Kuidas toetavad riik ja omavalitsused eakaid ja kui palju sõltub see elukohast?

2022. aasta septembris kiitis valitsus heaks eelnõu, „millega tehakse 1. juulist 2023 hooldekodukoht kättesaadavaks keskmise pensioni eest“. Nii kirjeldab hooldereformi sotsiaalministeerium oma lehel11Sotsiaalministeerium, hooldereform. Seadus jõustuski 2023. aasta juulis ja sellest peale tasub omavalitsus hooldekodus hoolduse eest22Sotsiaalministeerium, hooldekodud.

Lubadus puudutab paljusid peresid, sest iga viies Eesti elanik on 65-aastane või vanem: kokku elab neid 290 95233Statistikaamet, RV0240.

Märtsis maksis hooldekodukoht madalaimal hooldustasemel mediaanis 1450 eurot kuus55Sotsiaalkindlustusamet, hinnaseire. Hooldekodu arvestuses lähtub seadus tänavu 2025. aasta teise kvartali keskmisest vanaduspensionist, mis oli 826,80 eurot1111Sotsiaalkindlustusamet, üldhooldusteenus.

Kohatasu maksavad kinni inimene ise, tema pere ja omavalitsus2. Riik maksab eakale pensioni ja paar väikest toetust. Kui palju tasuda hooldekodus, kas toetada kodus hooldavat pereliiget ja mida anda sünnipäevaks, otsustab aga iga omavalitsus ise. Seepärast sõltub elukohast nii see, mida eakas peale pensioni saab, kui ka see, kas reformi lubadus peab.

Kas hooldekodukoht on keskmise pensioni eest kättesaadav?

Omavalitsus tasub hooldekodus hoolduse eest: ta maksab hooldustöötajate palga ning tasub nende tööriiete, tervisekontrolli ja koolituse eest66Sotsiaalhoolekande seadus. Seadus lubab tal kehtestada hoolduskulude piirmäära ehk summa, millest rohkem ta hoolduse eest kuus ei tasu. Ülejäänu, nimelt „majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud“, maksab inimene ise6. Piirmäära saab hooldekodu, mitte inimene.

Piirmäära seab iga omavalitsus ise. Eurodes on selle kirja pannud 69 omavalitsust ja pooled neist tasuvad vähemalt 650 eurot kuus77Eakate toetuste võrdlus. Kõige rohkem tasub Tallinn, mille määrus ütleb: „Üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäär on 856 eurot ühes kalendrikuus.“88Tallinna sotsiaaltoetuste määrad

Ühe piirmääraga omavalitsustest tasuvad kõige vähem neli valda: Ruhnu, Tõrva, Lääneranna ja Saarde, igaüks 500 eurot7,99Ruhnu hoolduskulude piirmäär. Märjamaa piirmäär sõltub sellest, kui palju hoolt inimene vajab, ja selle madalam aste, 400 eurot, on kõigist väikseim7.

Inimesed maksavad hooldekodu eest nüüd ise vähem kui enne reformi. Riigikontrolli andmetel kandsid teenuse saajad ja nende lähedased 2022. aastal 78% hooldekodude kogukuludest, 2023. aastal 61%1010Riigikontroll, hooldereform. Reform jõustus aasta keskel, nii et 2023. aasta arvus on selle mõju ainult poole aasta jagu. Reformi eesmärk on 50%. Riigikontroll hindab: „Inimesed maksavad hooldekoduteenuse eest praegu valdavalt vähem kui enne reformi ja see on positiivne.“10

Samal ajal on kohatasud aga kerkinud. Riigikontroll kirjutas 2025. aasta aruandes: „Kui 2022. aasta lõpus jäi keskmine kohatasu veel alla 1000 euro, oli see 2024. aasta juuliks kerkinud tavakliendi puhul 1300 euro juurde“10.

Inimese maksta jääb kohatasu ja piirmäära vahe. Kui koht maksab 1450 eurot ja omavalitsus tasub 650, nagu mediaanid näitavad, jääb inimesele või tema perele 800 eurot kuus55Sotsiaalkindlustusamet, hinnaseire,7. Mediaanid tulevad kahest eri andmestikust, nii et see on arvutus, mitte ühegi hooldekodu arve.

Väiksema sissetulekuga inimest aitab seadus. Kui sissetulek jääb alla keskmise vanaduspensioni, tasub omavalitsus ka selle, mida inimene ise maksta ei jõua, „kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe“6.

Teisisõnu annab väiksema sissetulekuga inimene hooldekodule kogu oma sissetuleku ja ülejäänu tasub omavalitsus: seaduse reegli järgi ei jää talle endale midagi kätte. Mediaanidega arvutades juhtub see igaühega, kelle sissetulek jääb alla 800 euro. Taskuraha ehk käiberaha kohta kirjutab Sotsiaalkindlustusamet omavalitsustele: „Käiberaha suurus ei ole ühegi õigusaktiga reguleeritud.“1111Sotsiaalkindlustusamet, üldhooldusteenus

Ravimite, mähkmete ja ratastooli rendi eest tasub inimene ameti juhendi järgi ise: „Nimetatud kulud jäävad isiku enda tasuda.“ Samas vastuses seisab ka: „Käiberaha ainult sundkulutustele kuluda ei tohiks, midagi peab jääma ka inimese enda otsustada (kes ostab magusat, kes suitsu, kes ajalehti vms).“11

Kes taskuraha annab, otsustab omavalitsus. Sotsiaalkindlustusamet seletab: „Kui lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele vajab teenuse saaja teenuse saamiseks lisavahendeid sh nn käiberaha (taskuraha), viib KOV läbi tavapärase maksevõime hindamise (nii nagu praegugi) ja otsustab, kas vajalikud lisavahendid tulevad teenuse saaja vara arvelt, seaduslikelt ülalpidajatelt või on KOV kohustatud oma vahenditest ülejäänud osa tasuma.“11 Sotsiaalministeerium loetleb rahastajad samas järjekorras: üldhooldusteenust rahastatakse „inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja kohalike omavalitsuste poolt“22Sotsiaalministeerium, hooldekodud.

Enamikus maakondades jääb pärast omavalitsuse osa maksta umbes seaduse keskmise pensioni jagu. Kui maakonna keskmisest kohatasust lahutada sealsete omavalitsuste piirmäärade mediaan, jääb 10 maakonnas 15-st inimese maksta pensionist kuni 70 eurot rohkem või vähem5,7.

Selgelt rohkem jääb maksta Harjumaal, Tartumaal ja Valgamaal, Harjumaal 378 eurot üle pensioni. Selgelt vähem jääb maksta Ida-Virumaal ja Hiiumaal, kus kohad on kõige odavamad: Hiiumaal jääb inimese osa pensionist 254 eurot allapoole5,7.

Harjumaa arv lähtub Harju omavalitsuste piirmäärade mediaanist. Tallinn tasub oma piirmäära järgi kõige rohkem, aga ka tallinlasel jääb Harjumaa keskmise hinnaga hooldekodus maksta 999 eurot kuus5,8. Väiksema sissetulekuga tallinlasele katab hüvitis vahe ainult seaduse keskmise pensionini, nii et 172 eurot jääb reegli alt välja. Kust see raha tuleb, otsustab samuti omavalitsus11.

Kui palju saab pereliige, kes hooldab kodus?

Kui pereliige hooldab inimest kodus, maksab talle hooldajatoetust 70 omavalitsust77Eakate toetuste võrdlus. Summa ei sõltu hooldatava vanusest, vaid sellest, kui raske on tema puue või kui palju hoolt ta vajab. Kanepi vald kirjutab kõrgeima astme kohta: „Sügava puudega isiku hooldajale toetus on 40 eurot kuus.“1212Kanepi sotsiaaltoetuste määrad

Kõrgeimal astmel maksavad pooled omavalitsused kuni 60 eurot kuus7. Mõni omavalitsus on kõige raskema hooldusvajaduse jaoks lisanud veel ühe astme. Kõige rohkem maksab sellel astmel Kambja vald: „hooldajatoetus äärmuslikult suure hooldusvajadusega isiku hooldajale on 350 eurot kuus“1313Kambja sotsiaaltoetuste suurused.

Omavalitsus	Kõrgeim aste	Eurot kuus
Kambja vald	äärmuslikult suur hooldusvajadus	350
Kohila vald	sügav puue, hooldaja ei saa töötada	200
Viimsi vald	sügav puue	150
Tartu linn	ei suuda toimida ilma abita	120
Tallinn	sügav puue	100
Pärnu linn	ööpäevaringne abistamine	75
Narva linn	ühtne määr	50
Antsla vald	sügav puue	40
Kanepi vald	sügav puue	40
Viru-Nigula vald	sügav puue	40

Allikas: omavalitsuste õigusaktid

Tallinnas saab pereliige vahel ka puhata. Siis hooldab tema lähedast keegi teine ja linna kord ütleb, et see võimaldab hooldajale „lühiajalist puhkust ja vaba aja kasutamise võimalust“1414Tallinna sotsiaalteenuste kord.

Kui inimene elab kodus, aga vajab abi, võib tal kodus käia hooldustöötaja. Sellist koduteenust pakub 43 omavalitsust7. Mõni küsib tasu tunni, mõni korra või kuu eest, ja mitmes kohas maksab väiksema sissetulekuga inimene vähem.

Mida maksab riik eakale peale pensioni?

Riik maksab eakale eelkõige pensioni. Kümne aastaga on keskmine vanaduspension kasvanud 369 eurolt 812 eurole, mis on umbes 39% 2025. aasta keskmisest brutopalgast44Statistikaamet, SK110 ja SK154,1515Statistikaamet, PA101.

Üksi elavatest eakatest elab siiski suurem osa suhtelises vaesuses. Suhtelises vaesuses elab inimene, kelle sissetulek jääb alla 60% Eesti elanike sissetulekute mediaanist. Üksi elava inimese jaoks oli see piir 2024. aastal 857 eurot kuus, keskmine vanaduspension oli sama aasta alguses 699 eurot4,1616Statistikaamet, LES01, LES03 ja LES06. Suhteline vaesus näitab, kui palju jääb inimese sissetulek teiste omast maha. Absoluutse vaesuse piir on palju madalam: 2024. aastal 346 eurot kuus16.

2024. aastal elas suhtelises vaesuses 62% üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest, kogu rahvastikust 20%16.

Kaks aastat varem elas suhtelises vaesuses 79 protsenti üksi elavatest eakatest. Samal ajal tõusis keskmine vanaduspension 554 eurolt 699 eurole4,16. 2025. aasta vaesusmäära Statistikaamet veel avaldanud ei ole.

Üksi elavale pensionärile maksab riik kord aastas eraldi toetust. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on see mõeldud „majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks“66Sotsiaalhoolekande seadus. Toetus on 200 eurot ja see makstakse välja oktoobris6,1717Riigieelarve seadus, 2026. Toetust saab üksi elav vanaduspensioniealine, kelle kätte makstav pension jääb alla 992 euro kuus1818Üksi elava pensionäri toetuse määr.

Mullu sai toetust 89 384 inimest ehk umbes 29% vanaduspensionäridest1919Statistikaamet, SK181. Hooldekodus elav inimene seda toetust ei saa6.

Lisaks saab eakas riigilt paar väiksemat hüvitist. Kui vanaduspensioniealisel on sügav puue, maksab Sotsiaalkindlustusamet talle 41 eurot kuus, raske või keskmise puude korral vähem2020Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Kui ta vajab hambaproteesi, tasub Tervisekassa selle eest kuni 260 eurot kolme aasta jooksul2121Ravikindlustuse seadus ja teenuste loetelu. Muu abi tuleb omavalitsuselt.

Mida pakuvad omavalitsused veel?

Kokku on omavalitsused oma õigusaktidesse kirjutanud eakatele 39 eri liiki toetust ja teenust77Eakate toetuste võrdlus. Neist nelja pakub enam kui pool omavalitsustest: nad tasuvad hooldekodus hoolduse eest, maksavad hooldajatoetust ja sünnipäevatoetust ning korraldavad koduteenust. Pooled omavalitsused pakuvad eakatele kuni 4 liiki abi, Harku vald ja Tallinn aga 9.

Pooled liigid on aga haruldased: 20 toetust või teenust on kirjas ühe omavalitsuse aktides. Tallinn maksab pensionisaajale, kes on linnas elanud vähemalt eelmise aasta algusest, „pensionilisa 250 eurot kalendriaastas alates 1. jaanuarist 2026“7,88Tallinna sotsiaaltoetuste määrad. Tartus saab pensioniikka jõudnud aukodanik igakuist toetust: „Vanaduspensioni ikka jõudnud Tartu linna aukodanikule maksab Tartu linn igakuiselt 200 eurot.“2222Tartu tunnustusavaldused

Osa toetusi aitab igapäevaste asjadega. Räpina vald maksab pensionärile toetust, kui ta käib üldsaunas: määr „on 1,00 eurot sauna kasutuskorra kohta“2323Räpina toetuste kord. Harku vallas võib pensionär Tabasalu spordikompleksis tasuta ujuda. Valla kord lubab seda „mittetöötavale vanaduspensioni saavale isikule teenuse kasutamiseks kuni kuus korda kalendrikuus ajavahemikus esmaspäevast reedeni alates 07.00 kuni 14.00“2424Harku sotsiaalabi kord. Haapsalus ja Saaremaal toob raamatukogu raamatud koju sellele, kes tervise tõttu ise kohale tulla ei saa7.

Kohalikus bussis sõidab eakas tasuta 8 omavalitsuses alates 63. ja 5 omavalitsuses alates 65. eluaastast7. Valga vallas sõidavad tasuta „isikud kuni 19. eluaastani ja isikud alates 63. eluaastast (nimetatud aastad kaasa arvatud)“2525Valga sõidupiletite hinnad. Kõik elanikud sõidavad kohalikes bussides tasuta 7 omavalitsuses, Tallinn nende seas.

Mis vanuses ja kui palju makstakse sünnipäeval?

Sünnipäevaks maksab eakale raha 44 omavalitsust ja veel 3 teeb kingituse või annab meene77Eakate toetuste võrdlus. Kõige sagedamini saab eakas 50 eurot. Millal ta seda esimest korda saab, sõltub aga elukohast.

Kõige nooremalt saab toetust Maardus, kus linna kord ütleb: „Toetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel 65-aastastele ja vanematele isikutele igaks sünnipäevaks.“ Igal sünnipäeval maksab linn 100 eurot2626Maardu sotsiaaltoetuste kord. Hiljemalt 90. eluaastast maksab toetust igal sünnipäeval 23 omavalitsust7. Rae ja Mulgi kord ei ütle üheselt, kas toetust makstakse igal aastal.

Kihnu valib saajad hoopis vanuse järjekorra järgi. Tähtpäevatoetus on seal „rahaline toetus Kihnu valla viiele kõige eakamale mehele ja Kihnu valla viiele kõige eakamale naisele“ ja vald maksab selle „üks kord aastas - eakate päeval“2727Kihnu sotsiaalabi kord.

Sajandal sünnipäeval maksab tavalisest rohkem 9 omavalitsust7. Tartu linn alustab alles sealt ja on eesmärgi kirja pannud: „Eaka toetuse eesmärk on toetada saja-aastase ja vanema tartlase toimetulekut.“ Toetus on 400 eurot igal aastal2828Tartu sotsiaalabi kord. Viljandi linn maksab sajandal sünnipäeval 300 eurot7.

Kus elab eakaid kõige rohkem ja kas seal makstakse rohkem?

Eakaid on Eestis järjest rohkem: 2000. aastal oli 65-aastaseid ja vanemaid 14,9 protsenti elanikest, tänavu 21,4 protsenti2929Statistikaamet, RV021. Omavalitsuste vahe on aga suurem kui see kasv. Pooltes omavalitsustes on eakaid vähemalt 25 protsenti33Statistikaamet, RV0240.

Kõige vähem elab eakaid suurte linnade ümber. Raes on 65-aastane või vanem umbes iga kaheteistkümnes elanik, Kiilis ja Luunjas iga kümnes3. Vormsis ja Loksal elab eakaid üle kolmandiku, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Lüganusel on eakas peaaegu iga kolmas elanik. Tallinnas ja Tartus jääb eakate osakaal alla viiendiku: 19,4 ja 18,7 protsenti.

Kas seal, kus eakaid on rohkem, tasub omavalitsus hooldekodus ka rohkem? Pigem vähem. Kus eakaid on alla 20 protsendi elanikest, tasub omavalitsus hoolduse eest mediaanis 700 eurot3,77Eakate toetuste võrdlus. Kus neid on vähemalt 28 protsenti, tasub ta mediaanis 600 eurot.

Seos ei ole tugev ja mitu omavalitsust jääb mustrist kaugele. Sillamäe, kus eakaid on 33 protsenti elanikest, tasub 700 eurot3,7. Rae, kus eakaid elab kõige vähem, tasub 650 eurot ehk täpselt mediaani jagu.

Maakonniti on hooldekodu kohad odavamad seal, kus eakaid elab rohkem. Harjumaal maksab koht keskmiselt 1855 eurot, Ida-Virumaal 137355Sotsiaalkindlustusamet, hinnaseire. Need on maakonna keskmised hinnad. Kas omavalitsus seab piirmäära kohalike hindade järgi, seda andmed ei näita.

Kokkuvõte

Mitu näitajat on viimastel aastatel liikunud eakate jaoks paremuse poole. Keskmine vanaduspension on kümne aastaga rohkem kui kahekordistunud ja üksi elavate eakate vaesusmäär on kolme aastaga märgatavalt langenud. Suhtelises vaesuses elab neist siiski endiselt enamik.

Hooldereformi järel maksavad inimesed ja nende pered hooldekodu eest vähem kui enne. Enamikus maakondades jääb pärast omavalitsuse osa maksta umbes keskmise pensioni jagu, nagu reform lubas, Harjumaal aga selgelt rohkem. Kohatasud kerkivad edasi, nii et see, kas lubadus peab ka edaspidi, sõltub sellest, kas omavalitsused oma piirmäärasid tõstavad.

Peale pensioni ja paari väikese hüvitise otsustab eakate abi üle omavalitsus. Seepärast sõltub elukohast, kui palju jääb hooldekodus maksta, kui suure toetuse saab kodus hooldav pereliige ja mis vanuses tuleb esimene sünnipäevatoetus. Kus eakaid elab rohkem, tasub omavalitsus hooldekodus pigem vähem.

Märjamaa vallas kasvab sünnipäevatoetus koos inimesega. Vallavolikogu määruse järgi on toetus „80., 85., 90 ja 95. sünnipäeva puhul 50 eurot, 100. sünnipäeva puhul 300 eurot ning alates 101. sünnipäevast on toetuse suurus eurodes võrdne sünnipäevalapse vanusega aastates“3030Märjamaa sotsiaaltoetuste määrad. Sajaaastaseid ja vanemaid elas Eestis tänavu 1. jaanuaril 255, kümme aastat varem 1282929Statistikaamet, RV021.

Allikad

Määrused6, 8, 9, 12–14, 17, 18, 20–28, 30

1. Sotsiaalhoolekande seadus, § 22¹ ja § 139¹–139³: Riigi Teataja.
2. Tallinna Linnavalitsuse määrus „Sotsiaaltoetuste määrad“, kehtiv redaktsioon: Riigi Teataja.
3. Ruhnu Vallavolikogu määrus „Üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära kehtestamine“: Riigi Teataja.
4. Kanepi Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine“: Riigi Teataja.
5. Kambja Vallavalitsuse määrus „Sotsiaaltoetuste suuruste kinnitamine ja üldhooldusteenuse hoolduskulu piirmäära kehtestamine“: Riigi Teataja.
6. Tallinna Linnavolikogu määrus „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“: Riigi Teataja.
7. 2026. aasta riigieelarve seadus: Riigi Teataja.
8. Sotsiaalministri määrus „Üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine“, 2026: Riigi Teataja.
9. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, § 7¹: Riigi Teataja.
10. Ravikindlustuse seadus, § 29: Riigi Teataja; Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, § 80: Riigi Teataja.
11. Tartu Linnavolikogu määrus „Tartu linna tunnustusavaldused“: Riigi Teataja.
12. Räpina Vallavolikogu määrus „Räpina valla eelarvest toetuste maksmise kord“: Riigi Teataja.
13. Harku Vallavolikogu määrus „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“: Riigi Teataja.
14. Valga Vallavolikogu määrus „Ühistranspordi sõidupileti hindade kehtestamine“: Riigi Teataja.
15. Maardu Linnavolikogu määrus „Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“: Riigi Teataja.
16. Kihnu Vallavolikogu määrus „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“: Riigi Teataja.
17. Tartu Linnavolikogu määrus „Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“: Riigi Teataja.
18. Märjamaa Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad“, 17.09.2024, kehtiv redaktsioon: Riigi Teataja.

Statistikaamet3, 4, 15, 16, 19, 29

1. Statistikaamet, RV0240: rahvastik elukoha ja vanuse järgi 1. jaanuaril: andmed.stat.ee.
2. Statistikaamet, SK110: riikliku pensionikindlustuse pensionärid ja keskmine pension 1. jaanuaril: andmed.stat.ee; maakonniti SK154: andmed.stat.ee.
3. Statistikaamet, PA101: keskmine brutokuupalk: andmed.stat.ee.
4. Statistikaamet, LES01, LES03 ja LES06: vaesuse määr vanuserühma ja leibkonnatüübi järgi ning vaesuse piir (Eesti sotsiaaluuring): LES01, LES03, LES06.
5. Statistikaamet, SK181: üksi elava pensionäri toetuse saajad ja väljamaksed: andmed.stat.ee.
6. Statistikaamet, RV021: rahvastik soo ja vanuserühma järgi 1. jaanuaril: andmed.stat.ee.

Muud allikad1, 2, 5, 7, 10, 11

1. Sotsiaalministeerium, „Hooldereform“: sm.ee.
2. Sotsiaalministeerium, „Üldhooldusteenust pakkuvad hoolekandeasutused“, uuendatud 10.07.2025: sm.ee.
3. Sotsiaalkindlustusamet, hooldekodude hinnaseire, seis märts 2026: sotsiaalkindlustusamet.ee.
4. Omavalitsuste eakate toetused 2026. aasta oktoobri seisuga: omavalitsuste määrused, korraldused ja kodulehed, koondatud võrdlustesse üldhooldusteenus, täisealise hooldajatoetus ja eakate sünnipäevatoetus.
5. Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Hooldereform“, 27.01.2025, koos lisaga A (Sotsiaalministeeriumi vastus, 18.12.2024): riigikontroll.ee.
6. Sotsiaalkindlustusamet, „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“, uuendatud 11.08.2026: sotsiaalkindlustusamet.ee.