8. novembril 2023 arutas Anija vallavolikogu sotsiaalkomisjon eelarve täitmist ja sotsiaaltoetuste raha 2024. aastaks. Komisjoni liikmed küsisid muu hulgas sünnitoetuse senise summa kohta. Inga Leoke-Bosenko oli protokolli järgi „seisukohal, et 1 aasta ei ole piisav sünnitoetuse tõstmise mõju avaldumiseks“1. Kaks aastat varem oli ta juhatanud sama komisjoni koosolekut, kus pandi hääletusele ettepanek tõsta sünnitoetus 800 eurole2. Nüüd on Statistikaamet avaldanud kolme tõusule järgnenud aasta sünnid3.
Vahepeal on Anija toetust teist korda tõstnud. Alates 2026. aastast sündinud lapse eest maksab vald kuni 1200 eurot4. Kas esimene tõus mõjus, sellele valla dokumentides vastust ei ole. Mida vald tõusuga saavutada tahtis? Mis pärast seda juhtus? Mille põhjal tõsteti toetust teist korda?
Milleks toetust tõsteti?
800 euro ettepanek tuli sotsiaalkomisjoni liikmetelt ja jõudis volikogu ette ilma põhjenduseta. 8. detsembri 2021 protokollis on see üks lause: „Komisjoni liikmed tegid ettepaneku määrata sünnitoetuseks 800 eurot ning maksta see välja kahes osas (500 € + 300€).“ Kuus liiget hääletas poolt, neli vastu2. Volikogu võttis määruse vastu 20. jaanuaril 2022 14 poolthäälega: „Volikogu liikmed küsimusi eriarvamusi ning muudatus- ja parandusettepanekuid ei esitanud.“5
Sotsiaalkomisjon
Komisjoni liikmed tegid ettepaneku määrata sünnitoetuseks 800 eurot ning maksta see välja kahes osas (500 € + 300€).
Komisjoni esimees pani ettepaneku hääletusele:
- 6 poolthäält;
- 4 vastuhäält.
Otsustati: saata eelnõu volikokku I lugemisele.
Määrusesse kirjutati üks eesmärk: „Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.“6 Protokollid, kus tõusu arutati, ei nimeta ühtegi muud eesmärki ega oodatud tulemust. Sama aasta detsembris muutis volikogu korda uuesti ja alates 2023. aastast seda lauset määruses enam ei ole. Selle asemel seob uus tekst toetuse elukohaga: „Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Anija vald.“7
Komisjonis seostati toetust hiljem sündide arvuga. 2023. aasta augustis arutas sotsiaalkomisjon lisaeelarvet. Liikmed küsisid protokolli järgi, kui palju lapsi vallas sünnib ja kas sünnitoetust võiks tõsta8.
Volikogus räägiti toetusest seoses valda elama tulevate peredega. 2023. aasta oktoobris, arutelus elanike arvu tõstmise üle, arvas üks volikogu liige protokolli järgi, „et elanikekampaania ja sünnitoetus ei ole end õigustanud, sest Elroni soodussõit on motiveerivam“9. Kuu aega hiljem otsustati 2024. aasta eelarves teisi sotsiaaltoetusi kärpida, sünnitoetust mitte. Kui üks liige küsis, miks sünnitoetust ei langetata, vastas volikogu esimees Jaanus Kalev, et see oli fraktsioonide esindajate ühine otsus: „Sotsiaaltoetuste kärpimine looks kuvandi, mis ei too valda elama noori peresid.“10
Volikogu istung
Jaanus Kalev selgitas, et selline oli fraktsioonide esindajate konsensuslik otsus.
Sotsiaaltoetuste kärpimine looks kuvandi, mis ei too valda elama noori peresid.
Valla dokumentides on toetusel seega kolm eesmärki: määruses lapse kasvatamise kulud, komisjonis sündide arv, volikogus noored pered. Ükski dokument ei ütle, mitu sündi või uut peret tõusult oodati. Kahte viimast, mille üle arutati, saab võrrelda Statistikaameti andmetega: kõigepealt sünnid, siis pered.
Kas pärast tõusu sündis rohkem lapsi?
Pärast tõusu sündis Anijas vähem lapsi kui varem. Laps, kes eostati pärast jaanuari 2022 otsust, sai sündida kõige varem sama aasta sügisel, seega on esimesed täielikud tõusujärgsed aastad 2023–2025. Neil aastatel sündis vallas keskmiselt 45 last aastas, aastatel 2014–2021 aga 60. 2025. aastal sündis 38 last, vähem kui üheski aastas alates 2010. aastast3.
Et sünde jääb vähemaks, kuulis volikogu 2024. aasta juunis. Ülevaadet palus volikogu esimees pärast seda, kui üks liige oli küsinud sünnitoetuste maksmise kohta. Protokolli järgi andis finantsjuht Liivi Hansen ülevaate: „2023. aastal sündis Anija vallas 48 last, mis on 12 last vähem, kui 2022. aastal.“11 Statistikaameti arvud on veidi väiksemad, 47 ja 583. Arutelu ülevaate järel protokollis ei ole.
Volikogu istung
Liivi Hansen andis ülevaate sündidest Anija vallas – 2023. aastal sündis Anija vallas 48 last, mis on 12 last vähem, kui 2022. aastal. 31.05.2024 seisuga on sündinud 20 last ja samal perioodil 2023. aastal oli sündinud 18 last.
Sündide arv vähenes Anijas rohkem kui naabervaldades, Kuusalu välja arvatud. Aastatel 2023–2025 sündis vallas 25% vähem lapsi kui aastatel 2014–2021, viies naabervallas kokku 22% ja Harjumaal ilma Tallinnata 20% vähem3. Kogu Eestis vähenes sündide arv veidi rohkem, 28%. Anija langus jääb naabervaldade ja kogu Eesti languse vahele (joonis 1).
Väikeste valdade sündide arvud kõiguvad palju. Naabervaldades ulatus langus Jõelähtme 12%-st Kuusalu 30%-ni, Anijas endas sündis aastatel 2014–2021 aastas 44 kuni 69 last3.
Sünde jäi vähemaks nii valdades, kus toetust tõsteti, kui ka seal, kus mitte. Raasiku tõstis toetust samal ajal kui Anija, 2022. aasta aprillist 350 eurolt 500 eurole, ja seal sündis aastatel 2023–2025 22% vähem lapsi kui aastatel 2014–2021312. Jõelähtmes, Kuusalus ja Raes toetus ei muutunud ning ka seal sündis vähem lapsi3. Kose tõstis toetust alles 2025. aasta juulis, kui kõik selle aasta lapsed olid juba eostatud12.
| Omavalitsus | Sünnitoetus 2021 → 2025 | Sünde aastas 2014–2021 | Sünde aastas 2023–2025 | Muutus |
|---|---|---|---|---|
| Anija vald | 320 → 800 € | 60,1 | 45,0 | −25,2% |
| Raasiku vald | 350 → 500 € | 58,6 | 45,7 | −22,1% |
| Kose vald | 500 €, juulist 2025 600 € | 84,6 | 68,7 | −18,9% |
| Kuusalu vald | 400 €, ei muutunud | 59,6 | 41,7 | −30,1% |
| Jõelähtme vald | 350 €, ei muutunud | 76,1 | 67,3 | −11,6% |
| Rae vald | 320 €, ei muutunud | 359,0 | 275,3 | −23,3% |
Allikad: omavalitsuste määrused ja otsused12; Statistikaamet, tabel RV112U3
Kas noori naisi oli vähem?
Avaldatud arvude järgi noori naisi vähem ei olnud. Aastatel 2023–2025 elas Anijas keskmiselt 6% rohkem 20–39-aastaseid naisi kui aastatel 2014–202113. Peamiselt kasvas nende arv ühe aastaga: 1. jaanuaril 2021 oli neid 629, 1. jaanuaril 2022 aga 679 (joonis 2).
1. jaanuaril 2022 muutus ka see, kuidas Statistikaamet määrab, millises omavalitsuses inimene elab. Varem võeti alaline elukoht rahvastikuregistrist, nüüd arvutatakse see registritesse antud aadresside ning kooli, lasteaia ja töökoha asukohtade järgi14. Statistikaameti metoodika järgi „jääb Eesti rahvaarv samaks, kuid muutub kohalike omavalitsuste rahvaarv“14. Sünde arvestab Statistikaamet ema elukoha järgi; kas ka seda elukohta leitakse alates 2022. aastast uuel viisil, sünnistatistika metoodikas kirjas ei ole15.
Ainuüksi arvestuse muutus suurendab Anija rahvaarvu: 1. jaanuaril 2021 oli seal vana arvestuse järgi 6253, uue järgi 6288 elanikku14. Avaldatud on selle kuupäeva arv vana arvestuse järgi, 1. jaanuari 2022 oma uue järgi1314. Kui suur osa naiste arvu kasvust tuli uuest arvestusest, ei selgu. Metoodikas on muutuse mõju toodud kogu rahvaarvu kohta, soo ja vanuse järgi seda seal ei ole14.
2022. aasta jooksul kolis Anijasse välismaalt 213 inimest rohkem, kui vallast välismaale lahkus; varasematel aastatel oli see vahe keskmiselt 1216. Suure tõenäosusega olid need Ukraina sõjapõgenikud.
Avaldatud arvude järgi ei seleta sündide vähenemist see, et noori naisi oleks vallas olnud vähem. Kui palju neid enne ja pärast 1. jaanuari 2022 tegelikult oli, uue arvestuse tõttu täpselt ei selgu.
Kas pärast tõusu kolis Anijasse rohkem noori peresid?
Statistikaamet ei avalda, kui palju väikelapsi ja nende vanemaid igal aastal Anijasse kolib või sealt lahkub. Vanuse järgi on rändeandmed olemas kogu Eesti ja maakondade kohta, omavalitsuste kaupa ainult 7–26-aastaste kohta17.
Lähim mõõt on väikelaste arv. 1. jaanuaril 2021 elas Anijas 335 0–4-aastast last, kuigi viie eelneva aasta jooksul oli vallas sündinud 308. Ülejäänud 27 on peamiselt lapsed, kes on koos vanematega valda rohkem tulnud kui sealt lahkunud313. Et suuri ja väikeseid valdu saaks võrrelda, on joonisel 3 see vahe arvutatud 100 sünni kohta. Anijas oli see 1. jaanuaril 2021 8,8: iga 100 vallas sündinud lapse kohta oli valda juurde tulnud ligi 9 väikelast.
Joonisel on näha kaks muutust, mis toetusega seotud ei ole. 1. jaanuaril 2022 langes näitaja järsult nii viies naabervallas kokku kui ka Anijas: sel päeval hakkas Statistikaamet elukohta uue arvestusega määrama1314. Alates 2023. aastast on arvudes ka 2022. aastal välismaalt saabunud lapsed16. Anija näitaja kõigub aastati palju, aastatel 2014–2021 1-st 9-ni, sest väikeses vallas muudavad paar last seda mitme punkti võrra.
Mõlemal pool katkestust on näha sama. Iga 100 vallas sündinud lapse kohta tuleb Anijasse vähem väikelapsi juurde kui naabervaldadesse: aastatel 2014–2021 keskmiselt 6,0, viies naabervallas kokku 17, aastatel 2023–2026 vastavalt 7,5 ja 11313. Vahe naabritega vähenes 1. jaanuaril 2022, kui muutus arvestus. Toetuse tõus ei olnud selleks ajaks jõudnud mõjuda. Pärast tõusu on valla näitaja püsinud samas suurusjärgus kui varem.
Andmetest ei paista, et pärast tõusu oleks Anijasse tulnud rohkem noori peresid. Väikest muutust need arvud siiski ei näitaks, sest näitaja kõigub aastati liiga palju.
Reklaam
Mille põhjal tõsteti toetust 1200 eurole?
Teine tõus otsustati 2026. aasta jaanuaris kahe nädala jooksul, kui volikogu komisjonid arutasid uut sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda. Haridus- ja noorsootöökomisjoni liikmed küsisid 12. jaanuaril „sünnitoetuse tõstmise“ kohta ja tegid ettepaneku „sünnitoetuse säilitamiseks kaheosalisena“18. Arengu- ja eelarvekomisjon arutas kolm päeva hiljem „sünnitoetuse määramist ning Anija valla sündivust“19. Vastuseid neile küsimustele protokollidesse kirja pandud ei ole.
22. jaanuaril võttis volikogu korra vastu 17 poolthäälega. Summat kord ei nimeta: „Anija valla eelarvest makstavate toetuste määrad kehtestab vallavalitsus.“ Varem oli sünnitoetuse summa kirjas volikogu enda määruses20. Samal istungil vastu võetud 2026. aasta eelarve arvestas veel 800 euroga. Selle seletuskirjas on kirjas: „Toetuse suurus on 800 eurot, mis makstakse välja kahes osas.“21
Viis päeva hiljem, 27. jaanuaril, kinnitas vallavalitsus kolme poolthäälega sotsiaaltoetuste määrad (joonis 4). Määruse esimene punkt kõlab nii: „lapse sünnitoetuse suurus on kuni 1200 eurot ühe lapse eest“4. Protokollis ei ole põhjendust ega kulu, samuti ei viita see sündidele ega 800 euro toetuse tulemustele22. Avalikus dokumendiregistris ei ole seletuskirja ei sellel ega 2022. aasta määrusel.
Toetust on tõstnud ka teised: 2022. aasta algusest vähemalt 41 omavalitsust 78-st. Pooled omavalitsused, mille summa on teada nii 2021. aasta lõpus kui ka praegu, maksavad nüüd 600 eurot või vähem12. Anijast rohkem maksab nüüd 3 omavalitsust: Narva linn, Tori vald ja Viljandi vald, igaüks 1500 eurot (joonis 5). Kui komisjonid ja vallavalitsus jaanuaris toetust arutasid, ei rääkinud nad protokollide järgi teiste omavalitsuste toetustest181922.
Kui palju läheb 1200-eurone toetus vallale maksma?
Suurema toetuse kulu selgitas finantsjuht pärast esimest tõusu. Kui üks volikogu liige küsis 2023. aasta veebruaris, „kas vald jaksab toetust maksta“, vastas Liivi Hansen protokolli järgi, „et vallal on võimekus maksta suuremat sünnitoetust, sest summa on jagatud kaheks. Lisaks on vähenenud ka sünnid.“23
1200 eurot on jagatud kolmeks. Vald maksab 400 eurot pärast sünni registreerimist, 400 eurot pärast lapse üheaastaseks saamist ja 400 eurot pärast kaheaastaseks saamist4. Kuni 2027. aasta lõpuni maksab vald igal aastal samad kaks 400-eurost osa kui 800 euro korral. Esimese osa saavad sel aastal sündinud lapsed, teise aasta varem sündinud lapsed. 2026. aasta eelarves on sünnitoetuseks 36 800 eurot, sama palju kui 2025. aastal21.
Alates 2028. aastast maksab vald igal aastal kolme osa. Kas kolm osa lähevad kokku maksma rohkem kui varem kaks, sõltub sellest, kui palju lapsi sünnib (joonis 6).
Joonisel 6 on arvestatud, et iga laps saab täissumma. Tegelik summa võib olla väiksem: kui vallas elab ainult üks vanem, on iga osa 200 eurot4. Mitu toetust maksti, on protokollis kirjas kahe aasta kohta: „2022. aastal maksti 53 sünnitoetust […], 2021. aastal maksti sünnitoetuseid 65“24. Statistikaameti andmetel sündis vallas neil aastatel 58 ja 66 last3.
Mis selgus?
Valla dokumendid ei ütle, mitu sündi või uut peret toetuse tõusult oodati. Määruses oli eesmärk katta osa lapse kasvatamise kuludest, komisjonis räägiti sündidest, volikogus noortest peredest.
Toetus on kasvanud: lapse kohta maksab vald nüüd 1200 eurot, 2021. aastal maksis 320. Eesmärgi lause kadus määrusest siiski juba 2023. aastal.
Sündide ja perede arvust ei paista, et tõus oleks neid suurendanud. Kolm aastat pärast esimest tõusu sündis Anijas veerandi võrra vähem lapsi kui varem, veidi rohkem kui naabervaldades ja veidi vähem kui kogu Eestis. Sünde jäi vähemaks ka seal, kus toetust ei tõstetud. Väikelastega peresid tuli Anijasse sündide arvu kohta vähem kui naabervaldadesse nii enne kui ka pärast tõusu.
Teise tõusu otsustas vallavalitsus 2026. aasta jaanuaris. Protokollis ei ole põhjendust ega viidet sellele, kuidas 800-eurone toetus oli mõjunud. Kas suurem toetus sündide arvu muudab, saab näha kõige varem 2028. aastal, kui Statistikaamet avaldab 2027. aasta sünnid. See on esimene täielik aasta, sest pärast otsust eostatud lapsed sünnivad kõige varem 2026. aasta sügisel.
Ka kolmandat osa maksab vald esimest korda 2028. aastal: siis saavad kaheaastaseks esimesed lapsed, kellele toetus on 1200 eurot. Määruse järgi makstakse see ainult siis, kui laps ja vanemad elavad ikka Anija vallas4.
Allikad
Protokollid1, 2, 5, 8–11, 18–20, 22–24
- Anija Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll, 08.11.2023: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll, 08.12.2021: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 20.01.2022: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll, 02.08.2023: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 19.10.2023: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 16.11.2023: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungite protokollid, 16.05.2024 ja 20.06.2024: dokumendiregister, dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosoleku protokoll, 12.01.2026: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni koosoleku protokoll, 15.01.2026: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 22.01.2026: dokumendiregister.
- Anija Vallavalitsuse istungi protokoll, 27.01.2026: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 16.02.2023: dokumendiregister.
- Anija Vallavolikogu istungi protokoll, 18.05.2023: dokumendiregister.
Määrused4, 6, 7
- Anija Vallavalitsuse määrus „Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine“, 27.01.2026: Riigi Teataja; muudetud 25.02.2026: Riigi Teataja.
- Anija Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“, 2022. aasta redaktsioon: Riigi Teataja.
- Anija Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“, 2023. aastast kehtinud redaktsioon: Riigi Teataja.
Statistikaamet3, 13–17, 25
- Statistikaamet, RV112U: elussünnid ema elukoha järgi; enne 2017. aastat RV112, Anija valla arvudes ka tollane Aegviidu vald: andmed.stat.ee.
- Statistikaamet, RV0282U: rahvastik 1. jaanuaril soo ja vanuserühma järgi: andmed.stat.ee.
- Statistikaamet, elukoha arvestus alates 2022. aastast: „Paiknemisindeksi metoodika“ (2022): stat.ee; rahvastikustatistika metaandmed: stat.ee.
- Statistikaamet, sündide statistika metaandmed (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“): stat.ee.
- Statistikaamet, RVR02: ränne haldusüksuse järgi: andmed.stat.ee.
- Statistikaamet, ränne vanuserühma järgi: RVR03 (Eesti, sise- ja välisränne): andmed.stat.ee; RVR061 (maakonnad, siseränne): andmed.stat.ee; NH03 (omavalitsused, 7–26-aastased): andmed.stat.ee.
- Statistikaamet, UA08 (eksperimentaalstatistika): keskmine töötulu ühe töötuluga elaniku kohta, 2024: andmed.stat.ee.
Muud allikad12, 21
- Omavalitsuste sünnitoetuse summad: omavalitsuste määrused ja otsused, koondatud sünnitoetuse võrdlusse; 2026. aasta oktoobri seisuga, ühe lapse sünni puhul. Summa on teada 77 omavalitsuses 78-st. Mõnes omavalitsuses on summa suurem kolmanda lapse või mitmike puhul.
- Anija valla 2026. aasta eelarve seletuskiri: dokumendiregister.