Anija valla toimetulekutoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Laagritoetus
kuni35 ۟hekordselt
Toetuse liik: Laste suvepuhkuse toetus
Riskipere lapse laste- või noortelaagri kulu hüvitatakse osaliselt või täielikult, kuni 35 eurot lapse kohta, üks kord aastas.
Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 75 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 2
Määruse tekst
Toetust on õigus taotleda riskipere lapse laste- või noortelaagri osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks üks kord aastas.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 75
laagritoetuse suurus on kuni 35 eurot ühe lapse kohta;
§ 2 p 6
Matusetoetus
250 ۟hekordselt
Anija valla elaniku surma korral makstakse matuse korraldajale 250 eurot. Erandkorras saab toetust ka Anija vallas elav matuse korraldaja, kui lahkunul ei olnud rahvastikuregistris elukohta või tema elukohajärgselt omavalitsuselt ei olnud võimalik toetust saada. Toetust tuleb taotleda kolme kuu jooksul surmapäevast.
Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele · Tähtaeg: 3 kuu jooksul surmapäevast
Võrdlus: matusetoetus teistes valdades ja linnades (200–450 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 62 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 1
Määruse tekst
Erandkorras makstakse toetust matuse korraldajale, kelle elukoht rahvastikuregistris on Anija vald ning kes taotleb toetust isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada lahkunu elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 62 lg 2
Toetust makstakse Anija valla elaniku surma korral tema matust korraldavale isikule.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 62
Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates isiku surmakuupäevast.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 62 lg 3
matusetoetuse suurus on 250 eurot;
§ 1 lg 1 p 3
Reklaam
Küttetoetus
kuni65 ۟hekordselt
Toetust saavad taotleda riskirühma kuuluv inimene, riskipere ja töövõime kaotusega inimene, kes ei saa töötada. Toetus on kuni 65 eurot ja seda saab taotleda kuni kaks korda aastas.
Võrdlus: küttetoetus teistes valdades ja linnades (150–500 € aastas)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 71 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 2
Määruse tekst
Toetust on õigus taotleda riskirühma kuuluval isikul, riskiperel ning töövõime kaotusega isikul, kes ei ole võimeline töötama.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 71
Toetust on võimalik taotleda kuni kaks korda aastas.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 71 lg 2
küttetoetuse suurus on kuni 65 eurot;
§ 2 p 2
Igapäevase toimetuleku soodustamise toetus
kuni65 ۟hekordselt
Toetust makstakse riskirühma kuuluvale inimesele ja riskiperele ettenägematute vajaduste korral, näiteks eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks või erandjuhul eluasemeteenuste eest tasumiseks. Toetus on kuni 65 eurot ja seda saab taotleda kuni kolm korda aastas.
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 73 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 2
Määruse tekst
Nimetatud toetust võib maksta eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks või erandjuhul eluaseme teenuste eest tasumiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 73 lg 2
Toetust igapäevase toimetuleku soodustamiseks makstakse riskirühma kuuluvale isikule ja riskiperedele ettenägematute elukondlike vajaduste korral, et tagada pere toimetulek.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 73
Toetust on võimalik taotleda kuni kolm korda aastas.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 73 lg 3
igapäevase toimetuleku soodustamise toetuse suurus on kuni 65 eurot;
§ 2 p 4
Erakorraline toetus
kuni800 ۟hekordselt
Toetust saavad taotleda majanduslikesse raskustesse sattunud inimesed ja pered ootamatu elusündmuse korral, näiteks tulekahju või loodusõnnetuse järel või erakorralise abivahendi ostmiseks. Toetus on kuni 800 eurot.
Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele
Võrdlus: erakorraline toetus teistes valdades ja linnades (50–5000 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 74 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 2
Määruse tekst
Toetust on õigus taotleda majanduslikesse raskustesse sattunud isikutel või peredel ootamatute elusündmuste korral (nt tulekahju, loodusõnnetus, erakorralise abivahendi soetamine).
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 74
erakorralise toetuse suurus on kuni 800 eurot;
§ 2 p 5
Transporditoetus
kuni35 ۟hekordselt
Toetust saavad taotleda riskipere ja riskirühma kuuluv inimene, kes ei saa raviasutusse sõita ühistranspordiga ja peab kasutama taksot või muud transporditeenust. Taotlusele tuleb lisada arsti- või raviasutuse külastust tõendav dokument. Toetus on kuni 35 eurot ja seda saab taotleda kuni neli korda aastas.
Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 2
Määruse tekst
Toetuse taotlemisel on vajalik esitada arsti- või raviasutuse külastust tõendav dokument.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 lg 2
Toetust on õigus taotleda riskiperedel või riskirühma kuuluval isikul, kes ei saa raviasutusse sõita ühistranspordiga ja peab selleks kasutama taksoteenust või muud transporditeenust.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76
Toetust on võimalik taotleda kuni neli korda aastas.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 lg 3
transpordi toetuse suurus on kuni 35 eurot;
§ 2 p 7
Reklaam
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
60%päevas
Toetuse liik: Töötuskindlustushüvitis
Maksja: Riik
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Hüvitis on esimesed 100 päeva 60% ja edasi 40% inimese varasemast keskmisest päevatöötasust; sellel on ülem- ja alampiir. Hüvitist makstakse 180 päeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 päeva viie kuni kümne aasta ja 300 päeva vähemalt kümne aasta staaži korral; kõrge töötuse ajal kauem. Hüvitist ei saa, kui töösuhe lõppes töötaja enda soovil, poolte kokkuleppel või distsiplinaarsüüteo tõttu (seaduses on erandid). Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
- 60%
- esimesest kuni 100. kalendripäevani
- 40%
- 101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 8, § 9, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord § 2 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
§ 8 lg 1¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
§ 8 lg 1²
Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
§ 8 lg 1⁵
Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
§ 9 lg 1
Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
§ 9 lg 3
Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.
§ 9 lg 5
Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.
§ 2 lg 3
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Baasmääras töötuskindlustushüvitis
50%päevas
Maksja: Riik
Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele hüvitisele. Hüvitis ei sõltu varasemast palgast: see on päevas pool töötasu alammäärast. Hüvitist makstakse 180 päeva, kõrge töötuse ajal kuni 60 päeva kauem. Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 6¹, § 8¹, § 9¹, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
§ 6¹ lg 2
Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
§ 6¹ lg 4
Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 6¹ lg 6
Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.
§ 8¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 8¹ lg 2
Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
§ 9¹ lg 1
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
§ 9¹ lg 2
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Vajaduspõhine
Lapse toitlustamise toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Toidutoetus
Toetust saab taotleda riskipere lapsele, kes käib lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vald maksab toetuse arve alusel otse lasteaiale, koolile või toitlustajale, korraga kuni kuueks kuuks.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 69
Määruse tekst
Toetust on õigus taotleda riskipere lasteaias käivale lapsele või põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilasele. Toetus makstakse välja laste-, õppe- või toitlustusasutusele arvete alusel.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 69
Toetus määratakse korraga kuni kuueks kuuks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 69 lg 2
Sissetulekust sõltuvad toetused on ühekordsed sotsiaaltoetused.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 55 lg 3
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Maksja: Riik
Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis
Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 131 lg 1
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
§ 131 lg 2
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
§ 131 lg 3
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 4
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 5
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
§ 131 lg 6
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
§ 131 lg 9
Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 10
Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 11
Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 131 lg 12
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
§ 132 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
§ 132 lg 3
Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
§ 132 lg 6
Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,
§ 132 lg 6¹
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
§ 132 lg 6²
Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
§ 132 lg 7
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
§ 133 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
§ 133 lg 2²
Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 133 lg 4
Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.
§ 133 lg 6
Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
§ 133 lg 7
Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,
§ 133 lg 7¹
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
§ 133 lg 9²
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 134 lg 1
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
§ 134 lg 2
Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
§ 134 lg 5
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
§ 134 lg 6
Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
§ 134 lg 7
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 134 lg 8
Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 13⁴ lg 1
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.
§ 13⁴ lg 2
Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.
§ 156 lg 1
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
§ 2 lg 5 p 5
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5
Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.
p 2
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
p 2¹
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine
§ 7 lg 1 p 2
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Toimetulekutoetust maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Anija vald on toetuse arvutamiseks kehtestanud eluruumi normpinna: 18 m² iga pereliikme kohta ja lisaks 15 m² pere kohta, üksi elava pensionäri või puuduva või osalise töövõimega inimese puhul kuni 51 m². Eluasemekulusid arvestatakse piirmäärade järgi, näiteks korteriüür kuni 12 eurot ja kaugküte kuni 4 eurot ruutmeetri kohta kuus ning elekter kuni 45 eurot pereliikme kohta kuus.
Taotlemine: kirjalik avaldus vallavalitsusele · Tähtaeg: hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 77 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 3-4
Määruse tekst
Üksi elava pensionäri või puuduva või osalise töövõimega isiku eluruumi normpinnaks loetakse kuni 51 m2. … kaugküttega eluruumis kuni 4 eurot 1 m2 eluruumi normpinna kohta kuus; … tarbitud elektrienergia maksumus kuni 45 eurot iga pereliikme kohta kuus;
§ 3 lg 6; § 4 lg 1 p 4a, p 7
Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 77
Eluruumi normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda iga perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta.
§ 3 lg 3, 6
korteriüür kuni 12 eurot 1 m2 kohta kuus;
§ 4 lg 1 p 1
Sotsiaalteenuse tasust vabastamine või soodustus
Vajaduspõhine
Kui teenust vajaval inimesel on raske majanduslik olukord ja tal ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või ka nemad ei suuda maksta, võib vallavalitsus vabastada ta tasulise sotsiaalteenuse eest maksmisest täielikult või osaliselt. Vallavalitsus võib ka võtta teise teenusepakkuja arve osaliselt või täielikult enda kanda või määrata teenuse eest maksmiseks sotsiaaltoetuse. Toimetulekupiir on pool töötasu alammäärast pereliikme kohta kuus.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 11
Määruse tekst
Toimetulekupiir ühe pereliikme kohta kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast käesolevaks aastaks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 11 lg 7
Teenused
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Tugiisik aitab eelkõige täiskasvanut, kelle igapäevaelu raskendab oluliselt puue, haigus või muu asjaolu, ning puude või erivajadusega last. Tugiisikut saab ka lapsevanem, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel, samuti asendushooldusel või eestkostel olev laps ja sealt iseseisvalt elama asuv noor. Teenus on tasuta: kulud katab vallavalitsus.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20
Määruse tekst
Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige: 1) täisealised isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või muu asjaolu tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut; 2) lapsed, kes vajavad abi puude või erivajaduse tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut; 3) last kasvatavad isikud, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 4) asendushooldusteenusel või eeskostel olevad lapsed või teenuselt lahkudes iseseisvalt elama asuvad täisealised isikud.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 19 lg 4
Tugiisikuteenuse kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20 lg 6
Reklaam
Varjupaigateenus
Mitterahaline toetus
Varjupaigateenus annab ajutise ööbimiskoha täiskasvanule, kes ei suuda endale ööbimiskohta leida: voodikoha, pesemisvõimaluse ja turvalise keskkonna. Anija valla elanikule on teenus tasuta, teistele maksab see 15 eurot päevas.
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 26 · Sotsiaaltoetuste määrade ja sotsiaalteenuste hindade kehtestamine § 5
Määruse tekst
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 25
Teenus on rahvastikuregistri järgsele Anija valla sissekirjutusega isikule tasuta. Teiste isikute puhul on teenus tasuline ning tasu kehtestab vallavalitsus määrusega.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 26 lg 6
varjupaigateenus on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanikule tasuta, teistele isikutele 15 eurot päevas;
§ 5 lg 1 p 3
Turvakoduteenus
Mitterahaline toetus
Turvakodu annab ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi eelkõige lapsele, kelle elu, tervist või arengut ohustavad puudused hooldamises, ning vaimse või füüsilise vägivalla ohvriks langenud täiskasvanule. Anija valla elanikule on teenus tasuta, teistele tasuline.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 28
Määruse tekst
Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abi vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. … Turvakoduteenust saama õigustatud isik on eelkõige: 1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealine isik, kes on sattunud vaimse või füüsilise vägivalla ohvriks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 27 lg 1–2
Teenus on rahvastikuregistri järgsele Anija valla sissekirjutusega isikule tasuta. Teiste isikute puhul on teenus tasuline ning tasu kehtestab vallavalitsus määrusega.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 28 lg 5
Võlanõustamisteenus
Mitterahaline toetus
Võlanõustaja aitab selgitada varalist olukorda, pidada läbirääkimisi võlausaldajatega ja vältida uusi võlgu. Teenus määratakse inimese nõusolekul ja on talle tasuta.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43
Määruse tekst
Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlaks tegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. … Vallavalitsuse haldusakti alusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusolekul.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 42; § 43 lg 1
Võlanõustamisteenuse kulud katab vallavalitsus ja teenus on teenuse saajale tasuta.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43 lg 2
Vältimatu sotsiaalabi
Mitterahaline toetus
Kui inimene jääb ilma elatusvahenditeta või tema eluase muutub ootamatult kasutuskõlbmatuks, tagab vald hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, transpordi ja sotsiaalnõustamise. Abi saab ka Eestis ajutiselt viibiv välismaalane. Vältimatu sotsiaalabi on tasuta.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 54
Määruse tekst
Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada isikule (sh Eestis ajutiselt viibivale välismaalasele), kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu või eluaseme ootamatult kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, hädavajalik toit, riietus, ajutine majutus, transport ja sotsiaalnõustamine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 53
Vältimatu sotsiaalabi on isikule tasuta, teenuse kulud katab teenuse saaja rahvastikuregistri sissekirjutuse järgne kohalik omavalitsus või vastava välisriigi esindus.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 54 lg 5
Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Täiendav vajaduspõhine sotsiaalteenus
Tasuta on kogukonnapsühholoogi teenus, kriisi- ja leinanõustamine, lapse osalemine leinalaagris, igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, sõltuvusravi, viipekeele tõlge, toiduabi ja päevakeskuse teenus. Vallavalitsus võib inimese tema nõusolekul teenusele suunata; teenuse määrab vallavalitsuse spetsialist või Kehra Sotsiaalkeskus.
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 50 · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 52
Määruse tekst
Vallavalitsuse algatusel on õigus suunata isik vajaduspõhisele teenusele tema nõusolekul. … Teenused määratakse vallavalitsuse spetsialisti või Kehra Sotsiaalkeskuse otsusega.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 52 lg 1–2
Teenuse saajale on tasuta kogukonnapsühholoogi teenus, kriisinõustamine, leinanõustamine ja lapse leinalaagris osalemine, igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, sõltuvusravi teenus, viipekeele tõlke teenus, toiduabi ja päevakeskuse teenus.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 52 lg 2
Anija valla toetused
Reklaam