 5²

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.

§ 5 lg 1

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.

§ 5 lg 2

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.

§ 5 lg 3

andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;

§ 3 lg 5 p 11

Kohtumenetlusaegne elatisabi

200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest

Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal

§ 47

Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.

§ 49 lg 1

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus

§ 49 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 49 lg 3

Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.

§ 49 lg 4

Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 1

Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 52 lg 1

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.

§ 53 lg 1

Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile

§ 57 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Täitemenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

§ 50 lg 1

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.

§ 50 lg 2

Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.

§ 50 lg 3

Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.

§ 50 lg 4

Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.

§ 50 lg 5

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

§ 51 lg 2

Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

§ 52 lg 5

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.

§ 53 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Pankrotimenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.

§ 50¹ lg 1

Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.

§ 50¹ lg 2

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.

§ 50¹ lg 3

Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.

§ 50¹ lg 4

Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.

§ 51 lg 5

Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 6

Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 52 lg 1¹

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 1¹

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Üksikvanema lapse toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 19 lg 1

Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

§ 19 lg 2

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.

§ 19 lg 3

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

§ 4 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.

§ 12 lg 4

Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.

§ 12 lg 7

Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.

§ 14 lg 3

Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 2

Toitjakaotustoetus

347,82 €kuus

Maksja: Riik

Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

§ 19¹ lg 1

Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

§ 19¹ lg 2

Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

§ 19¹ lg 4

Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

§ 19¹ lg 5

Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 19¹ lg 6

Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

§ 19¹ lg 8

Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.

§ 19¹ lg 9

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

§ 14 lg 5

Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale

15 €kuus

Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus

Maksja: Riik

Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega

Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

§ 135 lg 1

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

§ 135 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

§ 135 lg 3

Kulude hüvitamine

Hoolduspere vanema toetus

50%kuus

Toetuse liik: Hoolduspere toetus

Määratakse isikule, kes teostab vahetut hooldust hooldusperre suunatud lapse osas. Määr on 1/2 töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe hooldatava lapse kohta — mitte fikseeritud eurosumma, vaid seotud riikliku palga alammääraga.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 33 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 5 () · voru.ee

Määruse tekst
Hoolduspere vanema toetus määratakse isikule, kes teostab vahetut hooldust hooldusperre suunatud lapse osas.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 33

hoolduspere vanema toetus: üks kahendik töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 5

Reklaam

Asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus

kuni100%ühekordselt

Toetuse liik: Asendushooldusteenus

Määratakse asendushooldusteenusel oleva, eestkostel oleva lapsega seotud muude kulude katteks, alates taotluse esitamise kuust.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 403 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 15 () · voru.ee

Määruse tekst
Asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus määratakse eestkostel oleva lapsega seotud muude kulude katteks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 403

asendushooldusteenusel oleva lapse muu toetus: kuni 100% kulusummast;

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 15

Järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus

kuni100%ühekordselt

Toetuse liik: Järelhooldusteenus

Määratakse järelhooldusteenusel oleva noore eluasemega seotud kulude katteks, alates taotluse esitamise kuust.

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 404 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 16 () · voru.ee

Määruse tekst
Järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus määratakse teenusel oleva noore eluasemega seotud kulude katteks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 404

järelhooldusteenusele suunatud noore eluasemetoetus: kuni 100% kulusummast.

Sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 16

Lasteaia toidukulu toetus

100%ühekordselt

Toetuse liik: Koolilõuna toetus

Määratakse lasteaias/lastehoius käiva lapse töötavale või õppivale vanemale, viimases rühmas käiva lapse mittetöötavale vanemale, või lastekaitsespetsialisti ettepanekul muudel põhjendatud juhtudel. Sissetulekutingimus (§ 25 lg 2): perekonna netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist alla 1,5-kordse toimetulekupiiri. Toetus määratakse kuni neljaks kuuks korraga; taotlused esitatakse üldjuhul 20. augustiks, 20. detsembriks ja 20. aprilliks. Kantakse lasteaia/ lastehoiu arvelduskontole.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel · Tähtaeg: üldjuhul 20. augustiks, 20. detsembriks ja 20. aprilliks

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 25 lg 2, § 41 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 1 () · voru.ee

Määruse tekst
lasteaia toidukulu toetus: 100% toidukulu maksumusest;

Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 1

Lasteaia osalustasu hüvitamise toetus

50%ühekordselt

Toetuse liik: Lasteasutuse toetus

Sama sihtgrupp ja sissetulekutingimus (< 1,5x toimetulekupiir) mis lasteaia toidukulu toetusel. Toetuse suurus astmestub lapse/laste arvu järgi; erandina saab lastekaitsespetsialisti ettepanekul kuni 100%.

50 €
üks laps lastehoius/lasteaias
75 €
kaks kuni 18-aastast (k.a) lastehoius/lasteaias käivat/õppivat last
100 €
kolm või enam kuni 18-aastast (k.a) lastehoius/lasteaias käivat/õppivat last
100 €
lastekaitsespetsialisti ettepanekul

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 42 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 2 () · voru.ee

Määruse tekst
lasteaia osalustasu hüvitamise toetus: kui vanemal on üks laps siis 50% osalustasust, kui vanemal on kaks kuni 18-aastast (k.a) lastehoius ja lasteaias käivat või õppivat last siis 75% osalustasust ja kui vanemal on kolm või enam kuni 18-aastast (k.a) lastehoius ja lasteaias käivat või õppivat last siis 100% osalustasust. Kui toetus määratakse lastekaitsespetsialisti ettepanekul, siis võib see olla kuni 100% osalustasust.

Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 2

Huvitegevuse toetus

100%ühekordselt

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Määratakse Võru linnas huviõppes osaleva 7–19-aastase õpilase vanemale ühe huvikooli ühe õppekava õppetasu katmiseks. Sissetulekutingimus (§ 25 lg 3): perekonna netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist alla 1,75-kordse toimetulekupiiri. Ettevalmistus- ja lisa-aasta klasse ei toetata. Makstakse kolm korda aastas (kolme tähtajaga: 15. oktoober, 15. jaanuar, 15. aprill), huvikooli arvelduskontole.

Taotlemine: avaldus paberil sotsiaaltööosakonnas, postiga või digiallkirjastatult e-posti teel · Tähtaeg: 15. oktoobriks, 15. jaanuariks ja 15. aprilliks

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 25 lg 3, § 44 () · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 4 () · voru.ee

Määruse tekst
Huvitegevuse toetust määratakse isikule, kelle perekonna netosissetulek on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1,75-kordne toimetulekupiir. … Huvitegevuse toetus määratakse Võru linnas huviõppes osaleva 7–19 aastase õpilase vanemale ühe huvikooli ühe õppekava õppetasu katmiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 25 lg 3, § 44

huvitegevuse toetus: 100% ühe huvikooli ühe õppekava õppetasust;

Sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 4

Koolilõuna toetus

Omaosaluse tegelik kulu

Automaatne, taotluseta toetus — Võru linna munitsipaalkoolide statsionaarses õppes õppivate õpilaste koolilõuna tegeliku maksumuse ja riigipoolse koolilõunatoetuse vahe kaetakse linnaeelarvest, nii et õpilase koolilõuna on tegelikkuses tasuta. Makstakse toitlustajale, mitte perekonnale, reaalselt toitlustatud õpilaste eest.

Allikas: Koolilõuna toetuse kasutamise kord § 2 ()

Määruse tekst
(1)Koolilõuna kulude katteks ettenähtud riigipoolset toetust kasutatakse Võru linna munitsipaalkoolide statsionaarses õppes õppivate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. (2)Võru linna üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppivate õpilaste koolilõuna tegeliku maksumuse ja riigipoolse toetuse vahe kaetakse Võru linna eelarve vahenditest.

Koolilõuna toetuse kasutamise kord § 2

Eralasteaia ja -lapsehoiu koha toetus

kuni90%kuus

Linn toetab Võru linnas tegutsevat eralasteaeda või -lapsehoidu, kui see on hariduse mitmekesistamiseks vajalik või laps on sinna suunatud linna lastekaitsespetsialisti ettepanekul. Toetus makstakse lasteasutusele, mitte lapsevanemale: kuni 90% Võru linna munitsipaallasteaia koha keskmisest arvestuslikust kuumaksumusest ühe lapse kohta. Toetust taotleb lasteasutus ise ja see määratakse kalendriaasta lõpuni.

Allikas: Eralastehoiu ja eralasteaia toetamise kord § 3

Määruse tekst
Toetuse määr ühe lapse kohta on kuni 90% valitsuse poolt kinnitatud Võru linna keskmise munitsipaallasteaiakoha arvestuslikust maksumusest kalendrikuus.

Eralastehoiu ja eralasteaia toetamise kord § 3

Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Maksja: Riik

Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.

Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega

Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee

Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 1

Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:

§ 2 lg 1

Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

§ 2 lg 3

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 1

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 2

Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.

§ 3 lg 3

Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.

§ 3 lg 5

Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.

§ 3 lg 6

Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.

§ 4 lg 1

Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.

§ 4 lg 2

Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.

§ 5 lg 1

Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.

§ 5 lg 2

Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.

§ 5 lg 3

sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

§ 43 lg 2 p 8

Õpilase sõidusoodustus

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Väljaspool Võru linna põhi- või üldkeskharidust omandavale õpilasele hüvitatakse sõidukulu. Õpilaskodus elavale õpilasele ja väljaspool Võru linna hooldusperekonnas elavale õpilasele hüvitatakse sõidukulu 100% ulatuses pileti hinnast. Audentese Spordikoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis, Tartu Variku Koolis, H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, vene õppekeelega koolis, hariduslike erivajadustega laste koolis või lastekaitsespetsialisti/koolikohustuskomisjoni ettepanekul õppivale õpilasele hüvitatakse kooli ja kodu vaheline sõidukulu kuludokumendi alusel kuni 40 eurot kuus.

Taotlemine: taotlus linnavalitsusele

Allikad: Õpilasele sõidusoodustuse määramise kord § 2, § 3 · voru.ee

Määruse tekst
Käesoleva määruse § 2 p 1 ja 2 nimetatud isikule hüvitatakse sõidukulu 100% pileti hinnast vastavalt sõidukordade arvule vedajaga sõlmitud lepingu alusel.

Õpilasele sõidusoodustuse määramise kord § 3 lg 1

Käesoleva määruse § 2 p 3, 4 ja 5 nimetatud isikule hüvitatakse kooli ja kodu vaheline sõidukulu kuludokumendi alusel kuni 40 eurot kuus.

Õpilasele sõidusoodustuse määramise kord § 3 lg 2

Ema vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.

§ 35 lg 1

Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

§ 35 lg 3

Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

§ 35 lg 6

Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 35 lg 7

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.

§ 34 lg 7

Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.

§ 45 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;

§ 39 lg 3 p 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Isa vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.

§ 36 lg 1

Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.

§ 36 lg 2

Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 36 lg 3

Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.

§ 36 lg 4

Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.

§ 36 lg 5

Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

§ 36 lg 6

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.

§ 34 lg 8

Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:

§ 46 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Jagatav vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 1

Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.

§ 37 lg 2

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 4

Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.

§ 34 lg 9¹

Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

§ 6 lg 1 (kordamööda)

Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.

§ 46¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 46 lg 2

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.

Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.

§ 38 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

§ 38 lg 2

Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

§ 38 lg 3

Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 4

Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 5

Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.

§ 38 lg 6

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

§ 39 lg 4

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Võru linna toetused

Lastetoetused Võrumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam