Töövõimetoetus

Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

§ 11

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 1

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.

§ 8 lg 3

Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.

§ 9 lg 1

Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.

§ 12 lg 2

Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.

§ 12 lg 3²

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

§ 12 lg 4

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

§ 12 lg 6

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).

§ 13 lg 1

Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

§ 13 lg 3

Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

§ 13 lg 5

Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

§ 13 lg 7

Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.

§ 14 lg 1

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.

§ 14 lg 2

Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.

§ 14 lg 3

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.

§ 1

Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

§ 15 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

§ 16 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 16 lg 1¹

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

§ 17 lg 1

Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

§ 2 lg 1