„Toetuse määraks on Vabariigi Valitsuse poolt eelmiseks aastaks kehtestatud kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral.“ Selle lause kirjutas Narva Linnavolikogu sünnitoetuse korda 2014. aastal1. Sealt edasi järgis toetus kuutasu alammäära ehk miinimumpalka: kui valitsus miinimumpalka tõstis, tõusis aasta hiljem ka Narva sünnitoetus. Kokku tõusis see 10 korral, 320 eurolt 820 eurole12. Volikogu ei pidanud ühelgi neist kordadest uut summat vastu võtma.

2026. aastal katkes see seos. Valemi järgi oleks toetus tõusnud 66 eurot, 886 eurole25. 23. aprillil kirjutas volikogu korda aga kindla summa: „Toetuse määraks on 1500 eurot.“3 Toetus tõusis korraga 680 eurot, varem oli suurim tõus 95 eurot (joonis 1)23. Sama palju maksavad esimese lapse sünni eest veel Tori vald ja Viljandi vald, rohkem ei maksa Eestis ükski omavalitsus6.

Volikogu sotsiaal- ja eelarvekomisjon arutasid eelnõu 16. aprillil, nädal hiljem hääletasid määruse poolt kõik 31 kohal olnud volikogu liiget1213. Uus summa kehtib tagasiulatuvalt 1. jaanuarist3.

Miks just nii suur tõus? Ükski protokoll ega õiend ei ütle, miks volikogu valis selle summa ja mida see peaks muutma5121314. 2026. aastal maksavad Kohtla-Järve ja Sillamäe kumbki 1000 eurot, Narva 1,5 korda rohkem489. Naaberlinnadest rohkem maksis Narva ka varem: aastatel 2014–2022 oli tema toetus Kohtla-Järve ja Sillamäe omast 1,7–6,7 korda suurem (joonis 1)289. Kas suurem toetus on neil aastatel Narva sündides näha?

Aastatel 2014–2022 maksis Narva sünnitoetust naaberlinnadest rohkem, aastatel 2023–2025 maksis rohkem Kohtla-Järve

Kas Narvas vähenes sündide arv aeglasemalt kui naaberlinnades?

Ei vähenenud. Ühe aasta sündide arv kõigub palju, nii et kahe üksiku aasta võrdlus võib anda eksliku pildi. Seepärast on siin kõrvuti kolme aasta keskmised. Nende järgi jäi kõigis kolmes linnas sünde vähemaks umbes poole võrra, Eestis tervikuna veidi üle veerandi (joonis 2)7. Aastatel 2014–2016 sündis Narvas keskmiselt 492 last aastas, aastatel 2023–2025 aga 2467.

Sünde jäi Narvas vähemaks umbes samas tempos kui Kohtla-Järvel ja Sillamäel, kiiremini kui Eestis

Joonisel 2 tõuseb Kohtla-Järve joon 2023. aastal: sel aastal sündis seal 15 last rohkem kui aasta varem7. Samal aastal tõstis linn toetust kaks korda, 250 eurolt 500 eurole ja siis 1000 eurole8. Kas lapsi sündis rohkem suurema toetuse pärast? Esimese tõusu otsustas linnavalitsus eelmise aasta novembris, teise juulis, tagasiulatuvalt aasta algusest8. Kõik sel aastal sündinud lapsed olid eostatud enne teist otsust, umbes juulini sündinud lapsed ka enne esimest. Suurem toetus sai seega mõjutada ainult pärast juulit sündinud lapsi. Sama suuri hüppeid üles ja alla on Kohtla-Järve sündides olnud varemgi. Järgmisel kahel aastal sündis seal jälle vähem lapsi, nagu ka Narvas ja kogu Eestis7. Seepärast ei näita 2023. aasta tõus, et toetus sünde lisas.

Narvas jäi sünde vähemaks palju rohkem kui elanikke: aastatel 2019–2021 sündis seal keskmiselt 26% vähem lapsi kui aastatel 2014–2016711. Sündide arv sõltub sellest, kui palju elab linnas naisi, kes lapsi saavad. Ida-Virumaal sündis aastatel 2017–2021 91% lastest 20–39-aastastele emadele17.

Kas Narvas jäi sünnitusealisi naisi vähemaks kiiremini kui teisi elanikke?

Jäi, palju kiiremini. Aastatel 2019–2021 elas Narvas keskmiselt 7% vähem inimesi kui aastatel 2014–2016, sünnitusealisi ehk 20–39-aastaseid naisi aga 23% vähem11. Kohtla-Järvel ja Sillamäel oli neid naisi samuti umbes veerandi võrra vähem11.

Kõige rohkem vähenes nende noorte naiste arv, kes alles jõudsid sünnitusikka (joonis 3). Neist, kes olid 2016. aasta alguses 15–19-aastased, elas viis aastat hiljem Narvas 67%, Kohtla-Järvel 72% ja Sillamäel 64%11. Eestis tervikuna oli neid viie aasta pärast rohkem kui alguses11. Nii noorelt sureb vähe inimesi, seega kolis Narvast ära palju rohkem noori naisi, kui sinna juurde tuli.

Aastatel 2016–2021 jäi Narvas kõige rohkem vähemaks noori naisi: 15–19-aastastest kolmandiku võrra

Sündide arv vähenes Narvas peaaegu sama palju kui sünnitusealiste naiste arv711. Kui naisi on veerandi võrra vähem, sünnib ka umbes veerandi võrra vähem lapsi, isegi kui iga naine saab sama palju lapsi kui varem. Narvas sündis vähem lapsi eelkõige seepärast, et linnas elas vähem sünnitusealisi naisi.

Kas naise kohta sündis rohkem lapsi seal, kus toetus oli suurem?

Sündide arv naise kohta võtab arvesse ka seda, et naisi jäi vähemaks: see ütleb, mitu last sündis aastas tuhande 20–39-aastase naise kohta711. Ka see arv kõigub aastast aastasse (joonis 4), seepärast võrdleb tabel mitme aasta keskmisi.

Sündide arv naise kohta muutus Narvas umbes samamoodi kui Kohtla-Järvel ja Sillamäel

Statistikaamet arvestab elukohta 2022. aastast teisiti: varem rahvastikuregistri järgi, nüüd ka selle järgi, kus inimene igapäevaselt käib, näiteks koolis või tööl10. Seepärast ei saa 2021. ja 2022. aasta arve omavahel võrrelda. Tabelis on vana arvestuse järgi kõrvuti aastad 2014–2016 ja 2019–2021, uue järgi 2022–2023 ja 2024–2025. Sündide metoodikast ei selgu, kas uus arvestus kehtib ka ema elukoha kohta16.

Sünde naise kohta jäi vähemaks ka seal, kus toetus oli suuremElussündide arvu muutus tuhande 20–39-aastase naise kohta mitme aasta keskmiste vahel.
OmavalitsusNarva maksis rohkem: 2014–2016 → 2019–2021Kohtla-Järve maksis rohkem: 2022–2023 → 2024–2025
Narva linn−3%−13%
Kohtla-Järve linn−9%−13%
Sillamäe linn−11%−18%

Allikad: Statistikaamet, tabelid RV112U ja RV0282U711

Kui Narva maksis rohkem, vähenes sündide arv naise kohta Narvas aeglasemalt kui naaberlinnades. Vahe oli aga umbes sama suur kui selle arvu tavaline muutus ühe aastaga. Narvas vähenes see 3%, Kohtla-Järvel 9% ja Sillamäel 11% (tabel). Ühe aastaga tõusis või langes see aastatel 2014–2021 Narvas ja Kohtla-Järvel keskmiselt 6%, Sillamäel 14%711.

Kui Kohtla-Järve maksis rohkem, vähenes sündide arv naise kohta Narvas ja Kohtla-Järvel võrdselt, 13%711. Kumbki võrdlus ei näita, et suurem toetus oleks sünde naise kohta hoidnud.

Statistikaameti andmed lõpevad 2025. aastaga, 1500 eurot otsustas volikogu 23. aprillil 2026312. Esimesed lapsed, kelle vanemad said otsusest teada enne eostamist, sünnivad umbes 2027. aasta alguses. 2026. aastal sündinud lapsed olid enamjaolt eostatud enne otsust, aga uus summa kehtib ka nende kohta, tagasiulatuvalt 1. jaanuarist3.

Reklaam

Mis muutub perele?

Pere saab nüüd suurema osa toetusest kätte kohe pärast lapse sündi. Toetus makstakse endiselt kolmes osas: 900 eurot pärast sündi, 300 eurot lapse esimesel ja 300 eurot teisel sünnipäeval4. Esimene osa kasvas 400 eurolt 900 eurole ja linn maksab selle viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide esitamist415.

Toetust saab ainult pere, kelle laps ja taotleja on rahvastikuregistri järgi Narva elanikud „katkematult … alates lapse sünnist kuni vähemalt kaheaastaseks saamiseni“4. Pärast lapse sündi Narva kolinud pere ei saa midagi, nagu ka 2014. ja 2023. aasta korra järgi115. Narvast lahkuv pere kaotab seda rohkem, mida varem ta ära kolib: enne lapse esimest sünnipäeva 600 eurot, teisel eluaastal 300 eurot4. Uues korras ei ole sätet, mille järgi peaks pere esimese osa tagasi maksma4.

Juuni eelnõu õiendis kirjutas linna enda Sotsiaalabiamet, et aprilli määrus „kahjustas taotleja õiguspäraseid ootusi“. Jutt oli peredest, kes olid toetust taotlenud enne 2026. aastat: nende toetuse viimane osa võis jääda väiksemaks kui vana korra järgi35. Volikogu võttis korra 26. juunil uuesti vastu. Uus kord tagab neile peredele viimase osa vähemalt vana korra suuruses414.

Kui palju võib uus toetus linnale maksma minna?

Hinnanguliselt kuni 340 tuhat eurot aastas, kui toetuse saab iga laps ja lapsi sünnib edaspidi sama palju kui 2025. aastal, mil Narvas elavatele emadele sündis 225 last47.

2025. aasta toetusega oleks sama arv lapsi läinud maksma umbes 180 tuhat eurot, varasematel aastatel 150–200 tuhat (joonis 5)27.

1500 euroga oleks Narva sünnitoetuse ülempiir umbes 340 tuhat eurot aastas, varem 150–200 tuhat

Tegelik kulu sõltub sellest, mitu peret toetust taotleb ja elukoha tingimuse täidab. Linn maksab toetuse välja kolmel aastal, joonis näitab seda lapse sünniaasta järgi4.

Kokkuvõte

Suurem sünnitoetus ei hoidnud Narvas sünde paremini kui naaberlinnades. Aastatel 2014–2025 jäi sünde Narvas vähemaks umbes sama palju kui Kohtla-Järvel ja Sillamäel, kuigi suurema osa sellest ajast maksis Narva naaberlinnadest palju rohkem.

Sündide arv vähenes Narvas peaaegu samas tempos kui 20–39-aastaste naiste arv. Sündide arv naise kohta muutus Narvas ja naaberlinnades peaaegu sama palju: vahe oli umbes sama suur kui selle arvu tavaline muutus ühe aastaga.

1500 euroga maksab Narva jälle naaberlinnadest rohkem. Kui lapsi sünnib edaspidi sama palju kui 2025. aastal, läheb toetus linnale maksma kuni 340 tuhat eurot aastas, ligi kaks korda rohkem kui seni. Miks volikogu just selle summa valis, ükski protokoll ega õiend ei ütle.

Kas 1500 eurot hoiab Narvas sünde paremini kui varasem toetus, saab kontrollida alles järgmiste aastate sündide järgi. 2027. aasta on esimene aasta, mille sünde aprilli otsus saab mõjutada.

Allikad

Protokollid5, 12–14
  1. Narva Linnavalitsuse protokolliline otsus nr 38, 11.06.2026, ja selle lisa: määruse eelnõu koos õiendiga: dokumendiregister.
  2. Narva Linnavolikogu istungi protokoll nr 9, 23.04.2026: dokumendiregister.
  3. Narva Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni ja eelarvekomisjoni koosoleku protokoll, 16.04.2026: dokumendiregister.
  4. Narva Linnavolikogu istungi protokoll nr 10, 26.06.2026: dokumendiregister.
Määrused1–4, 6, 8, 9, 15
  1. Narva Linnavolikogu määrus nr 4 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“, 20.02.2014: Riigi Teataja; 2016. aasta terviktekst: Riigi Teataja.
  2. Vabariigi Valitsuse määrused „Töötasu alammäära kehtestamine“, kuutasu alammäär aastateks 2013–2025: 2013, 2014–2015, 2016–2017, 2018, 2019, 2020–2021, 2022, 2023, 2024, 2025 (Riigi Teataja).
  3. Narva Linnavolikogu määrus nr 4 „Narva Linnavolikogu 15.06.2023 määruse nr 11 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“ muutmine“, 23.04.2026: dokumendiregister; muudetud kord: Riigi Teataja.
  4. Narva Linnavolikogu määrus nr 6 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“, 26.06.2026: Riigi Teataja.
  5. Omavalitsuste sünnitoetuse summad 2026. aasta oktoobri seisuga, esimese lapse sünni puhul: omavalitsuste määrused ja korraldused, koondatud sünnitoetuse võrdlusse; Tori Vallavalitsuse korraldus nr 150, 25.03.2026: dokumendiregister; Viljandi valla sünnitoetuse ja koolialguse toetuse maksmise tingimused ja kord: Riigi Teataja.
  6. Kohtla-Järve sünnitoetuse määr: Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus, 19.12.2012: Riigi Teataja; Kohtla-Järve Linnavalitsuse määrused „Sotsiaaltoetuste määrad“ ja „Sotsiaaltoetuste piirmäärad“: 2014, 2016, 2017, 2018, 2020 (Riigi Teataja); Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldused nr 657, 08.11.2022: dokumendiregister, ja nr 325, 11.07.2023: dokumendiregister.
  7. Sillamäe Linnavolikogu määrused „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise kord“ ja „Sotsiaaltoetuste maksmise kord“: 2010, 2015, 2021, 2023, 2026 (Riigi Teataja).
  8. Narva Linnavolikogu määrus nr 11 „Sünnitoetuse maksmise kord Narva linnas“, 15.06.2023: Riigi Teataja.
Statistikaamet7, 10, 11, 16, 17
  1. Statistikaamet, RV112U: elussünnid ema elukoha järgi: andmed.stat.ee; 2014. aasta arvud tabelist RV112.
  2. Statistikaamet, elukoha arvestus alates 2022. aastast: „Paiknemisindeksi metoodika“ (2022): stat.ee.
  3. Statistikaamet, RV0282U: rahvastik 1. jaanuaril soo ja vanuserühma järgi: andmed.stat.ee; 2016. aasta võrdluses ka tabel RV0282.
  4. Statistikaamet, sündide statistika metaandmed (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“): stat.ee.
  5. Statistikaamet, RV12U: elussünnid ema vanuse ja maakonna järgi: andmed.stat.ee.