Määr.Otsing

Maardu linna puuetega inimeste toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Toetus täisealistele raske- või sügava puudega isikutele lisakulutuste katmiseks

28 €kuus

Toetuse liik: Puudega isiku erivajaduste toetus

Igakuine toetus raske- või sügava puudega isikutele lisakulutuste katmiseks isiklikule abistajale, isiklikele hooldus- ja abivahenditele, transpordile jne. Toetust ei maksta, kui isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust (vt "Hooldajatoetus täisealise hooldusvajadusega isiku hooldajale" eraldi kirjena) — need kaks toetust välistavad teineteist.

39 €
sügava puudega isik
28 €
raske puudega isik

Allikas: Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord § 16 ()

Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmine

kuni22 €kuus

Toetuse liik: Eraüldhariduskooli toetus

Maardu linn katab eraüldhariduskooli tegevuskulud kuni 22 euro ulatuses ühe õpilase kohta kuus, kui õpilase ja vähemalt ühe tema seadusliku esindaja elukoht on Maardu linn, koolil on kehtiv tegevusluba ega ole maksuvõlgnevusi ning õpilase eest ei maksa tegevuskulude katmiseks täies ulatuses toetust riik.

Allikas: Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 4

Määruse tekst
Maardu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) katab erakooli tegevuskulud, lähtudes selles koolis õppivate käesoleva määruse § 3 p 5 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste arvust kuni 22 euro ulatuses ühe õpilase kohta kuus (edaspidi kuumäär).

Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 4 lg 1

erakoolis õppiva õpilase enda ja vähemalt ühe tema seadusliku esindaja elukoha andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Maardu linn;

Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 3

Reklaam

Üldhooldusteenus

kuni650 €kuus

Linn rahastab hooldekoduteenust Maardus elavale täisealisele inimesele, kes tervise, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei tule kodus iseseisvalt toime. Kui teenuse saaja ja tema ülalpidajad ei suuda omaosalust täies ulatuses tasuda, võib taotleda linnalt lisarahastust. Linnavalitsus hindab taotleja ja ülalpidajate sissetulekut ja vara. Linn katab hoolduskulud piirmäärani 650 eurot kuus (alates 1. aprillist 2026, varem 600 eurot).

Taotlemine: pöördumine sotsiaalosakonda

Võrdlus: üldhooldusteenus teistes valdades ja linnades (500–856 € kuus)

Allikad: Üldhooldusteenuse osutamise kord § 1, § 6 · Korralduse nr 382 muutmine (korraldus nr 131) · maardu.ee

Määruse tekst
Väljaspool isiku kodu osutatavat üldhooldusteenust on õigus saada täisealisel isikul, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Maardu linnas ja kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla

Üldhooldusteenuse osutamise kord § 1 lg 2

Kui taotleja või tema ülalpidajate majanduslik olukord ei võimalda tal määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud osa täies ulatuses tasuda, võib teenust vajav isik taotleda teenuse täiendavat rahastamist linnaeelarvest. Otsuse teenuse täiendava rahastamise ja sellest keeldumise kohta teeb linnavalitsus.

Üldhooldusteenuse osutamise kord § 6 lg 1

Kehtestada sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmääraks 650 eurot kuus.

p 1

Erivajadusega üliõpilase stipendium

kuni510 €kuus

Maksja: Riik

Erivajadusega üliõpilase stipendiumi saab kõrgkooli üliõpilane, kaasa arvatud doktorant, kellel on tuvastatud puue. Stipendium sõltub puude raskusastmest ja liigist: sügava või raske puude korral 510 eurot kuus kuulmisfunktsiooni, 148 eurot liikumis- või nägemisfunktsiooni ja 80 eurot muu funktsiooni kõrvalekalde korral; keskmise puude korral vastavalt 325, 68 ja 60 eurot kuus. Osakoormusega õppides on stipendium väiksem. Taotluse saab esitada Haridus- ja Noorteametile igal kuul peale juuli ja augusti ning stipendium määratakse kuni kümneks kuuks. Seda saab koos teiste stipendiumitega.

510 €
sügav või raske puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
148 €
sügav või raske puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
80 €
sügav või raske puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
325 €
keskmine puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
68 €
keskmine puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
60 €
keskmine puue, muu funktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Haridus- ja Noorteameti taotluskeskkond · Tähtaeg: jooksvalt kogu õppeaasta vältel, välja arvatud juulis ja augustis; igal õppeaastal uus taotlus

Allikad: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord § 2, § 3, § 7 · harno.ee

Määruse tekst
erivajadusega üliõpilaste stipendium;

§ 1 lg 2 p 4

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi

§ 2 lg 1 p 2

ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;

§ 2 lg 1 p 4

ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.

§ 2 lg 1 p 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

§ 2 lg 1¹

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.

§ 2 lg 2

Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

§ 2 lg 3

Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

§ 2 lg 4

Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.

§ 3 lg 1

Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.

§ 3 lg 3

Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.

§ 3 lg 3

tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;

§ 3 lg 4 p 3

Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

§ 7 lg 1

Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.

§ 7 lg 3²

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega tööealise inimese toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 100 eurot ja raske puudega inimesele 50 eurot kuus. Keskmise puude korral sõltub summa sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle on: liikumisfunktsiooni korral 42 eurot, nägemisfunktsiooni korral 38 eurot, muu funktsiooni korral 37 eurot, vaimse funktsiooni korral 35 eurot, kuulmisfunktsiooni korral 31 eurot ning keele- ja kõnefunktsiooni korral 29 eurot kuus; mitme funktsiooni kõrvalekalde korral 42 eurot. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest.

100 €
sügava puudega tööealine inimene
50 €
raske puudega tööealine inimene
42 €
keskmise puudega tööealine inimene, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle
38 €
keskmise puudega tööealine inimene, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
37 €
keskmise puudega tööealine inimene, muu funktsiooni kõrvalekalle
35 €
keskmise puudega tööealine inimene, vaimse funktsiooni kõrvalekalle
31 €
keskmise puudega tööealine inimene, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
29 €
keskmise puudega tööealine inimene, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7 · Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 9 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7 lg 1

Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.

§ 9 lg 2

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

41 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 41 eurot, raske puudega inimesele 27 eurot ja keskmise puudega inimesele 13 eurot kuus. Kui inimene sai enne vanaduspensioniiga puudega tööealise inimese toetust ja puue tuvastatakse uuesti aasta jooksul, ei ole uut taotlust vaja. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega; kolme kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust puude tuvastamise päevast. Liikumistakistusega või hajaasustuses elavale inimesele võib toetuse tuua koju postiga.

41 €
sügava puudega vanaduspensioniealine inimene
27 €
raske puudega vanaduspensioniealine inimene
13 €
keskmise puudega vanaduspensioniealine inimene

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7¹ · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7¹ lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Õppetoetus

kuni25,57 €kuus

Toetuse liik: Puudega õppija õppetoetus

Maksja: Riik

Õppetoetust makstakse mittetöötavale puudega õppijale, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puude tõttu õppimisega seotud lisakulusid. Toetus on olenevalt tegelikest lisakuludest 6,39 kuni 25,57 eurot kuus ja seda makstakse igal kuul peale juuli ja augusti. Taotlusele lisatakse dokument puudest tingitud ja õppimisega seotud lisakulude kohta. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 10 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

§ 10 lg 1

Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.

§ 10 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;

§ 5 p 1

dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;

§ 5 p 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Kulude hüvitamine

Õppelaenu kustutamine laenusaaja puuduva töövõime korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saajal tuvastatakse puuduv töövõime, ei pea ta riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutatakse enne töövõime tuvastamist tekkinud kohustused riigi tagatud summa ulatuses. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

§ 22 lg 2

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 28 lg 16

Õppelaenu kustutamine laenusaaja lapse raske või sügava puude korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saaja lapsel tuvastatakse raske või sügav puue, ei pea last pidevalt hooldav vanem riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutada saab ühe vanema laenu ja teine vanem peab sellega nõus olema. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

§ 22 lg 3

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.

§ 23 lg 1⁴

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Täienduskoolitustoetus

Omaosaluse tegelik kulu

Maksja: Riik

Täienduskoolitustoetus hüvitab töötava puudega inimese täienduskoolituse või tasemeõppe kulusid osaliselt: kokku kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esimesest määramisest. Toetus makstakse koolitajale või, kui inimene on koolituse eest ise tasunud, inimesele endale. Taotlusele lisatakse dokument koolituskulude kohta.

613,68 €
koolituskulude osaline hüvitamine, kuni selle summani kokku kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 12 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 7 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

§ 12 lg 1

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

§ 12 lg 2

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud toetus toetusesaajale teenust osutanud asutusele.

§ 22 lg 1¹

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Töövõimetoetus

57%päevas

Maksja: Riik

Töövõimetoetust saab 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene, kellel Töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime. Puuduva töövõimega inimene saab päevas toetust päevamäära ulatuses, osalise töövõimega inimene 57% päevamäärast. Päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil ja Töötukassa avaldab selle oma kodulehel. Osalise töövõimega täiskasvanu peab lisaks töötama, õppima, olema töötuna arvel, kasvatama alla kolmeaastast last või hooldama puudega pereliiget. Kui inimese sissetulek ületab 90-kordse päevamäära, toetust vähendatakse. Taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega; toetust makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

57%
osalise töövõimega isik
100%
puuduva töövõimega isik

Taotlemine: taotlus Töötukassale, ka koos töövõime hindamise taotlusega

Ülevaade: töövõimetoetus Eestis

Allikad: Töövõimetoetuse seadus § 2, § 8, § 9, § 11, § 12, § 13, § 14, § 15, § 16, § 17 · Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine § 1

Määruse tekst
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

§ 11

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 1

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.

§ 8 lg 3

Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.

§ 9 lg 1

Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.

§ 12 lg 2

Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.

§ 12 lg 3²

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

§ 12 lg 4

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

§ 12 lg 6

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).

§ 13 lg 1

Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

§ 13 lg 3

Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

§ 13 lg 5

Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

§ 13 lg 7

Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.

§ 14 lg 1

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.

§ 14 lg 2

Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.

§ 14 lg 3

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.

§ 1

Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

§ 15 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

§ 16 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 16 lg 1¹

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

§ 17 lg 1

Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

§ 2 lg 1

Vajaduspõhine

Hooldajatoetus (täisealise hooldusvajadusega isiku hooldajale)

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Täisealise hooldajatoetus

Hooldajatoetus on täisealisele hooldusvajadusega isikule (üldjuhul raske või sügava puudega täisealisele) määratud hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus. Nii hooldatava kui hooldaja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema Maardu linn. Kui isik on määratud mitme isiku hooldajaks, on tal õigus saada toetust iga hooldatava hooldamise eest eraldi. Hooldajaks ei tohi ise olla sügava/raske puudega isik. Toetuse suurus on protsent "hooldajatoetuse määrast" — selle baasmäära (eurodes) kehtestab Maardu Linnavalitsus eraldi otsusega.

200% hooldajatoetuse määrast
Töövõimelises eas hooldaja (ei ole tööl või töötab osalise tööajaga), kes tagab sügava puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt
150% hooldajatoetuse määrast
Töövõimelises eas hooldaja, kes tagab muu puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval
100% hooldajatoetuse määrast
Mittetöötav või osalise tööajaga töötav pensionär, kes tagab sügava puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt
60% hooldajatoetuse määrast
Mittetöötav või osalise tööajaga töötav pensionär, kes tagab muu puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval

Taotlemine: kirjalik avaldus linnavalitsusele

Võrdlus: täisealise hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–150 € kuus)

Allikad: Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord § 5; § 5 lg 4 () · maardu.ee

Määruse tekst
(1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus. (2) Hooldajatoetuse määra kehtestab Maardu linnavalitsus. (3) Hooldajatoetust makstakse töövõimelises eas isikule, kes ei ole tööle asunud või töötab osalise tööajaga ja kes tagab: 1) sügava puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelvalve ööpäevaringselt - 200 protsenti hooldajatoetuse määrast; 2) muu puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval - 150 protsenti hooldajatoetuste määrast.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord § 5

Hooldajatoetust makstakse isikule, kes on mittetöötav või osalise tööajaga töötav riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja ning kes tagab: 1) sügava puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelvalve ööpäevaringselt - 100 protsenti hooldajatoetuste määrast; 2) muu puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelvalve igal ööpäeval - 60 protsenti hooldajatoetuste määrast.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord § 5 lg 4

Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Toetus Maardu linna eelarvest puudega inimese kasutuses oleva eluruumi (või selle juurdepääsu) kohandamiseks, et vähendada puudest tingitud raskusi eluruumi sisenemisel, liikumisel ja enesega toimetulekul. Sihtrühm on sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega inimene, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris on Maardu linn ja kes kasutab kohandatavat eluruumi alaliseks elamiseks (oma või pereliikme omandis, või vähemalt 2 aasta pikkuses kasutuses). Ei kata statsionaarseid abivahendeid, mis on juba riigi poolt kaetud. Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja taotleja/pere sissetulekuid. Kolmepoolne leping (taotleja, linn, tööde teostaja) sõlmitakse hiljemalt 2 kuu jooksul otsusest.

Allikas: Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetuse määramise kord § 2 lg 3; § 3 lg 2 ()

Määruse tekst
Toetust määratakse Maardu linnas asuva eluruumi kohandamiseks sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega inimesele, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Maardu linn.

Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetuse määramise kord § 2 lg 3

Toetuse suuruse määrab Linnavalitsus vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule.

Puudega inimesele eluruumi kohandamiseks toetuse määramise kord § 3 lg 2

Teenused

Raske ja sügava puudega lapse sotsiaalteenuste toetus (riigieelarveline)

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahalisi vahendeid kasutatakse Maardu linnas elavate raske või sügava puudega laste ja nende perede toetamiseks laias teenuste ringis: lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenus, nõustamine, teraapiad, rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas ette nähtud teenused/abivahendid, laagrites osalemine, eluruumide kohandamine, turva- ja tugikoduteenus jm. Taotlust saab esitada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks. Iga taotluse puhul hinnatakse lapse teenusevajadust eraldi — korras ei ole ühtki fikseeritud eurosummat ega ülemmäära ühe lapse/pere kohta, ainult viide eelarveaasta vahendite piirile.

Taotlemine: kirjalik avaldus sotsiaalabi osakonnale

Allikad: Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise riikliku toetuse rahaliste vahendite kasutamise kord § 3; § 4 () · maardu.ee

Määruse tekst
Teenuse sihtgrupiks on rahvastikuregistri andmetel Maardu linnas elavad raske või sügava puudega lapsed ja nende vanemad, hooldajad või eestkostjad.

Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise riikliku toetuse rahaliste vahendite kasutamise kord § 3

Reklaam

Igapäevaelu toetamise teenuse ruumikulude katmine

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Igapäevaelu toetamise teenus

Linn katab igapäevaelu toetamise teenuse osutajale ruumikulud iga Maardus elava teenuse saaja kohta: ruumide kasutuskulud (haldus, elekter, küte, vesi, prügivedu) teenuse osutamiseks kasutatava pinna järgi ning üüri kuni 40 m² ja 6 m² iga teenuse saaja kohta, kuni toimetulekutoetuse arvestamisel kasutatava üüri piirmäärani.

Allikas: Igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmise kord § 2-3

Määruse tekst
Linn katab igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega (edaspidi ruumid) seotud kulud teenuseosutajale käesoleva määruse §-s 3 sätestatud arvestuse alusel ja ulatuses

Igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmise kord § 2

üüri(rendi)kulu kuni 40 m2 ulatuses ja iga teenuse saaja kohta veel 6 m2 ulatuses. Üüri(rendi)kulu kaetakse ruutmeetri kohta ja tegeliku üüri(rendi)hinna alusel kuni piirmäärani, mis on teenuse osutamise asukoha omavalitsuses kehtestatud üüri piirmäär toimetulekutoetuse arvestamiseks.

Igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmise kord § 3 lg 2 p 2

Isikliku abistaja teenus

Mitterahaline toetus

Sügava liikumis- või nägemispuudega täisealisel isikul, kelle elukoht on Maardu linn, on õigus isikliku abistaja teenusele: abistaja aitab igapäevaelu tegevustes, milles inimene puude tõttu vajab füüsilist kõrvalabi (liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieen, majapidamistööd). Teenust osutab Maardu Sotsiaalmaja kolmepoolse lepingu alusel. Teenuse tunnihind on 5 eurot.

Taotlemine: Minu Maardu iseteenindus, paberavaldus linnavalitsuses või digiallkirjastatud taotlus e-postiga

Allikad: Isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord § 2-4 · Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine (korraldus nr 382) · maardu.ee

Määruse tekst
Teenust on õigus saada eelkõige sügava liikumis- või nägemispuudega täisealisel isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Maardu linn.

Isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord § 4 lg 1

Teenuse hinna kehtestab linnavalitsus. (2) Teenuse omaosaluse määra kehtestab linnavalitsus korraldusega.

Isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord § 9

1.1 isikliku abistaja teenuse tunni hinnaks 5 eurot;

p 1.1

Koduteenus

Mitterahaline toetus

Maardus elavale täisealisele inimesele, kes ei tule tervise tõttu kodus üksi toime, osutab linn koduteenust, et ta saaks kodus turvaliselt ja iseseisvalt elada. Teenuse eest tasutakse linnavalitsuse kehtestatud hinna järgi, kuid majanduslikku olukorda arvestades võib teenuse saaja tasust osaliselt või täielikult vabastada. Tunnihind sõltub netosissetulekust: alla 450 eurot 0,5 eurot, 451–550 eurot 2 eurot, 551–650 eurot 3 eurot, 651–750 eurot 4 eurot ja üle 751 euro 5 eurot tunnis. Kui teenuse ühe korra kestus ületab ühe tunni, antakse teenuse üldmaksumusest 50% soodustust.

Taotlemine: Minu Maardu iseteenindus, paberavaldus linnavalitsuses või digiallkirjastatud taotlus e-postiga

Allikad: Koduteenuse osutamise tingimused ja kord § 3, § 10 · Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine (korraldus nr 382) · Korralduse nr 382 muutmine (korraldus nr 311) · maardu.ee

Määruse tekst
Koduteenust osutatakse täisealisele isikule, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei tule toime igapäevaelu toimingutega ja kelle rahvastikuregistrisse kantud ja tegelik elukoht on Maardu linnas.

Koduteenuse osutamise tingimused ja kord § 3 lg 1

Koduteenuse osutamine on tasuline teenus ja koduteenuse saaja tasub koduteenuse eest linnavalitsuse poolt kehtestatud hindade alusel. (2) Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja võib koduteenuse saaja vabastada täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust vajava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

Koduteenuse osutamise tingimused ja kord § 10

netosissetulek on alla 450 euro 0,5 eurot/tund

Lisa 1

Kui teenuse ühe korra kestus ületab ühe tunni, rakendatakse teenuse üldmaksumusele 50% soodustust.

p 1

Tugiisikuteenus lastega peredele

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Tugiisikuteenus

Last kasvatavale isikule, kelle elukoht on Maardu linn, osutatakse tugiisikuteenust, kui ta vajab kõrvalist abi lapse eest hoolitsemisel, turvalise kasvukeskkonna loomisel või pere toimetulekuvõime tõstmiseks. Tugiisikuteenust võib osutada ka lapsele endale, sh puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamiseks.

Taotlemine: Minu Maardu iseteenindus, paberavaldus linnavalitsuses või digiallkirjastatud taotlus e-postiga

Allikad: Lastega peredele tugiisikuteenuse osutamise kord § 2, § 4 · maardu.ee

Määruse tekst
Tugiisiku teenust on õigus taotleda last kasvataval isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Maardu linnas, tingimustel, et: 1) last kasvatav isik vajab kõrvalist abi lapse eest hoolitsemisel; 2) last kasvatav isik vajab kõrvalist abi lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonda loomisel; 3) last kasvatav isik vajab kõrvalist abi pere toimetulekuvõime tõstmiseks, igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga.

Lastega peredele tugiisikuteenuse osutamise kord § 4

Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

Lastega peredele tugiisikuteenuse osutamise kord § 2 lg 2

Sõidusoodustused Maardu–Tallinna bussiliinidel

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Bussisõidu soodustus

Maardu–Tallinna bussiliinidel sõidavad tasuta Maardus elavad 63-aastased ja vanemad pensionärid, kolme- ja enamalapselise pere lapsed koos ühe vanemaga ning alla kolmeaastase lapse üks vanem. Tasuta sõidavad ka Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerijad, alla 16-aastase puudega lapse saatja, sügava puudega täisealise saatja ja Maardu aukodanikud. Maardus elavatele õpilastele, üliõpilastele ja alla 63-aastastele pensionäridele on kuupilet 40% odavam.

Allikas: Sõidusoodustused Maardu-Tallinn bussiliinidel § 3-4

Määruse tekst
Kehtestada sõidusoodustusena 40% võrra madalam 30 päeva pileti (kuupileti) hind alljärgnevatele isikutele: 1) Eesti Vabariigis üldhariduskoolides õppivad õpilased; 2) Eesti Vabariigis õppivad üliõpilased ajavahemikul 01. septembrist kuni 20. juunini; 3) kuni 63-aastased pensionärid; 4) Maardu linna üldhariduskoolides, lasteaedades või huvikoolides töötavad õpetajad ja tugispetsialistid.

Sõidusoodustused Maardu-Tallinn bussiliinidel § 4 lg 1

Maardu linna toetused

Puuetega inimeste toetused Harjumaa teistes omavalitsustes →

Reklaam