Tartu valla taristu toetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Korteriühistute toetus
kuni4000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Korteriühistu toetus
Tartu vald toetab korteriühistuid kortermajade õuealade korrastamisel, jäätmete liigiti kogumise edendamisel ning kriisiolukordadeks ja rohepöördeks valmisoleku parandamisel. Toetust saab taotleda tegevustele seitsmest aastast vanemate kortermajade juures, kuid elektrigeneraatori ühenduse ehitamist, elektrigeneraatori soetamist, elektriauto laadimisjaama paigaldamist ning akupanga või -jaama soetamist saab taotleda kõigi kortermajade jaoks. Toetuse suurus on kuni 50% kavandatud töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot kortermaja kohta. Taotlejaks võib olla korteriühistu, kus on vähemalt kolm korteriomandit; kui ühistul on mitu eraldi korterelamut, taotletakse toetust iga hoone kohta eraldi.
Taotlemine: taotlus taotlusvooru ajal SPOKU keskkonnas · Tähtaeg: vähemalt kuu pärast taotlusvooru väljakuulutamist
Allikad: Korteriühistute toetamise kord § 6 · tartuvald.ee
Määruse tekst
Toetuse eesmärk on kortermajade õuealade korrastamine, jäätmete liigiti kogumise edendamine, kriisiolukordadeks ja rohepöördeks valmisoleku parendamine ning sellega valla elukeskkonna parandamine ja atraktiivsemaks muutmine.
Korteriühistute toetamise kord § 1 lg 2
Toetust on võimalik taotleda nende kortermajadega seotud tegevusteks, mis on taotluse esitamise hetkel vanemad kui seitse aastat. Toetust elektrigeneraatori ühenduse ehitamiseks, elektrigeneraatori soetamiseks, elektriauto laadimisjaama paigaldamiseks ja akupanga või -jaama soetamiseks on võimalik taotleda kõigi kortermajade jaoks.
Korteriühistute toetamise kord § 1 lg 4
Toetuse taotlejaks võib olla Tartu valla kolme või enama korteriomandiga korteriühistu (edaspidi taotleja). Kui korteriühistul on mitu teineteisest eraldi olevat korterelamu hoonet, saab toetust taotleda iga hoone kui terviku kohta eraldi.
Korteriühistute toetamise kord § 2
Toetuse suuruseks on kuni 50% kavandatud töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot ühe kortermaja taotleja kohta.
Korteriühistute toetamise kord § 6 lg 3
Hajaasustuse programm
kuni6500 ۟hekordselt
Tartu vald osaleb riigi hajaasustuse programmis, mis toetab hajaasustusega piirkonnas asuva majapidamise joogivee kättesaadavuse, heitvee kanaliseerimise, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi (kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud) rajamist. Toetus on ühe majapidamise kohta kuni 6500 eurot ja kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest; taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku olema vähemalt 33%. Taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist katkematult see majapidamine ja riiklike maksude võlga olla ei tohi, välja arvatud ajatatud võlg. Iga valdkonna jaoks saab toetust üks kord kuue kalendriaasta jooksul. 2026. aastal on eelistatud sihtrühm raske ja sügava puudega isikute majapidamised.
Taotlemine: taotlus iga toetatava valdkonna kohta eraldi
Võrdlus: hajaasustuse programm teistes valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)
Allikad: Hajaasustuse programmi hindamiskomisjoni moodustamine, toetatavate valdkondade prioriteetsuse ja vallavalitsuse poolt eelistatud sihtrühma määramine (korraldus nr 401) · tartuvald.ee
Määruse tekst
Määrata vallavalitsuse poolt eelistatud sihtrühmaks raske ja sügava puudega isikute majapidamised.
p 3
Kulude hüvitamine
Liinitoetus
Omaosaluse tegelik kulu
Sihtotstarbelist toetust antakse avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveoks bussiliinil, mille peatused on Tartu vallas või mida teenindatakse Tartu valla elanike vajadusest lähtudes. Toetus makstakse avaliku teenindamise lepingu või piirkondliku ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingu alusel.
Määruse tekst
Liinitoetus on Tartu valla eelarves ettenähtud sihtotstarbeline toetus, mida antakse liiniveo korraldamiseks juhul, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
Tartu valla eelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord § 1; § 2 lg 1; § 3
Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027
kuni50%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.
- 30%
- määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
- 40%
- asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
- 50%
- kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
- 55%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee
Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
§ 1 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
§ 4 p 6
Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 6 lg 4
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 10 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.
§ 11 lg 3
Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
§ 12 lg 1 p 1
punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 2
punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 3
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 5¹
punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6
punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6¹
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 7
punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
§ 12 lg 1 p 8
alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 1
Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 3
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
§ 12 lg 2 p 4
Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
§ 12 lg 3
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.
§ 13 lg 1
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
§ 14 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
§ 15 lg 1
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 17
Toetust taotletakse voorupõhiselt.
§ 18 lg 1
Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 18 lg 2
Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
§ 18 lg 2¹
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2²
Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 18 lg 4
Taotleja on korteriühistu.
§ 19 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 19 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 19 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 19 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 19 lg 6
Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 22 lg 4
Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.
§ 24 lg 2
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.
§ 29 lg 2
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.
§ 30 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 34 p 4
Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)
kuni70%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.
- 70%
- üldine maksimaalne osakaal
- 80%
- eeltoodetud elementide kasutamisel
- 80%
- lifti ehitamisel
- 80%
- naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
- 60%
- kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee
Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.
§ 1 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
§ 2 p 3
elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
§ 3 lg 1 p 5
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 4 lg 1
Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 5 lg 2
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 6 lg 4 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.
§ 7 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
§ 8 lg 1
korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 1
rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 2
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
§ 8 lg 1 p 3
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.
§ 8 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.
§ 8 lg 3
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 8 lg 4
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
§ 9 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
§ 10 lg 1
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
§ 12 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 12 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 12 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 12 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 12 lg 6
Toetust taotletakse jooksvalt.
§ 17 lg 1
Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 17 lg 2
Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.
§ 18 lg 1
Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 19 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 26 lg 2 p 5
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
§ 30 lg 2
Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.
§ 30 lg 5
Tartu valla toetused
Reklaam