Tööga seotud toetused Eestis

Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

§ 77 lg 1

on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana.

§ 77 lg 2 p 1

töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana;

§ 77 lg 2 p 2

vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning

§ 77 lg 2 p 3

valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

§ 77 lg 2 p 4

Lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

§ 77 lg 3

Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.

§ 77 lg 3¹

Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest.

§ 77 lg 4

Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus (edaspidi tugispetsialisti lähtetoetus).

§ 77¹ lg 1

on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt tööle kooli logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina.

§ 77¹ lg 2 p 1

töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine lasteaias, lastehoius või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;

§ 77¹ lg 2 p 2

Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

§ 77¹ lg 4

Tugispetsialisti lähtetoetus tagastatakse käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud alustel.

§ 77¹ lg 6

Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 27 lg 8

Lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 37 lg 7

Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus).

§ 41 lg 1

on lõpetanud kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana;

§ 41 lg 2 p 1

Õpetaja lähtetoetust taotletakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.

§ 41 lg 5

Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud alustel ja korras.

§ 41¹ lg 3

Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Noorteametile (edaspidi amet) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse.

§ 2 lg 1

Ameti peadirektor või tema volitatud isik otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 2

Pärast § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab amet läbi vaatamata, teavitades sellest isikut.

§ 3 lg 5

Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva esimese tööaasta jooksul lähtuvalt riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe õpetaja või tugispetsialisti kohta.

§ 4 lg 1

Amet kannab lähtetoetuse isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

§ 4 lg 2

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse ja § 771 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.

§ 2 lg 2

Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:

§ 8 lg 1¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

§ 8 lg 1²

Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.

§ 8 lg 1⁵

Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

§ 9 lg 1

Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.

§ 9 lg 3

Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.

§ 9 lg 5

Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.

§ 2 lg 3

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 6¹ lg 2

Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

§ 6¹ lg 4

Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 6¹ lg 6

Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.

§ 8¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 8¹ lg 2

Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.

§ 9¹ lg 1

Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

§ 9¹ lg 2

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.

§ 14¹

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270.

§ 14² lg 2

Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates.

§ 14³ lg 1

Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitanud, on töötukassale eespool nimetatud avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul.

§ 14³ lg 2

Töötukassa vaatab avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral läbi ja teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud nõuetele vastava avalduse ja dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

§ 14⁴ lg 1

Töötajale makstud tasuna võetakse arvesse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt töölepingu seaduse § 331 alusel makstud tasu.

§ 14² lg 2

Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.

§ 20 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

§ 20 lg 3

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

§ 20 lg 4

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

§ 20 lg 5

Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

§ 22 lg 1

Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.

§ 22 lg 1¹

Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel.

§ 22 lg 1²

Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.

§ 22 lg 4

Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

§ 11

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 1

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.

§ 8 lg 3

Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.

§ 9 lg 1

Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.

§ 12 lg 2

Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.

§ 12 lg 3²

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

§ 12 lg 4

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

§ 12 lg 6

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).

§ 13 lg 1

Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

§ 13 lg 3

Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

§ 13 lg 5

Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

§ 13 lg 7

Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.

§ 14 lg 1

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.

§ 14 lg 2

Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.

§ 14 lg 3

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.

§ 1

Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

§ 15 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

§ 16 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 16 lg 1¹

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

§ 17 lg 1

Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

§ 2 lg 1

Tööturuteenusel osalemise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada isikule teenusel osalemisega seotud kulusid.

§ 14 lg 10

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine.

§ 44 lg 1

Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest.

§ 44 lg 2

Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses.

§ 44 lg 3

Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul.

§ 44 lg 4

Stipendiumi makstakse üks kord kuus.

§ 44 lg 5

Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot.

§ 44 lg 6

Stipendiumi päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär.

§ 44 lg 6

Stipendiumi makstakse nende päevade eest, mil inimene osaleb tööturuteenusel.

§ 44 lg 4

Kui enne 1. aprilli 2027. a on esitatud taotlus või on inimesega tegevuskavas kokku lepitud §-des 20, 23, 25 ja 32 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

§ 57 lg 22

Tööturuteenusel osalemise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada isikule teenusel osalemisega seotud kulusid.

§ 14 lg 10

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

Tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale ja muule isikule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil.

§ 10 lg 3

Sõidu- ja majutustoetuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes osalemisega seotud kulusid.

§ 45 lg 1

Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata.

§ 45 lg 2

Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses.

§ 45 lg 3

Sõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas.

§ 45 lg 4

Sõidu- ja majutustoetust makstakse üks kord kuus.

§ 45 lg 5

Sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määr on 0,10 eurot ning ülemmäär päevas 26 eurot.

§ 45 lg 6

Sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot.

§ 45 lg 6

Kui vahemaa on üle kümne kilomeetri, makstakse sõidutoetust 0,10 eurot kilomeetri kohta.

§ 45 lg 7

Kui vahemaa on kümme kilomeetrit või lühem, makstakse sõidutoetust viis eurot iga teenusel osalemise päeva eest:

§ 45 lg 8

Kui enne 1. aprilli 2027. a on esitatud taotlus või on inimesega tegevuskavas kokku lepitud §-des 20, 23, 25 ja 32 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

§ 57 lg 22

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

§ 24 lg 1

Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest.

§ 24 lg 2

Lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale.

§ 24 lg 4

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1–4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

§ 24 lg 6

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva.

§ 24 lg 7

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest.

§ 24 lg 8

Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada.

§ 24 lg 9

Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule, kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.

§ 24 lg 10

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

§ 24 lg 11

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

§ 24 lg 12

Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 111 ja 12 nimetatud teenuseid.

§ 9 lg 3

Isikule, kellele on tasemeõppe toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a, makstakse alates 1. jaanuarist 2027. a tasemeõppes osalemise toetust § 24 lõikes 10 sätestatud suuruses.

§ 57 lg 11¹

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel.

§ 25 lg 1

Kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse või hüvitatakse inimesele kutse- või pädevustunnistuse või mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu.

§ 25 lg 2

Kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud tasutakse töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest.

§ 25 lg 3

Töötajale, välja arvatud koondamisteatega töötaja ja kinnipeetav töötaja, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot.

§ 25 lg 4

Lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui töötaja on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul läbinud vastava tööturukoolituse või töötukassa on koolituse läbimise eest maksnud tööandjale koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud ning töötaja on sooritanud eksami, mille tulemus on positiivne. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või selle tema eest tasunud.

§ 25 lg 5