Saaremaa valla toimetulekutoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Matusetoetus
250 ۟hekordselt
Ühekordne toetus matuse korraldaja kulude osaliseks hüvitamiseks surmatõendi alusel, taotletav kuni kolm kuud pärast isiku surma. Üldjuhul makstakse rahvastikuregistrijärgse Saaremaa valla elaniku surma korral matuse korraldajale; erandkorras makstakse ka Saaremaa valla elanikule, kes korraldab matuse isikule, kellel puudus registrijärgne elukoht või kelle omavalitsusest hüvitist ei õnnestunud saada.
Taotlemine: Saaremaa valla iseteenindus või paberavaldus sotsiaalosakonnas või teenuskeskuses · Tähtaeg: kuni 3 kuud pärast isiku surma
Võrdlus: matusetoetus teistes valdades ja linnades (200–450 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 77 () · Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine § 1 p 2 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Matusetoetust on võimalik taotleda matuse korraldajal matuse korraldamise kulude osaliseks hüvitamiseks surmatõendi alusel kuni kolm kuud peale isiku surma.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 77
matusetoetus 250 eurot;
Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine § 1 p 2
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Toimetulekutoetus
Omaosaluse tegelik kulu
Riiklik toimetulekutoetus, mida vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses ja korras. Toetuse arvutamisel võetakse eluasemekulud arvesse vaid valla enda kehtestatud piirmäärade ulatuses (üür kuni 10 €/m²/kuus; eluaseme laenu tagasimakse kuni 9 €/m²/kuus; korterelamu haldus/remont kuni 2 €/m²/kuus; renoveerimislaenu tagasimakse kuni 2 €/m²/kuus; vesi ja reovesi kuni 25 €/pereliige/kuus; soe vesi kuni 20 €/pereliige/kuus; küte kaugküttega kuni 5 €/m²/kuus, mittekaugküttega kuni 20 €/m²/aastas, elektriküttega kuni 6 €/m²/kuus kütteperioodil; elekter kuni 70 €/pereliige/kuus; majapidamisgaas kuni 52 €/pereliige/aastas; maamaks kuni 0,50 €/m²/kuus; hoonekindlustus kuni 0,50 €/m²/kuus; olmejäätmete vedu kuni 13 €/pereliige/kuus). Üksinda elava pensionäri eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse tegelik suurus, kuid mitte üle 51 m². Toetuse enda summa ise arvutatakse riikliku valemi järgi (riiklik toimetulekupiir miinus sissetulek ja arvestatud eluasemekulud) — siin on toodud ainult valla enda eluasemekulu piirmäärad.
Taotlemine: pöördumine piirkonna sotsiaaltööspetsialisti poole · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 78 () · Riikliku toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärade kehtestamine § 3 lg 1 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse üksi elavale isikule või perekonnale sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 78
üür kuni 10 eurot 1 m² kohta kuus; … veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus kuni 25 eurot iga pereliikme kohta kuus; … elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 70 eurot iga pereliikme kohta kuus; … olmejäätmete veotasu kuni 13 eurot iga pereliikme kohta kuus.
Riikliku toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärade kehtestamine § 3 lg 1
Reklaam
Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
60%päevas
Toetuse liik: Töötuskindlustushüvitis
Maksja: Riik
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Hüvitis on esimesed 100 päeva 60% ja edasi 40% inimese varasemast keskmisest päevatöötasust; sellel on ülem- ja alampiir. Hüvitist makstakse 180 päeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 päeva viie kuni kümne aasta ja 300 päeva vähemalt kümne aasta staaži korral; kõrge töötuse ajal kauem. Hüvitist ei saa, kui töösuhe lõppes töötaja enda soovil, poolte kokkuleppel või distsiplinaarsüüteo tõttu (seaduses on erandid). Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
- 60%
- esimesest kuni 100. kalendripäevani
- 40%
- 101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 8, § 9, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord § 2 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
§ 8 lg 1¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
§ 8 lg 1²
Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
§ 8 lg 1⁵
Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
§ 9 lg 1
Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
§ 9 lg 3
Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.
§ 9 lg 5
Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.
§ 2 lg 3
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Baasmääras töötuskindlustushüvitis
50%päevas
Maksja: Riik
Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele hüvitisele. Hüvitis ei sõltu varasemast palgast: see on päevas pool töötasu alammäärast. Hüvitist makstakse 180 päeva, kõrge töötuse ajal kuni 60 päeva kauem. Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 6¹, § 8¹, § 9¹, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
§ 6¹ lg 2
Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
§ 6¹ lg 4
Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 6¹ lg 6
Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.
§ 8¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 8¹ lg 2
Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
§ 9¹ lg 1
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
§ 9¹ lg 2
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Vajaduspõhine
Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Erakorraline toetus
Toetus isiku toimetuleku tagamiseks, kui eelmise kolme kuu keskmine netosissetulek (peale eluasemekulude, elatise ja eluasemelaenu mahaarvamist) jääb alla riiklikult kehtestatud kahekordse toimetulekupiiri pereliikme kohta. Taotleda tuleb kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist või sündmust, kuludokumentide alusel. Maksimaalne piirmäär aastas on kahekordne riiklik toimetulekupiir pereliikme kohta; puudest tingitud ravimi-/abivahendikulud hüvitatakse, kui need ületavad ühes kuus puuetega inimeste riiklikku sotsiaaltoetust.
Taotlemine: digiallkirjastatud vorm e-postiga või paberavaldus sotsiaalosakonnas
Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 80 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Toetuse maksimaalne piirmäär on aastas kahekordne toimetulekupiir pereliikme kohta. Puudest tingitud lisakulud hüvitatakse juhul, kui kulud ravimitele ja abivahenditele ühes kuus on suuremad puuetega inimeste riiklikust sotsiaaltoetusest.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 80
Erakorraline toetus
Vajaduspõhine
Toetus õnnetusjuhtumi tõttu raskesse majanduslikku olukorda sattunud isikule või perekonnale, konkreetse olukorra leevendamiseks. Toetuse määramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
Taotlemine: vastuvõtt sotsiaalosakonnas
Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 81 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Toetust on õigus taotleda õnnetusjuhtumi korral raskesse majanduslikku olukorda sattunud isiku või perekonna konkreetse olukorra leevendamiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 81
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Maksja: Riik
Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis
Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 131 lg 1
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
§ 131 lg 2
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
§ 131 lg 3
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 4
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 5
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
§ 131 lg 6
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
§ 131 lg 9
Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 10
Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 11
Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 131 lg 12
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
§ 132 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
§ 132 lg 3
Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
§ 132 lg 6
Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,
§ 132 lg 6¹
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
§ 132 lg 6²
Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
§ 132 lg 7
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
§ 133 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
§ 133 lg 2²
Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 133 lg 4
Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.
§ 133 lg 6
Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
§ 133 lg 7
Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,
§ 133 lg 7¹
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
§ 133 lg 9²
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 134 lg 1
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
§ 134 lg 2
Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
§ 134 lg 5
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
§ 134 lg 6
Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
§ 134 lg 7
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 134 lg 8
Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 13⁴ lg 1
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.
§ 13⁴ lg 2
Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.
§ 156 lg 1
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
§ 2 lg 5 p 5
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5
Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.
p 2
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
p 2¹
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine
§ 7 lg 1 p 2
Teenused
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Juhendamine, motiveerimine ja iseseisvuse arendamine isikule, kes sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu vajab olulist kõrvalabi; last kasvatavale isikule abi lapse hooldamisel ja turvalise kasvukeskkonna tagamisel; lapsele endale abi arengu toetamiseks, sh puudega lapsele hooldustoimingute sooritamiseks. Määramise otsustab sotsiaalkomisjon.
Taotlemine: digiallkirjastatud vorm e-postiga või paberavaldus sotsiaalosakonnas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15-17 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 15-17
Varjupaigateenus
Mitterahaline toetus
Ajutise ööbimiskoha kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama. Taotlust ei ole vaja esitada — isik võib pöörduda otse vallavalitsuse lepingulise teenusepakkuja poole.
Taotlemine: kohapeal Kuressaare Hoolekande sotsiaalmajas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 24-26 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes on täisealine ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 24-26
Reklaam
Turvakoduteenus
Mitterahaline toetus
Ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane (vajadusel kriisi-) abi lapsele, kelle hooldamises esinevad puudused ohustavad tema elu, tervist või arengut, või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. Taotlust ei ole vaja esitada — pöördutakse otse lepingulise teenusepakkuja poole.
Taotlemine: pöördumine otse teenuseosutaja poole, avaldust ei esitata
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 27-29 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 27-29
Võlanõustamisteenus
Mitterahaline toetus
Abi isiku varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimistel ja nõuete rahuldamisel isikule, kellel on majanduslikud toimetulekuprobleemid, võlgnevused või oht nende tekkeks. Taotlust ei ole vaja esitada — pöördutakse otse vallavalitsusse.
Taotlemine: vastuvõtt sotsiaalosakonnas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 36-38 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Võlanõustamisteenust on õigus saada isikul, kellel on majanduslikud toimetulekuprobleemid, võlgnevused või oht võlgnevuste tekkimiseks ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud või tekkivaid rahalisi kohustusi täitma.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 36-38
Iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Sotsiaalõppeteenus
Aitab taastada iseseisvat toimetulekut ja aidata isik tagasi tööjõuturule; õigustatud on toimetulekutoetust taotlev töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi. Taotlust ei ole vaja esitada, määramise otsustab vastutav ametnik.
Taotlemine: digiallkirjastatud vorm e-postiga või paberavaldus sotsiaalosakonnas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 48-50 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Iseseisvat toimetulekut soodustavat sotsiaalteenust on õigus saada isikul, kes on toimetulekutoetust taotlev töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 48-50
Nõustamis- ja teraapiateenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Nõustamisteenused
Toetab lapse arengut ja pere toimetulekut; õigustatud on isik ja pere. Määramise otsustab vastutav ametnik, kes märgib otsuses teenuse eesmärgi, mahu ja tasumise põhimõtted.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 60-62 ()
Määruse tekst
Nõustamis- ja teraapiateenust on õigus saada isikul ja perel.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 60-62
Vältimatu sotsiaalabi teenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Vältimatu sotsiaalabi
Toiduabi ja/või riideabi kättesaadavaks tegemine isikule, kes vajab kiireloomulist abi ja viibib abivajaduse hetkel valla territooriumil. Teenust saab niikaua, kuni isik pole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
Taotlemine: digiallkirjastatud vorm e-postiga või paberavaldus sotsiaalosakonnas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 63-65 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Vältimatu sotsiaalabi teenuse eesmärk on toiduabi ja/või riideabi kättesaadavaks tegemine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 63-65
Toidupangateenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Toidutoetus
Isiku ja/või pere toiduainetega varustatuse tagamine isikule/perele, kellele on jooksval kuul määratud riiklik toimetulekutoetus, või erandkorras toimetulekuraskustes isikule/perele.
Taotlemine: digiallkirjastatud vorm e-postiga või paberavaldus sotsiaalosakonnas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 66-68 () · saaremaavald.ee
Määruse tekst
Toidupangateenust on õigus saada isikul ja/või perel, kellele on määratud jooksval kuul riiklik toimetulekutoetus või erandkorras isikule ja/või perele, kes on toimetulekuraskustes.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 66-68
Saaremaa valla toetused
Reklaam