Määr.Otsing

Nõo valla toimetulekutoetused

Tartumaa omavalitsuste seas on Nõo valla matusetoetus (450 € ühekordselt) üks suurimaid.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Matusetoetus

450 €ühekordselt

Matuse korraldaja saab kahe kuu jooksul surma registreerimisest taotleda Nõo valla registrijärgse elaniku matusekulude osaliseks katmiseks ühekordset toetust, mis koosneb riigi ja valla toetusest. Registrijärgse elukohata surnu matuse korraldajale makstakse riigi eraldatud määras. Matusetoetus on kokku 450 eurot: valla osa 200 eurot ja riigi matusetoetus 250 eurot.

200 €
Nõo valla omavalitsuse toetuse osa
250 €
riigipoolne matusetoetuse osa

Taotlemine: matuse korraldaja taotlus vallavalitsusele koos surmatõendi koopiaga · Tähtaeg: kahe kuu jooksul surma registreerimisest

Võrdlus: matusetoetus teistes valdades ja linnades (200–450 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 37 lg 1–5 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 5 () · nvv.ee

Määruse tekst
Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Nõo valla eelarvest.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 37 lg 1–5

matusetoetus 450 eurot, sellest omavalitsuse toetus on 200 eurot, millele lisandub riigipoolne matusetoetus 250 eurot;

Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 5

Kriisiabi

kuni2000 €ühekordselt

Toetuse liik: Erakorraline toetus

Isik või perekond saab kriisiolukorra leevendamiseks abi õnnetusjuhtumi, loodusõnnetuse, tulekahju, varguse, haigestumise, töövõimetuks muutumise, lähedase kaotuse või muu sarnase sündmuse korral. Otsustamisel arvestatakse toimetulekuvõimet ning summa otsustab valitsus. Kriisiabi on kuni 2000 eurot; erandkorras võib vallavalitsus korraldusega seda määra juhtumipõhiselt suurendada.

Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 38 lg 1–4 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 6; § 4 ()

Määruse tekst
Kriisiabi andmise eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 38 lg 1–4

kriisiabi kuni 2000 eurot.

Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 6

Erandkorras võib valitsuse korraldusega juhtumipõhiselt § 1 punktis 6, … toodud toetuste määrasid suurendada.

Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 4

Reklaam

Toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks

kuni300 €aastas

Toetuse liik: Erakorraline toetus

Toimetulekuraskustesse sattunud isik saab Nõo valla eelarvest mitteperioodilist toetust ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste kulude katmiseks. Toetust makstakse kuni 300 eurot aastas.

Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 40 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 2 ()

Määruse tekst
Toetus raske majandusliku olukorra puhul on Nõo valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 40

toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks kuni 300 eurot aastas;

Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 2

Küttetoetus

kuni300 €aastas

Vähekindlustatud isik või perekond saab autonoomse küttesüsteemiga eluruumi jaoks küttematerjali, näiteks puidu või briketi, ostu kulude osaliseks katmiseks toetust esitatud arve alusel. Toetust makstakse kuni 300 eurot aastas.

Võrdlus: küttetoetus teistes valdades ja linnades (150–500 € aastas)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 41 lg 1–2 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 3 ()

Määruse tekst
Küttetoetuse eesmärk on soodustada ja parandada isiku või perekonna toimetulekuvõimet, kattes osaliselt vähekindlustatud isiku või perekonna hädavajalikke kulusid.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 41 lg 1–2

küttetoetus kuni 300 eurot aastas.

Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 3

Toitjakaotustoetus

347,82 €kuus

Maksja: Riik

Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

§ 19¹ lg 1

Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

§ 19¹ lg 2

Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

§ 19¹ lg 4

Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

§ 19¹ lg 5

Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 19¹ lg 6

Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

§ 19¹ lg 8

Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.

§ 19¹ lg 9

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

§ 14 lg 5

Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale

15 €kuus

Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus

Maksja: Riik

Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega

Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

§ 135 lg 1

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

§ 135 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

§ 135 lg 3

Kulude hüvitamine

Esmase üüri sissemakse toetus

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Toetus eluaseme üürimisega kaasneva tagatisraha tasumiseks

Kui vald ei saa sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajavale inimesele anda üürile eluruumi või majutuspinda, vahendab ta vabaturu üürikorterit või toetab vajadusel esmase üüri sissemakse tegemisel. Isik tasub edasise üüri ja kõrvalkulud tegeliku maksumuse järgi.

Taotlemine: kirjalik taotlus vallavalitsusele või e-postiga

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20 lg 1–4 () · nvv.ee

Määruse tekst
Kui vallavalitsusel ei ole anda üürile eluruumi või majutuspinda, vahendatakse eluruumi vajajale vabaturu üürikorterit või toetatakse vajadusel teda esmase üüri sissemakse tegemisel. Isik tasub eluruumi üüri ja kõrvalkulud vastavalt osutatud teenuste tegelikule maksumusele.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20 lg 1–4

Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis

60%päevas

Toetuse liik: Töötuskindlustushüvitis

Maksja: Riik

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Hüvitis on esimesed 100 päeva 60% ja edasi 40% inimese varasemast keskmisest päevatöötasust; sellel on ülem- ja alampiir. Hüvitist makstakse 180 päeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 päeva viie kuni kümne aasta ja 300 päeva vähemalt kümne aasta staaži korral; kõrge töötuse ajal kauem. Hüvitist ei saa, kui töösuhe lõppes töötaja enda soovil, poolte kokkuleppel või distsiplinaarsüüteo tõttu (seaduses on erandid). Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

60%
esimesest kuni 100. kalendripäevani
40%
101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni

Taotlemine: avaldus Töötukassale

Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 8, § 9, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord § 2 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9

Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:

§ 8 lg 1¹

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

§ 8 lg 1²

Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.

§ 8 lg 1⁵

Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

§ 9 lg 1

Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.

§ 9 lg 3

Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.

§ 9 lg 5

Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.

§ 2 lg 3

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Baasmääras töötuskindlustushüvitis

50%päevas

Maksja: Riik

Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele hüvitisele. Hüvitis ei sõltu varasemast palgast: see on päevas pool töötasu alammäärast. Hüvitist makstakse 180 päeva, kõrge töötuse ajal kuni 60 päeva kauem. Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

Taotlemine: avaldus Töötukassale

Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 6¹, § 8¹, § 9¹, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9

Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

§ 5¹

Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 6¹ lg 2

Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

§ 6¹ lg 4

Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 6¹ lg 6

Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.

§ 8¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 8¹ lg 2

Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.

§ 9¹ lg 1

Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

§ 9¹ lg 2

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3 lg 1

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.

§ 10 lg 1

Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.

§ 11 lg 1

Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.

§ 11 lg 5

Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

§ 12 lg 1

Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

§ 14 lg 1

Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.

§ 8 lg 1

füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.

§ 3 lg 2

Vajaduspõhine

Toimetulekutoetus

Vajaduspõhine

Maksja: Riik

Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks

Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis

Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

§ 131 lg 1

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 131 lg 2

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

§ 131 lg 3

Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 4

Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

§ 131 lg 5

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.

§ 131 lg 6

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

§ 131 lg 9

Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 10

Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8

§ 131 lg 11

Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

§ 131 lg 12

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

§ 132 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.

§ 132 lg 3

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.

§ 132 lg 6

Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,

§ 132 lg 6¹

Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

§ 132 lg 6²

Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.

§ 132 lg 7

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

§ 133 lg 1

Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.

§ 133 lg 2²

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

§ 133 lg 4

Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.

§ 133 lg 6

Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

§ 133 lg 7

Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,

§ 133 lg 7¹

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

§ 133 lg 9²

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 134 lg 1

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

§ 134 lg 2

Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

§ 134 lg 5

Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

§ 134 lg 6

Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.

§ 134 lg 7

Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

§ 134 lg 8

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

§ 13⁴ lg 1

Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.

§ 13⁴ lg 2

Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.

§ 156 lg 1

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

§ 2 lg 5 p 5

seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;

2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5

Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

p 2

Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

p 2¹

eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine

§ 7 lg 1 p 2

Toimetulekutoetus

Vajaduspõhine

Vallavalitsus määrab ja maksab toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Toetuse arvestuses võetakse eluruumi tegelikud kulud arvesse kuni Nõo volikogu kehtestatud piirmääradeni; need hõlmavad muu hulgas üüri, haldus- ja remondikulu, eluasemelaenu, kütet ning elektrit.

kuni 7 eurot 1 m2 kohta kuus
üür
kuni 2 eurot 1 m2 kohta kuus
korterelamu haldamine, sealhulgas remont
kuni 2 eurot 1 m2 kohta kuus
korterelamu renoveerimislaenu tagasimakse
kuni 7 eurot 1 m² kohta kuus
eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse
kuni 5 eurot 1 m2 kohta kuus
küte ja soojaveevarustus
kuni 40 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ja kuni 25 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus
elektrienergia

Taotlemine: vormikohane avaldus vallavalitsusele või elektrooniline avaldus sotsiaalosakonnas · Tähtaeg: jooksva kuu eest kuu viimaseks tööpäevaks

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 45 lg 1–3 () · Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine § 2 p 1–4 ja 6 () · nvv.ee

Määruse tekst
Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 45 lg 1–3

Toimetuleku arvestamisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude piirmäärad on järgmised:

Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine § 2 p 1–4 ja 6

Teenused

Sotsiaalteenuse tasust vabastamine või soodustus

Mitterahaline toetus

Vallavalitsus võib põhjendatud otsusega vabastada inimese täielikult või osaliselt sotsiaalteenuse eest tasumisest, lähtudes tema sissetulekutest, seadusjärgsetest ülalpidajatest ja kinnisvarast. Pesupesemisteenuse puhul võib vabastuse otsustada sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik. Sotsiaaltranspordi tasu ei maksa koolikohustuslik haridusliku erivajadusega õpilane haridusasutusse ja tagasi sõites ning õigustatud saatja.

Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 10 lg 3; § 19 lg 8; § 25 lg 6 ()

Määruse tekst
Vallavalitsusel on õigus käesolevas korras toodud juhtudel põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning isikule kuuluvat kinnisvara.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 10 lg 3

Tasu maksmisest on vabastatud:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 19 lg 8; § 25 lg 6

Vältimatu sotsiaalabi

Mitterahaline toetus

Nõo valla haldusterritooriumil elavale või viibivale sotsiaalselt abitus olukorras inimesele, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, antakse hädavajalikku toitu, riietust, ajutist peavarju ja nõustamist. Abi on isikule tasuta, kuid ajaliselt ja koguseliselt piiratud, ning lõpeb, kui inimene ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 28 lg 1 ja 4 ()

Määruse tekst
Abi osutatakse hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju ja nõustamise kaudu.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 28 lg 1 ja 4

Nõo valla toetused

Toimetulekutoetused Tartumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam