Määr.Otsing

Räpina valla eluasemetoetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Spetsialisti eluaseme toetus

kuni10 000 €ühekordselt

Toetuse liik: Kagu-Eesti spetsialisti eluasemetoetus

Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme (riigihalduse ministri 30.12.2019 määrus nr 66) kohaselt Räpina vallas rakendatav toetus, mille eesmärk on parandada Räpina vallas elavate Võru-, Valga- ja Põlvamaal (\"Kagu-Eesti\") tegutsevate spetsialistide elamistingimusi. Katab eluruumi ostmise või ehitustöödega seotud abikõlblikke kulusid, kuni 67% abikõlblikest kuludest, minimaalselt 2000 ja maksimaalselt 10 000 eurot ühe eluruumi kohta. Spetsialisti omafinantseering peab olema vähemalt 33% abikõlblikest kuludest. Taotlejal peab olema piirkonnas töö- või teenistussuhe, ta ei tohi omada maksuvõlga ega võlgnevusi valla ees, ning ta peab olema eluruumi omanik/kaasomanik või sõlminud notariaalse ostu-müügieellepingu. Toetuse saamise järel peab eluruum olema vähemalt kolm aastat spetsialisti omandis, alaline elukoht ja elukoht rahvastikuregistris. Rahastamine sõltub sellest, kas Vallavalitsus saab riigi meetme taotlusvoorust positiivse rahastusotsuse.

67 €
määr projekti abikõlblikest kuludest
2000 €
minimaalne toetus
10 000 €
maksimaalne toetus

Allikad: Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse määramise kord § 5 lg 2, 3 () · rapina.ee

Määruse tekst
Toetus ühe spetsialisti eluruumi kohta on kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest, minimaalselt 2000 eurot ja maksimaalselt 10 000 eurot. … Spetsialisti omafinantseering peab olema rahaline ja vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

Räpina valla spetsialisti eluaseme toetuse määramise kord § 5 lg 2, 3

Hajaasustuse programm

kuni6500 €ühekordselt

Räpina vald osaleb riigi hajaasustuse programmis, mis toetab hajaasustusega piirkonnas asuva majapidamise joogivee kättesaadavuse, heitvee kanaliseerimise, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi (kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud) rajamist. Toetus on ühe majapidamise kohta kuni 6500 eurot ja kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest; oma- ja kaasfinantseering peab kokku olema vähemalt 33%. Taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist see majapidamine. 2026. aastaks eelisvaldkondi ega eelistatud sihtrühmi ei määratud. 2026. aasta taotlusvoor oli avatud 2. veebruarist 2. aprillini.

Taotlemine: taotlus paberil vallavalitsuse postkasti või digiallkirjastatult e-postiga

Võrdlus: hajaasustuse programm teistes valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)

Allikad: · rapina.ee

Määruse tekst
Toetuse maksimaalne suurus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Reklaam

Lasterikaste perede kodutoetus

kuni12 000 €ühekordselt

Maksja: Riik

Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

12 000 €
esmakordsel taotlemisel
6000 €
kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee

Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.

§ 1

taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.

§ 2 p 7

laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;

§ 2 p 3

leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;

§ 2 p 4

Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 3

Omandada võib ühe eluruumi.

§ 4 lg 3

Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 2

Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 3

Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.

§ 6 lg 2

Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.

§ 7 lg 1

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.

§ 7 lg 2

12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;

§ 7 lg 3 p 1

6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.

§ 7 lg 3 p 2

Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.

§ 8 lg 1

Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.

§ 8 lg 2

Toetust antakse voorupõhiselt.

§ 9 lg 1

Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 9 lg 2

Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 9 lg 3

Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

§ 9 lg 4

Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.

§ 10 lg 6

Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

§ 10 lg 10

Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.

§ 10 lg 13

Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.

§ 10 lg 15

EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.

§ 17 lg 1

Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.

§ 21 lg 1

EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.

§ 21 lg 4

kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;

§ 26 lg 2 p 6

Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.

§ 28 lg 3

Kulude hüvitamine

Raske ja sügava puudega lapse abi (riigieelarve toetusfondist)

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Riigieelarve toetusfondist Räpina vallale eraldatud vahenditega korraldatakse kuni 18-aastastele raske/sügava puudega lastele (ja nende peredele) sotsiaalteenuseid: lapsehoiu-, intervallhoiu-, isikliku abistaja/tugiisiku teenus, kodu kohandamine, sotsiaal- transport, nõustamine, koolitus, rehabilitatsiooniplaanis soovitatud teenused/teraapiad, abi- ja tugivahendite soetamine või rentimine, vaba aja sisustamine koolivaheajal, jm sarnased teenused. Vahendeid saab kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks; kasutamata jääk kantakse järgmisse eelarveaastasse.

Allikas: Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks eraldatud vahendite kasutamise kord § 2 lg 1, 3; § 5 ()

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Vajaduspõhine

Toimetulekutoetus

Vajaduspõhine

Maksja: Riik

Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks

Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis

Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

§ 131 lg 1

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 131 lg 2

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

§ 131 lg 3

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 4

Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 5

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.

§ 131 lg 6

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

§ 131 lg 9

Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 10

Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 11

Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

§ 131 lg 12

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

§ 132 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.

§ 132 lg 3

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.

§ 132 lg 6

Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,

§ 132 lg 6¹

Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

§ 132 lg 6²

Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.

§ 132 lg 7

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

§ 133 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.

§ 133 lg 2²

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

§ 133 lg 4

Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.

§ 133 lg 6

Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

§ 133 lg 7

Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,

§ 133 lg 7¹

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

§ 133 lg 9²

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 134 lg 1

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

§ 134 lg 2

Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

§ 134 lg 5

Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

§ 134 lg 6

Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.

§ 134 lg 7

Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

§ 134 lg 8

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

§ 13⁴ lg 1

Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.

§ 13⁴ lg 2

Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.

§ 156 lg 1

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

§ 2 lg 5 p 5

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5

Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

p 2

Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

p 2¹

eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine

§ 7 lg 1 p 2

Toimetulekutoetuse eluasemekulude piirmäärad

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Toimetulekutoetus

Räpina vallas toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinna (18 m²/pereliige + 15 m² pere kohta; üksi elavatel pensionäridel ja osalise/puuduva töövõimega isikutel kuni 51 m²) ulatuses arvesse jooksva kuu eluasemekulud loetletud piirmäärade ulatuses. Piirmääradest väiksemate kulude korral võetakse aluseks tegelikud kulud. Toimetulekutoetus ise on riiklik (sotsiaalhoolekande seaduse) toetus — see määrus reguleerib ainult selle arvestamise kohalikke parameetreid, mitte toetuse enda olemasolu ega põhisummat.

4 €
üür — m² kohta kuus
3 €
korterelamu haldamise kulu (sh remont) — m² kohta kuus
3 €
korterelamu renoveerimislaenu tagasimakse — m² kohta kuus
12 €
vesi ja reovesi — ühe pereliikme kohta kuus
5,5 €
soojaveevarustus — m² kohta kuus
2 €
küte, kuni 550 eurot kalendriaastas — m² kohta kuus
120 €
elekter, üheliikmeline pere
40 €
elekter, iga järgnev pereliige
15 €
majapidamisgaas, üheliikmeline pere
10 €
majapidamisgaas, iga järgnev pereliige
0,25 €
maamaks — m² kohta kuus
0,5 €
hoonekindlustus — m² kohta kuus
8 €
olmejäätmete vedu — ühe elaniku kohta kuus
4 €
eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh intress ja kohustuslik kindlustus) — m² kohta kuus

Taotlemine: avaldus vallavalitsusele · Tähtaeg: jooksva kuu eest 20. kuupäevaks

Allikad: Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel § 1 lg 2, 5; § 2 lg 1 () · rapina.ee

Määruse tekst
Eluasemekulude arvestamise aluseks on perekonna omandis või kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m2 perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. … Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. … üür kuni 4,0 eurot 1 m2 kohta kuus; … elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 120,00 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning iga järgneva pereliikme kohta kuni 40,00 eurot kuus; … kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 2,00 eurot 1 m² kohta kuus, kuid mitte rohkem kui 550,00 eurot aastas;

Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel § 1 lg 2, 5; § 2 lg 1

Teenused

Eluruumi tagamise teenus

Mitterahaline toetus

Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama; puudest tingitud raskuste korral abistab vallavalitsus ka eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi leidmisel.

Taotlemine: avaldus piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialistile

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 18 () · rapina.ee

Määruse tekst
Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 18

Tasuta lumetõrje erateedel

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Erateede talvine teehooldus

Räpina vald teeb tasuta lumetõrjet erateedel, mis viivad rahvastikuregistri andmetel alalise elukohana kasutatavate majapidamisteni, kui tee servad on takistustest puhastatud ja märgistatud, puuoksad on eemaldatud vajaliku kõrguseni ja laiuseni, teel on koht lume lükkamiseks, tee laius võimaldab lumetõrjetehnika liikumist ning majapidamisel on kehtiv korraldatud jäätmeveo leping. Lumetõrjet ei teostata, kui tee neile tingimustele ei vasta, õueala asub avalikust teest vähem kui 50 meetri kaugusel, õuealal endal, kui see pole tehniliselt võimalik või seab ohtu vara, või kui erateel on liiklus keelumärgiga keelatud. Lumetõrjet alustatakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast tuisu või lumesaju lõppemist, kui lumekihi paksus ületab 10 cm. Kinnistu omanik võib esitada avalduse, et lumetõrjet tema kinnistul mitte teostada.

Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele lumetõrjest loobumiseks

Allikad: Erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord § 7 · rapina.ee

Määruse tekst
Tasuta lumetõrjet tehakse erateedel, mis viivad rahvastikuregistri andmetel alalise elukohana kasutatavate majapidamisteni ja mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) tee servad on takistustest puhastatud ja tee servades olevad takistused (nt ilupõõsad, puuistikud, truubiotsad, kivid) on märgistatud viisil, mis tagab nende nähtavuse pimedal ajal ja lumekihi paksusest hoolimata.

Erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord § 7 lg 1

Tasuta lumetõrjet ei teostata: 1) kui tee ei vasta korra § 7 lõikes 1 toodud tingimustele; 2) kui õueala asub avalikust teest vähem kui 50 meetri kaugusel; 3) õuealal; 4) kui see ei ole tehniliselt võimalik; 5) kui see seab ohtu taotleja, teeomaniku või kolmandate isikute vara; 6) kui erateel on liiklus keelatud keelumärgiga.

Erateede avalikuks kasutamiseks määramise ja erateedel tasuta lumetõrje teostamise kord § 7 lg 2

Valla eluruumi üürile andmine

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Sotsiaaleluruum

Räpina vald annab enda omandis olevaid eluruume üürile isikutele, kes on võetud arvele valla eluruumi vajavate isikute registris — kas eluruumi mitteomavana (nt eluruumi kaotanud vääramatu jõu tõttu, munitsipaaleluruumi ohtlikuks muutumise tõttu, valla teenistuses või vallas ettevõttes töötamise tõttu jm) või elamistingimuste parandamisel abivajajana (nt üksinda elav eakas või puudega isik ilma seadusjärgse ülalpidajata, toimetulekupiirist allpool elav pere). Eluruumi kasutusse andmise otsustab vallavalitsus korraldusega, arvestades eluruumi vajajate nimekirjas olevate isikute võimalusi ja vajadusi. Üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks, seda võib pikendada. Üür ei ületa vallavolikogu kehtestatud piirmäära — 3 eurot ruutmeetri eest kuus; konkreetse üüri suuruse selle piiri sees otsustab vallavalitsus, arvestades eluruumi asukohta, seisukorda ja varustatust. Vallaga teenistus- või töösuhtes oleva isiku üürileping lõpeb ühe kuu möödumisel teenistus- või töösuhte lõppemisest.

Allikad: Eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse kord § 2-4 · Räpina valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord § 2, § 4-6 · Munitsipaaleluruumide üüri piirmäär Räpina vallas § 4

Määruse tekst
Eluruumi mitteomavatena isikutena võetakse arvele: 1) isikud, kelle õiguslikul alusel kasutatav Räpina vallas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. … 2) ohtlikuks muutunud munitsipaaleluruumide üürnikud;

Eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse kord § 2 lg 2

Elamistingimuste parandamisel abivajavatena võetakse arvele: 1) üksinda elavad eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad igapäevast kõrvalabi ning kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; 2) alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri elavad isikud ja lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid;

Eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse kord § 2 lg 3

Eluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus korraldusega, määrates kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas: … Vallavalitsus lähtub eluruumi vajavate isikute nimekirja kantud isikute reaalsetest võimalustest ja vajadustest, hinnates eluruumi sobivust konkreetsele eluruumi vajavale isikule.

Räpina valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord § 2 lg 1-2

Leping sõlmitakse 30 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse andmisest arvates.

Räpina valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord § 3 lg 3

Vallavalitsusega teenistus- või töösuhtes või vallavalitsuse hallatava asutusega töösuhtes oleva isiku teenistus- või töösuhte lõppemisel lõpeb temaga sõlmitud üürileping teenistus- või töösuhte lõppemisest arvates ühe kuu möödumisel.

Räpina valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord § 4 lg 5

Räpina valla omandis olevate eluruumide üüri piirmäär ühes kuus on 3 eurot ühe ruutmeetri eest.

Munitsipaaleluruumide üüri piirmäär Räpina vallas § 4

Räpina valla toetused

Eluasemetoetused Põlvamaa teistes omavalitsustes →

Reklaam