Tartu linna taristu toetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetus
kuni10 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Investeeringutoetus vabaühendustele
Toetus on mõeldud mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes on Tartu linnalt kultuuritoetust saanud vähemalt kolmel eelneval kalendriaastal ja kelle tegutsemiskoht on Tartu linnas, ehitus- või rekonstrueerimis tööde tegemiseks, seadmete või inventari soetamiseks või organisatsiooni arengut toetavateks tegevusteks. Taotletav summa on 1000–10 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseering vähemalt 25% kogueelarvest. Sama juriidilisele isikule ei anta toetust kahel kalendriaastal järjest. Toetust ei tohi kasutada töötasuks (välja arvatud tellitud teenuste osutaja töötajale), eksponaadi soetamiseks ega käibemaksu tasumiseks (välja arvatud kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane).
Taotlemine: Tartu linnaportaal · Tähtaeg: iga aasta 1. märtsiks
Allikad: Kultuuri valdkonna toetused § 38-45 · tartu.ee
Määruse tekst
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse taotletav alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
Kultuuri valdkonna toetused § 41 lg 1
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetust ei anta samale juriidilisele isikule kahel kalendriaastal järjest.
Kultuuri valdkonna toetused § 43 lg 4
Ehitise detaili restaureerimistoetus
kuni5000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Restaureerimistoetus
Toetus on mõeldud ehitise/kinnistu omanikule (või tema volitatud isikule) miljööväärtuslike hoonete või miljööväärtuslikel aladel asuvate mälestiste arhitektuursete originaaldetailide (aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, trepid, katusetornid jms) restaureerimiseks. Toetuse suurus on kuni 50% tööde kogumaksumusest, ülemmääraga 5000 eurot; eelistatud objektidel (originaaldetaili säilitamine, mälestised) võib toetusprotsent olla kuni 15 protsendipunkti suurem. Toetust ei anta interjööridetailidele, katuse- ja fassaadikatte hooldustöödeks ega kaasnevate kulude (transport, tellingud, riigilõiv) katteks.
Taotlemine: digitaalselt e-postiga või paberkandjal · Tähtaeg: 1. märts
Allikad: Restaureerimistoetus § 4-5 · tartu.ee
Määruse tekst
Ehitise detaili restaureerimistoetust ei anta interjööridetailidele ning katuse- ja fassaadikatte, sadeveetorude ja -rennide seisukorra taastamiseks ega muudeks hooldusremonditöödeks
Restaureerimistoetus § 4 lg 2
Reklaam
Kuuride restaureerimistoetus
kuni7000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Restaureerimistoetus
Toetus on mõeldud ehitise/kinnistu omanikule miljööväärtuslikele aladele iseloomulike kahekorruseliste puukuuride säilimiseks, olemasoleva kuuri kordategemiseks või ajaloolisel kujul uue ehitamiseks. Toetuse suurus on kuni 50% tööde kogumaksumusest, ülemmääraga 7000 eurot. Toetust ei anta hooldusremonditöödeks (näiteks värvimine), mis ei mõjuta kuuri konstruktsioonide säilimist, ega kaasnevate kulude (transport, tellingud, riigilõiv) katteks.
Taotlemine: digitaalselt e-postiga või paberkandjal · Tähtaeg: 1. märts
Allikad: Restaureerimistoetus § 6-7 · tartu.ee
Määruse tekst
Toetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti tööde kogumaksumusest. Ehitise detaili restaureerimistoetuse ülemmäär on 5000 eurot, kuuride restaureerimistoetuse ülemmäär on 7000 eurot.
Restaureerimistoetus § 3 lg 1
Kuuride restaureerimistoetust ei anta ehitise hooldusremonditööks (näiteks värvimiseks või üksikute ehitise osade (näiteks voodrilaua) vahetuseks), mis ei mõjuta otseselt kuuri konstruktsioonide säilimist.
Restaureerimistoetus § 6 lg 1
Elurikkuse suurendamise toetus
kuni1000 ۟hekordselt
Toetus on mõeldud füüsilisele isikule või korteriühistule elurikka haljastuslahenduse loomiseks projekti "Tartu rohering" raames, oma omandis olevale või korteriühistu hallatavale kinnistule Kvissentali, Raadi-Kruusamäe, Jaamamõisa, Ülejõe, Annelinna, Karlova, Ropka tööstuse, Ropka, Variku, Tammelinna, Maarjamõisa, Veeriku, Vaksali, Kesklinna, Supilinna või Tähtvere linnaosas. Ühe kinnistu kohta saab esitada ühe taotluse. Toetuse suurus ühe taotleja kohta on kuni 1000 eurot. Toetuse saamisest huvitatud registreeruvad Tartu linnaportaalis järjekorra alusel, misjärel koostöös erialaspetsialistiga lepitakse kokku haljastuslahenduse elemendid. Toetuse saaja kohustub nõustuma haljastuslahenduse monitoorimisega kuni 2027. aasta oktoobrini. Määrus kehtib kuni 31. oktoobrini 2027.
Taotlemine: registreerimine Tartu linnaportaalis
Allikas: Elurikkuse suurendamise toetus § 3
Määruse tekst
Toetuse suurus ühe taotleja kohta on kuni 1000 eurot.
Elurikkuse suurendamise toetus § 3 lg 3
Ühe kinnistu kohta saab esitada ühe taotluse.
Elurikkuse suurendamise toetus § 3 lg 2
Kulude hüvitamine
Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja toetus
kuni75%ühekordselt
Toetuse liik: Rattamaja ja -parkla toetus
Toetus on mõeldud kümne või enama korteriomandiga korteriühistule (või kahele või enamale korteriühistule, kus kokku on kümme või enam korteriomandit) rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahuti paigaldamiseks. Jäätmemaja ehitamisel vähemalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide jaoks (või vastaval süvakogumismahutil) on toetus kuni 75% kogumaksumusest, ülemmääraga 4000 eurot. Rattaparkla (sealhulgas vajaliku aluspinna) ehitamiseks on toetus kuni 50% kogumaksumusest, ülemmääraga 3000 eurot. Taotlusi vaadatakse läbi laekumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub.
- 75 €
- jäätmemaja ehitamine või süvakogumismahuti paigaldamine (kuni 75% kogumaksumusest, kuid mitte üle 4000 euro)
- 50 €
- rattaparkla, sh vajaliku aluspinna ehitamine (kuni 50% kogumaksumusest, kuid mitte üle 3000 euro)
Määruse tekst
Toetuse suurus jäätmemaja ehitamisel vähemalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biojäätmed) mahutite jaoks või süvakogumismahutite paigaldamisel vähemalt kahe korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi (segaolmejäätmed, paber ja kartong) jaoks on kuni 75% kogumaksumusest. Toetuse ülemmääraks on 4000 eurot.
Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord § 5 lg 2
Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks on kuni 50% kogumaksumusest. Toetuse ülemmääraks on 3000 eurot.
Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord § 5 lg 31
Toetuse taotlejaks võib olla kümne või enama korteriomandiga korteriühistu või kaks või enam korteriühistut, kus kokku on kümme või enam korteriomandit
Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord § 2
Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027
kuni50%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.
- 30%
- määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
- 40%
- asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
- 50%
- kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
- 55%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee
Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
§ 1 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
§ 4 p 6
Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 6 lg 4
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 10 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.
§ 11 lg 3
Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
§ 12 lg 1 p 1
punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 2
punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 3
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 5¹
punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6
punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6¹
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 7
punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
§ 12 lg 1 p 8
alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 1
Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 3
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
§ 12 lg 2 p 4
Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
§ 12 lg 3
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.
§ 13 lg 1
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
§ 14 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
§ 15 lg 1
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 17
Toetust taotletakse voorupõhiselt.
§ 18 lg 1
Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 18 lg 2
Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
§ 18 lg 2¹
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2²
Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 18 lg 4
Taotleja on korteriühistu.
§ 19 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 19 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 19 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 19 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 19 lg 6
Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 22 lg 4
Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.
§ 24 lg 2
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.
§ 29 lg 2
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.
§ 30 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 34 p 4
Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)
kuni70%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.
- 70%
- üldine maksimaalne osakaal
- 80%
- eeltoodetud elementide kasutamisel
- 80%
- lifti ehitamisel
- 80%
- naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
- 60%
- kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee
Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.
§ 1 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
§ 2 p 3
elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
§ 3 lg 1 p 5
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 4 lg 1
Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 5 lg 2
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 6 lg 4 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.
§ 7 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
§ 8 lg 1
korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 1
rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 2
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
§ 8 lg 1 p 3
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.
§ 8 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.
§ 8 lg 3
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 8 lg 4
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
§ 9 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
§ 10 lg 1
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
§ 12 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 12 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 12 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 12 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 12 lg 6
Toetust taotletakse jooksvalt.
§ 17 lg 1
Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 17 lg 2
Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.
§ 18 lg 1
Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 19 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 26 lg 2 p 5
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
§ 30 lg 2
Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.
§ 30 lg 5
Vajaduspõhine
Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Toetus on mõeldud Tartu linnas asuvale korteriühistule projekti "Tartu renoveerib" raames korterelamu rekonstrueerimise ettevalmistamiseks (tehnoloogiline konsultatsioon ja rekonstrueerimisprojekti koostamine). Toetuse määr on 1,1 eurot korterelamu ruutmeetri suletud netopinna kohta pluss 2000 eurot tehnoloogilise konsultatsiooniteenuse eest, kui rekonstrueerimisprojekt koostatakse, aga ehitusleping jääb sõlmimata; 2,2 eurot ruutmeetri kohta pluss 4000 eurot, kui lisaks on hiljemalt 31. detsembriks 2026 sõlmitud rekonstrueerimise ehitusleping. Toetusmeetme kogumaht on 400 000 eurot ja toetust antakse, kuni raha jätkub. Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2028.
Taotlemine: taotlus Tartu linnaportaalis
Allikas: Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus § 3
Määruse tekst
Toetusmeetme maht on 400 000 eurot.
Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus § 3 lg 1
Elamute ümbruste asfalteerimistööde toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Korteriühistu toetus
Toetus on mõeldud Tartu linna haldusterritooriumil elamut omavale juriidilisele või füüsilisele isikule, samuti mitme eluruumi omaniku elamu haldamiseks asutatud ühistule või muule ühendusele, elamu lähiümbruses asuvate avalikult kasutatavate alade asfalteerimistööde (sealhulgas kaevamis-, täite- ja äärekivitööd) tegemiseks, tingimusel et taotleja kannab ise osa kuludest. Toetuse ja selle suuruse määramisel eelistatakse suurema omafinantseeringu osakaaluga taotlusi ning taotlusi, mis lahendavad mitme elamuga seotud alasid. Toetuse eraldamise otsustab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
Taotlemine: kirjalik taotlus linnamajanduse osakonnale · Tähtaeg: iga aasta 1. septembriks
Allikas: Toetuse andmise kord elamute ümbruste asfalteerimistööde tegemiseks p 1-3
Määruse tekst
Toetuse ning selle suuruse määramisel eelistatakse suurema omafinantseeringu protsentuaalse osaga taotlusi, samuti taotlusi, mis lahendavad mitme elamuga seotud alasid.
Toetuse andmise kord elamute ümbruste asfalteerimistööde tegemiseks p 3.1
punktis 1.3. nimetatud isikud kannavad ise osa asfalteerimisega seotud kuludest.
Toetuse andmise kord elamute ümbruste asfalteerimistööde tegemiseks p 1.4
Teenused
Elaniku parkimistasusoodustus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Elaniku parkimissoodustus
Tasulises parkimisalas elavale inimesele, kelle oma sõiduk on registreeritud tema kasutuses ning kelle kodu õuel ei saa sõidukeid parkida, antakse parkimistasu soodustust ühe A- või B-kategooria sõiduki jaoks — soodusmäär on 20% piirkonnas kehtivast tavahinnast. Soodustust saab ühe eluruumi kohta ainult ühe sõiduki parkimiseks, tähtajaga 30 kuni 365 päeva.
Taotlemine: taotlus linnamajanduse osakonna teedeteenistusele, ka e-postiga [email protected]
Allikad: Parkimistasu § 7 · tartu.ee
Tartu linna toetused
Reklaam